Skip to Content

About: lextal

Recent Posts by lextal

Kuidas kaitsta oma teoseid ja intellektuaalset omandit – videoblogi

Sõltumata sellest, kas olete tarkvaraarendaja, ajakirjanik, põllumees või advokaat on intellektuaalne omand ühe ettevõtja jaoks oluline põhivara. Intellektuaalse omandi õigus on loodud suures pildis kõikvõimalike teoste autorite kaitsmiseks. Näiteks on intellektuaalse omandi esemeks tarkvara kood, luuletus või projekt. Igapäevase töö käigus luuakse erinevaid teosed. Nendele teostele õigused kujutavad endast alati konkurentsieelist.

Panen teile nüüd pähe idanema paar mõtet, kuidas enda intellektuaalset omandit kaitsta.

Esiteks – Et kaitsta enda vara on tarvis omada vara koosseisust ülevaadet. Esimese sammuna selgitage välja, milline intellektuaalne omand on teile strateegiliselt oluline. Ühe tüüpilise ettevõtte igapäevases kasutuses võiksid olla vähemalt alljärgnevad artiklid: kaubamärgid või ärinimed, erinevad tarkvarad (see loetelu võib olla sageli üllatavalt pikk), patendid ja muud autoriõigusega kaitstavad teosed (sealhulgas tekstid, veebi disain, tootefotod, videod jne).

Teiseks – Mõelge läbi, kas vastav intellektuaalne omand kuulub teile või kasutate seda kolmanda isiku nõusolekul või litsentsi alusel. See on hädavajalik, et vältida tulevikus halbu üllatusi, kus ühing kaotab päevapealt ja ettenähtamatult õiguse kasutada mõnd keskse tähtsusega kaubamärki, tarkvara või teost.

Kolmandaks – Kui te ei ole seda veel teinud, siis registreerige kõik mida registreerida annab. See tähendab eelkõige kaubamärkide ja patentide registreerimist. Need toimingud ei ole kallid ega keerulised, kuid võivad ühingu jätkusuutlikkuse seisukohast omada määravat mõju.

Neljandaks – Vaadake üle lepingud, mille alusel kasutate intellektuaalset omandit või annate seda kolmandatele isikutele kasutada. Veenduge, et litsentsides on piisava täpsusega defineeritud lepingu ese (st mis teose või intellektuaalse omandi eseme te kasutada saate) ning võimaldavad teil kasutada intellektuaalset omandit teile vajalikus määras. Samuti veenduge, et litsentside jagamisel ei loovuta te partnerile õiguseid liialt laias ulatuses. Rusikareegel on, et võtke sisse võimalikult lai litsents ning välja andke võimalikult kitsas.

Viiendaks – Kui ilmneb, et kasutate või annate kasutada mõnd intellektuaalse omandi eset ilma kirjaliku lepinguta, siis sõlmige selle suhte konkretiseerimiseks viivitamata leping. Ei ole suuremat ohtu ühingu intellektuaalsele omandile kui lepingute puudumine.

Seega tehke endale pilt selgeks, mis intellektuaalne omand teile kuulub, mis alusel te seda kasutate, kas taoline kasutamine on lepinguga adekvaatselt reguleeritud ning kas vara on registreeritud.

Kui see on tehtud, siis ei ole pikemat aega ilmselt kohtusse asja. Vähemalt enda IP kaitsmiseks olete teinud olulisema ära.

Autor: Rauno Kinkar
rauno.kinkar@lextal.ee

 

0 Loe edasi →

IT lepingud – videoblogi

Öeldakse, et tagantjärgi tarkus on täpisteadus. Nõnda ka lepingute koostamisel IT sektoris. Päris elus on juhtumeid, kus kulukate õigusvaidluste ja suurte varaliste kahjude vältimiseks oleks piisanud ühest lausest pooltevahelises lepingus. Kas sõlmite tarkvara arenduslepingut, ostate sisse tarkvara teenusena, litsentseerite tarkvara või soetate riistvara pidage kinni järgnevatest näpunäidetest. Ilmselt jääb nii mõnigi vaidlus pidamata ja selle asemel saab keskenduda olulisemale, kui vaidlemisele.

