Maikuu on Tallinna perede jaoks pingeline aeg, sest Tallinna Haridusamet teeb otsuseid elukohajärgse kooli määramise kohta. Tihti on paljudel põhjust kurvastada, sest hoolimata ühe kooli lähedal elamisest, määrab Tallinna Haridusamet lapse elukohajärgseks kooliks mõne teise kaugema õppeasutuse.

LEXTALi partner Margus Reiland ja jurist Mats Volberg selgitavad koolikoha määramise loogikat ja tekkinud probleemkohti. Seadus näeb koolikoha määramisel ette kaks tähtsamat kriteeriumit. Esiteks tuleb arvestada õpilase elukoha lähedust koolile ja teiseks sama pere teiste laste õppimist samas koolis. Kolmanda kriteeriumiga – vanemate soovid – tuleb arvestada võimaluse korral.

Olukorra teeb keeruliseks see, et seaduse järgi on kahel esimesel kriteeriumil võrdne kaal, seda on korduvalt rõhutatud ka kohtupraktikas ning õiguskantsleri arvamustes. Võrdsete taotluste lahendamiseks näeb Tallinna linna määrus ette reegli eelistada neid lapsi, kelle rahvastikuregistri elukoha kanne on varasem. Paraku on selle tulemuseks, et peredel pole võimalik ühe kooli läheduses elukohta vahetada, sest siis peaks muutma lapse registrikannet ja ta kukuks teiste võrdsete taotluste puhul järjekorra lõppu.

Selleks, et otsustada, kas taotlused on võrdsed või mitte, on Tallinna Haridusamet kehtestanud keeruka protseduuri, mis peaks tagama lahenduse kõigile juhtumitele. Paraku pole aus ja õiglane tulemus kindlustatud. Näiteks on tulnud ette olukordi, kus lapsele ei määratud elukohajärgseks kooliks temale lähimat kooli, kus tema vanem õde juba käis. Tolles juhtumis oli põhjuseks vanema õe rahvastikuregistrijärgse elukoha erinemine noorema venna registrijärgsest elukohast. Selline otsus polnud aga kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Alles siis kui LEXTALi advokaadid selle vaidlustasid, tunnistas Tallinna Haridusamet tunnistas oma eksimust ja parandas selle.

Teises juhtumis lähtus Tallinna Haridusamet pelgalt elukoha registriandmetest ja saatis lapse ligi 1,5 kilomeetri kaugusele õppima, kuigi laps elas sõna otseses mõttes ühe teise kooli kõrval. Selles juhtumis oli põhjuseks, et sama pere teiste laste õppimist samas koolis eelistati teisi asjaolusid arvestamata ning kooli lähedal elavatele lastele kohti ei jätkunud. Vaidlustasime ka selle otsuse ning kohus leidis, et iga juhtumit tuleks eraldi hinnata ning koolikohti ei saa määrata n-ö automaatse valemi alusel.

Eelnevast võib teha järelduse, et kuivõrd seadus ei sätesta ühest kriteeriumite tähtsuse järjekorda, peab Tallinna Haridusamet koolikoha määramist lahendades arvestama konkreetse juhtumi asjaoludega. Küll aga ei pruugi need olulised asjaolud Tallinna Haridusametile teada olla või võidakse nende kaalumisel teha vigu. Parim, mida lapsevanem sellises olukorras teha, on:

  • Kontrollida, ega otsuse tegemisel pole tehtud vigu;
  • Vajadusel pidada nõu juristiga;
  • Pidada meeles, et otsuse vaidlustamiseks on aega ainult 30 päeva.