Esiteks – Andmed on teie suurim vara ning neid tuleb kaitsta. Sealjuures tuleb kaitsta nii isikuandmeid kui ka ärisaladust. Andmete turvalisuse tagamiseks lisage lepingusse küberturbe tagamise kohustus ning tagage see vajadusel ja võimalusel leppetrahviga. Kui edastate või võtate vastu mistahes kujul isikuandmeid siis sõlmige partneriga põhilepingust eraldiseisev isikuandmete töötlemise leping.

Teiseks – IT sektoris sõlmitud lepingute tuumaks on intellektuaalne omand. Olgu see siis tarkvaraga seonduv autoriõigus, riistvara osas registreeritud patent või veebilehe disain – kasutuse ja võõrandamise ulatus ja piirid tuleb ammendavalt reguleerida. Esmatähtis on lepingus intellektuaalse omandiga seoses selgelt defineerida, mis on lepingu esemeks, kellele kuuluvad õigused ning mis on kasutamise piirid ja tingimused.

Kolmandaks – Üks sagedasem vaidluse allikas IT vallas on teenuse kvaliteet. Mis ühele on lepingutingimustele vastav tarkvara on teise jaoks vigadest pungil käkerdis. Et vaidlusi vältida tuleb lepingus selgelt määratleda, mis omadused ja funktsionaalsused peavad lepingu esemel olema – seda nii tarkvara kui ka riistvara arendusel. Kindlasti on oluline nõuda testperioodi ja garantiid.

Neljandaks – Igasugune projekt IT vallas peab tagama jätkusuutlikkuse. IT lepingute (eriti arenduse) juures on esmatähtis, et tööde üleandmisel tuleb kaasa ka dokumentatsioon, mis võimaldab arendustegevust või koostööd jätkata teise teenusepakkuja juures. Piisav dokumentatsioon väldib ühe partneri juurde pantvangi jäämist ning võimaldab arenduse jätkamiseks pöörduda ka konkurentide poole.

Seega kui andmed on kaitstud, intellektuaalne omand lukus, teenus on kvaliteetne ning jätkusuutlik, siis on välditud valdav osa õigusvaidlustest ning saab tegeleda rahulikuma südamega äritegevusega.

 

Autor: Rauno Kinkar

rauno.kinkar@lextal.ee

0 Loe edasi →

LEXTAL toetab Tartu Ülikooli rahvusvahelist konverentsi kindlustusõigusest

LEXTAL toetab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna korraldatavat rahvusvahelist konverentsi „Eesti ja Euroopa kindlustusõiguse aktuaalsed väljakutsed”, kus üheks esinejaks on ka Olavi-Jüri Luik.

Konverentsil esinevad ettekannetega mitmed Euroopa tunnustatumad kindlustusõiguse asjatundjad. Lisaks astuvad konverentsil ettekannetega üles Eesti õigusteadlased ja kindlustuspraktikud. Ürituse muudab eriliseks asjaolu, et tegemist on esimese ainuüksi kindlustusõigusele fokusseeritud rahvusvahelise konverentsiga Eestis.

Aeg ja koht: 21.03.-22.03.2019 Tartu Ülikooli peahoone aula

Töökeeled: esimese päeva ettekanded toimuvad inglise keeles. Teise päeva ettekanded põhiliselt eesti keeles (koos sünkroontõlkega).

Registreerumine on avatud veebilehel https://sisu.ut.ee/kindlustus/node/20139

Registreerumise järgselt saadetakse Teile osalustasu arve (50 eurot). NB! TÜ üliõpilastele on konverentsil osalemine tasuta.

Programmi esinejate ja teemadega leiate https://sisu.ut.ee/kindlustus/programmprogram

Konverentsi toimumist toetavad Eesti Kindlustusseltside Liit ja advokaadibüroo LEXTAL.

Kohtumiseni Tartus!

0 Loe edasi →

GDPR-iga kooskõlas tegutsemiseks esimene samm – videoblogi

25. mail jõustus kogu Euroopas isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR. Mida see tähendab?

GDPR Eesti ettevõtjale

Määrus seab andmeid töötlevatele ettevõtetele hulganisti uusi kohustusi. Seda peavad järgima kõik Eesti ettevõtjad. Sealjuures on GDPR-i rikkumiseks ettenähtud hiigeltrahvid – kuni 20 miljonit eurot või 4 protsenti ettevõtte eelneva majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, emb-kumb on suurem.

GDPRi dokumenteerimiskohustus

Kohustusi on palju – aga kuidas nende täitmisega peale asuda ehk mis on esimene samm tegutsemaks GDPR-iga kooskõlas? Selleks on dokumenteerimiskohustuse täitmine, st kõikide oma isikuandmete töötlemistoimingute tuvastamine ja üles märkimine ehk dokumenteerimine. Piltlikult võib ütelda, et nüüd tuleb lisaks rahale ka andmete töötlemisest raamatupidamist pidada.

Dokumenteerimise kohustus igal isikul, kes igapäevaselt isikuandmeid töötleb. Igapäevaseks töötlemiseks on kas või see, kui ettevõte säilitab nimekirja oma klientide e-maili aadressidest, kuna ka säilitamine on töötlemine.
Praktikas näeb dokumenteerimiskohustuse täitmine välja selline, et ettevõtte loob dokumendi (näiteks Exceli tabeli), milles vastab peaasjalikult järgnevatele küsimustele:

• Kes isikuandmeid töötleb?
• Kelle andmeid töödeldakse?
• Mis andmeid töödeldakse?
• Miks andmeid töödeldakse?
• Kellele andmed edastatakse?
• Kui kaua andmeid säilitakse?
ja
• Millised tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid rakendatakse andmete kaitsmiseks?

Pärast ülevaate loomist on ettevõttel täpne arusaam isikuandmete töötlemisest ja võimalik asuda täitma muid GPDR-iga ettenähtud kohustusi, nagu näiteks privaatsuspoolitika loomine, isikuandmete töötlemise lepingute sõlmimine, andmekaitseametniku määramine jne.

Dokumenteerimise kohustuste täitmine ei lõppe ühekordse kaardistamisega

Meeles tuleb pidada, et dokumenteerimiskohustus pole täidetud, kui tabel lihtsalt valmis tehakse ja jäetakse kapile tolmu koguma. Tabel peab peegeldama ettevõttes toimuvat, seega tuleb seda alati uuendada, kui leiab aset muudatus isikuandmete töötlemises. Näiteks siis kui andmete töötlemisele lisandub uus eesmärk või mõnele uuele partnerettevõttele asutakse andmeid edastama. Seega on dokumenteerimiskohustus kestev protsess, mitte ühekordne ettevõtmine.

0 Loe edasi →

“Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm” – artikkel teadusajakirjas Juridica

Kindlustusõiguse advokaat Olavi-Jüri Luik ja kindlustusõiguse advokaat Alar Urm avaldasid teadusajakirjas Juridica kindlustusõiguse alase artikli “Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm

Kehtiva kindlustustegevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt võib Eesti kindlustusandja tegutseda ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna (SE). Kuni 1995. aastani kehtinud kindlustus­seaduse § 25 lõige 1 samas võimaldas kindlustusandjana tegutseda kindlustus­aktsia­seltsil või vastastikusel kindlustusseltsil (kindlustusühistul). Ühistuline kindlustuse pakkumine maailmas kasvab. Nii tuuakse välja, et Euroopas kasvas kindlustus­ühistute osakaal  (kindlustusühistud vs kindlustusaktsiaseltsid) 2007. aasta 23,3%-lt 2014. aastaks 31,2%-ni ja Põhja-Ameerikas 28,8%-lt 35,5%-ni. Sealjuures on kindlustusühistute turuosa USA-s 37,1%, Jaapanis 40,8%, Prantsusmaal 47,4% ja Saksamaal 44,4%.

Kindlustuses on suurima ühistulise turuosaga Euroopa riik Austria, kus see ulatub üle 60%, teisel kohal on Rootsi 47,6%-ga. Statistikas tuuakse välja, et aastal 2004 tegutses Euroopa Liidus 7180 litsentseeritud kindlustusandjat, kellest 70% tegutses ühistulise kindlustusandja vormis. Suure turuosaga ühistulised kindlustusandjad on näiteks Soomes LähiTapiola ja Fennia, Norras Gjensidige ning Rootsis Länförsäkringar ja Folksam. Seejuures on Gjensidige Norras ja Länförsäkringar Rootsis suurim kindlustus­andja, Soomes on LähiTapiola suuruselt teise turuosaga.

Samal ajal kui enamikus Euroopa Liidu riikides saavad kindlustusvõtjad valida otseselt kasumit mitte­taotleva ühistulise kindlustusandja teenused, on Eesti üks väheseid riike, kus see ei ole võimalik. 28. augustil 2018 saatis Rahandusministeerium kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lubab Eestis kindlustus­andjana tegutseda ka tulundusühistul. Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm leiavad vastavat eelnõud ja kindlustusühistu teoreetilisi aluseid analüüsides järeldustele, et: kindlustusühistu ja kindlustusaktsiaseltsi kontseptuaalne erinevus tuleneb nende eesmärkidest: kindlustus­aktsia­seltsi eesmärgiks on aktsionärile tulu teenimine ja kindlustustegevus on vaid vahend selle eesmärgi saavutamiseks, samas kindlustusühistu puhul ongi kindlustamine põhi­eesmärk (saavutada kindlustusvõtjale maksimaalselt optimaalne ja soodne kindlustusleping). Kindlustus­aktsia­seltsis jaguneb vastutus tulenevalt piiratud vastutusest aktsionäride ja kindlustus­võtjate vahel, samas kapitali olemasolu tagamise kohustus lasub aktsionäril, kes saab ka võimaliku kasumi. Samas kindlustusühistus jagatakse riske sisuliselt kindlustusvõtjate puuli alusel, kindlustus­võtjad koguvad ise kapitali ja jagavad ise omavahel kasumit. Kindlustusühistut kontrollivad ja omavad tema liikmed (samas ei ole välistatud kindlustusteenuse müük ka mitte­liikmetele) ning kindlustusühistu lähtub solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

Kindlustusühistute asutamise võimaldamisega kõrvaldatakse põhiseaduse võimalik rikkumine, sest puudub alus, miks alates 1996. aastast on Eestis olnud keelatud kindlustusühistu loomine. Eelnõu on Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm arvates esimene samm ühistulise kindlustuse legaliseerimisel. Kuivõrd ühistulisel kindlustusel on Euroopa Liidu liikmesriikides ja eelkõige Põhjamaades suur roll, samuti oli ühistuline kindlustus väga levinud Eestis enne 1940. aastat, siis annab eelnõu võimaluse ka Eestis omamaiste ja eestlastele kuuluvate kindlustusühistute tekkeks. Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm peavad eelnõu mõistlikuks ja nõustuvad sellega suuremas osas. Küll leiavad Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm, et tulevikus peaks legaliseerima ka mikrokindlustusandjad. Sealjuures ei tohiks mikrokindlustusandjate reguleerimisel teha vahet kindlustusühistutel ja kindlustusaktsiaseltsidel.

0 Loe edasi →

E-poe loomine. 4 reeglit, mida silmas pidada – LEXTALi videoblogi

 

Kas sul on olnud kunagi mõttes oma e-poe loomine?

Tehniliselt on e-poe loomine üha lihtsam. Arvestada tuleb aga rea õigusküsimustega.

Esiteks – Fakt on see, et tavaline e-poe pidaja töötleb suures mahus inimeste andmeid. Andmeid nagu: nimi, e-post, telefoni number ja veel mustmiljon asja. Nende andmete töötlemine peab olema kooskõlas uue Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (st GDPRiga). See määrus kehtib Eestis nagu mis tahes Eesti seadus.

E-poe GDPR-iga kooskõlas olemiseks:

1. Tehke endale selgeks, mis isikuandmeid te töötlete ja miks;
2. Veenduge, et teie privaatsuspoliitika on piisav ka uue GDPRi mõttes;
3. Sõlmige andmetöötluslepingud kõikide isikutega, kellele väljastate isikuandmeid (nt e-poe arendajaga);
4. Koguge otseturunduse tegemiseks e-poe kasutajatelt kirjalik nõusolek;
5. Määrake vajadusel andmetöötlusametnik – e-poe olemust arvestades on suur tõenäosus, et vastav vajadus ja kohustus teil on.

Teiseks – E-pood ei ole e-pood ilma kodulehe tarkvara, toodete piltide, disainielementide ja kaubamärgita. See on e-poe praktilise toimimise vundament. Intellektuaalne omand (nagu eelnimetatud) on iga e-poepidaja olulisim vara, mida tuleb agaralt kaitsta.

E-poe intellektuaalse omandi kaitsmiseks:

1. Sõlmige arenduslepingud isikutega, kes on loonud teie tarkvara;
2. Sõlmige autorilepingud isikutega, kes on loonud e-poe disaini, jäädvustanud vajalikke fotopilte või loonud muid kauneid teoseid;
3. Registreerige enda kaubamärk, kui soovite, et suvaline naabrimees ei hakkaks sama kaubamärgiga konkureerivat poodi pidama.

Kolmandaks – Iga eduka e-poe taga on suurepärased kasutustingimused. Kasutustingimuste kaudu saate kaitsta ennast ning välistada kulukad kohtuvaidlused tulevikus.

E-poe kasutajatingimuste korrektsuseks:

1. Koostage kasutustingimused, mis kajastavad teie ärimudelit õigesti;
2. Veenduge, et te ei tee seal lubadusi, mida te ei saa või ei taha pidada.

Neljandaks, kaitske enda ärisaladust. E-poe tarnijate ja koostööpartnerite kontaktid, e-poe ärimudel ja toimimise loogika – kõik need omavad tohutut väärtust ning nende kaitsmine on võimalik.

E-poe ärisaladuse kaitseks:

1. Lisage võtmetöötajate töölepingutesse konkurentsikeeld;
2. Võimaldage ärikriitilise sisuga dokumentidele juurdepääsu vaid neile isikutele, kellel on selleks vajadus;
3. Hoidke enda töötajad õnnelikud – õnnelik töötaja on lojaalne töötaja. Just töötaja lahkumisel on suur oht, et ärisaladus läheb jalutama.

Kokkuvõtteks. E-poe loomine ei ole keeruline. Aga selleks, et sellest saaks päris äri, mis toimib liigse peavaluta, peab end ka õiguslikult kaitsma.

0 Loe edasi →

Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus – värske teadusartikkel

LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar avaldasid teadusajakirjas Juridica artikli kindlustusõigusest: “Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus”.

Mis on ühist hasartmängul ja kindlustusel?

Kindlustusel ja hasartmängudel on samad juured. Siiski erineb kindlustus hasartmängust, kus väikese panuse eest ihaldatakse olla üks tuhandest ja saada suur võit. Kindlustuslepingu sõlminud isik loodab vastupidi hasartmängijale, et tema ei ole üks tuhandest, kelle suhtes statistiline võimalus teoks saab. Samas põhinevad mõlemad ühtviisi teatava sündmuse toimumise statistilisel võimalusel ning sündmuse toimumise korral saab üks isik paljude panused. Just kindlustushuvi on see, mille kaudu eristatakse kindlustust hasart­mängust.

Kindlustuse ja hasartmängu vahel vahetegemine on õiguse ja kultuuri tagajärg ning see ei ole aksiomaatiline. Lääne kindlustussüsteem on islamimaades keelatud just seetõttu, et see sisaldab hasartmängu (õnnemängu) elemente. Kindlustushuvi põhimõte kasvas ajalooliselt välja vajadusest eristada kindlustust loteriist. Ilma kindlustushuvi olemasolu nõudeta saaksid isikud sõlmida kindlustuslepinguid selliste riskide kindlustamiseks, mis ei ole nendega kuidagi seotud (kuninga surm, naabri maja põleng, tuttava auto vargus) ja kindlustuspoliis oleks sisuliselt loteriipilet: kui saabub teatav sündmus, saab isik kokkulepitud rahasumma. Sellist olukorda välistava kindlustushuvi sisuks peaks olema, et isikul on isiklik huvi kindlustusjuhtumit ära hoida põhjusel, et tal tekiks otsene või kaudne kahju või muu ebasoovitav tagajärg. Juhul kui isikud võiksid sõlmida kindlustus­lepinguid loterii põhimõttel, tekib potentsiaalne risk, et isikute huvi kindlustus­juhtumi suhtes on vastupidine, s.t mitte naabri maja põlengut ära hoida, vaid just seda esile kutsuda. Selliste ilmingute vältimiseks on eri õigussüsteemides kehtestatud nõue, et kindlustus­lepingu saab sõlmida ainult isik, kellel on kindlustusjuhtumi ärahoidmise vastu huvi ehk teisisõnu kindlustushuvi. Tänapäeval diskuteeritakse õiguskirjanduses, kas kindlustus­huvil on enam kohta 21. sajandi kindlustusõiguses.

Kindlustushuvi Eesti õiguses

Eesti õiguses on kindlustushuvi kaudselt realiseerunud elukindlustus­lepingute sõlmimisel (lepingu kehtivuseks on vajalik isiku nõusolek, kelle surm on kindlustusjuhtumiks) ja liiklus­kindlustuse lepingute sõlmimisel. Kahjukindlustuse puhul selle kitsas mõttes (kindlustusandja hüvitab ainult tekkinud kahju, mida reguleerib VÕS 24. ptk) võib välistada loterii­riski teoreetiliselt VÕS § 476, mille kohaselt peab kindlustusandja hüvitama ainult kindlustatud isikule tekkinud kahju. Praegu kehtiv seadus annab mitu tõlgendamisvõimalust ega anna selget vastust küsimusele, kas seadusandja on soovinud kindlustushuvi printsiipi Eesti õiguses realiseerida või mitte. Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar arvates oleks kõigi turuosaliste huvides, kui seadusandja täpsemalt sõnastaks:

  • kas kindlustushuvi olemasolu on kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalik või ei;
  • kui jah, siis mida konkreetselt kindlustushuvi all silmas peetakse ja kuidas seda kindlaks teha – kas kindlustusvõtjale peab kindlustusjuhtumist tulenema otsene varaline kahju või piisab ka kaudsemast seosest, nt mul oleks kahju (kurb), kui mu naabri/õe ilus auto ära varastatakse;
  • võlaõigusseaduse ja kindlustustegevuse seaduse kindlustushuvi mõiste erinevuse, sest nende seaduste teksti järgi ei ole tegemist sünonüümidega.

 

Ilma nende küsimuste lahendamiseta on kindlustushuvi printsiip meie õigussüsteemis üsna hägune ja on kaudselt sätestatud ainult elukindlustus­lepingute sõlmimise kohta. Muude kindlustus­lepingute puhul ei ole see printsiip selgelt Eesti õiguses realiseerunud ja kehtib pigem lepingu­vabaduse printsiip.

0 Loe edasi →

Vandeadvokaat Magnus Braun on Eesti Õliühingu uus tegevjuht

Eesti Õliühing valis organisatsiooni uueks tegevjuhiks advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadi Magnus Brauni. Eesti Õliühing asutati 20. mail 1993 ja see koondab endas vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis naftasaadustega tegelevaid ettevõtjaid. Eesti Õliühing on kutsutud ellu valdkonna ettevõtjate ühendamiseks ja see ei ole kasumit taotlev ühing. Õliühingus on 13 liiget, kelle tegevusaladeks on mineraal- ja biokütustega tegelemine.

Magnus Braun jätkab tööd ka advokaadibüroos LEXTAL.

Loe pikemalt Äripäevast.

0 Loe edasi →

LEXTAL on Eesti üks atraktiivsemaid tööandjaid õigusteaduse tudengite seas

LEXTAL valiti Eesti üheks atraktiivseimaks tööandjaks õigustudengite seas. LEXTAL saavutas kolmanda koha.

Tööandja brändingu agentuur Instar viis läbi üle-Eestiliste kõrgkoolide, kutsekoolide ja meditsiinivaldkonna õpilaste seas tööootuste ja tööandja maine uuringu. Uuringus osales sel aastal kokku üle 5400 vastaja. LEXTAL valiti tudengite poolt kolmandaks kõige atraktiivsemaks tööandjaks. Kokku oli uuringus osalejatel valida neile kõige enam ihaldusväärne töökoht 194 tööandja hulgast.

Praktika juura valdkonnas – tudengid on meile öelnud, et tahavad isiklikku lähenemist

“See on meie jaoks väga suur au ja rõõm. Oleme väga uhked, et tudengid on nii kõrgelt meid hinnanud. Küllap on selle edu võtmeks see, milliseks oleme kujundanud LEXTALi praktikaprogrammi. Meie eesmärk on pakkuda praktikat tudengitele selliselt, et oleks alati kindel, et praktika kujuneks noorele kolleegile inspiratsiooniks ja hüppelauaks. Me oleme andnud aastaid tudengitele lubaduse, et meile praktikale tulles saavad nad tegeleda sisuliste küsimustega ja päris õigustööga. Piltlikult öeldes – me ei suuna noori kolleege pelgalt arhiive korrastama või tegelema vaid juura valdkonnast kauge tehnilise tööga. Mida me oleme õppinud on, et noored kolleegid soovivad isiklikku lähenemist ja mentorlust. Praktikaprogramm ei saa olla pelgalt suur masinavärk, mille eesmärk on leida endale potentsiaalseid töötajaid ilma selleta, et büroo ei pea midagi sisulist noorele kolleegile vastu andma. Juura praktika ei saa olla mehhaaniline ülesannete täitmine. Juura praktika peab võimaldama individuaalsust ja tugevate akadeemiliste teadmistega noorele kolleegile võimalust loominguliselt värskeid akadeemilisi teadmisi kasutada. Meie juures praktikal käinud tudengid on öelnud, et nad soovivad isiklikku lähenemist, sisulisi väljakutseid ja juhendamist – nad on kinnitanud, et LEXTALis praktikal on nad saanud just seda,” selgitas advokaadibüroo LEXTAL juhtivpartner Marge Männiko.

2018 Eesti kõrgkoolide tudengite tööootuste uuringu 10 atraktiivsemat tööandjat:

  1. TransferWise Ltd
  2. Skype Technologies OÜ
  3. Microsoft Estonia OÜ
  4. Haridus- ja Teadusministeerium
  5. AS Tallinna Lennujaam
  6. Swedbank AS
  7. Eesti Rahvusringhääling
  8. Pipedrive OÜ
  9. Eesti Energia AS
  10. Keskkonnaministeerium

 

2018.a. õiguse eriala tudengite 10 atraktiivseimat tööandjat (194 hulgast):

  1. Advokaadibüroo COBALT
  2. Justiitsministeerium
  3. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ
  4. Riigikohus
  5. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
  6. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
  7. Advokaadibüroo Sorainen AS
  8. Prokuratuur
  9. Advokaadibüroo TGS Baltic AS
  10. Välisministeerium
0 Loe edasi →

LEXTAL ühines ülemaailmse võrgustikuga MERITAS

Millised on advokaadibüroo klientide vajadused täna ja tulevikus?

Õigusabiteenus ja advokaaditöö aastal 2018 ja tulevikus on kõike muud kui vaid kodumaine. Eesti ettevõtjad, nagu ka Eestiga seotud ettevõtjad, tegutsevad kõikjal üle maailma. Baltikumi-ülese siinsel kapitalil põhineva kontserni laienemine uutele turgudele tähendab neile kvaliteetse, operatiivse ja efektiivse õigusteenuse tagamist enam kui 10 riigis. Eesti-Skandinaavia ettevõtjad vajavad õigusnõustust potentsiaalselt 3-5 riigi õigust puudutava võimaliku lepinguliste ja lepinguväliste küsimuste lahendamisel. Eesti ettevõtjal tuleb intellektuaalomandit puudutavaid küsimusis oma õigus kaitsta Ameerika ühe osariigi kohtus. Vaid üksikud näited advokaaditöö reaalsusest aastal 2018.

USA, Hiina, Filipiinid, Korea, Aafrika jne – uued turud

Eesti ettevõtja ei kujutle oma maailmavallutuslikes ambitsioonides Läti ja Leedu turu hõivamist kui loomulikku teed igihalja jõukuseni, vaid seab koheselt oma kaupade ja teenuste sihtturgudeks suuremad turud: Inglismaa, Saksamaa, USA, Aasia suurriigid jne. Meie töö on vähemalt mingis aspektis rahvusvaheline sisuliselt igapäevaselt ning sõltumata valdkonnast – rahvusvaheline on nii tehingu- kui korporatiivnõustus, intellektuaalomandi-alane või kindlustusõiguse töö, vaidluste lahendamine ja mistahes muu me tegevusvaldkondadest.

LEXTAL on läbi kogu oma tegevusaja väga oluliseks pidanud rahvusvahelisi kontakte kolleegidega teistest riikidest. Need kontaktid on meeldivad, arendavad koostööd, aitavad kursis olla õiguse arengutega teistes riikides (samad arengud jõuavad tihti 3-5 aasta järel ringiga ka Eestisse) ja, mis loomulikult kõige tähtsam – võimaldavad meil efektiivselt ja hästi aidata meie kliente.

Kliendil ei ole võimalik oodata oma projekti käivitumisel või õigusriski ilmnemisel, kuni õigusnõustaja asub kuskilt kellegi kontakte otsima. Väga hea õigusnõustaja leiab oma kliendile sama hea õigusnõustaja ükskõik mis õigusvaldkonnas, ükskõik mis riigis, maksimaalselt 24 tunniga. Ning klient teab, et kus tahes maailma otsas soovitatud nõustaja on sama hea ja pühendunud, kui meie siin!

Kliendid ei soovi ka – isegi kui tegemist on väga suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega – sageli enda nõustajaks gigantbürood, mille hinnatase ja formaliseerituse aste (liiga palju inimesi tegeleb ühe asjaga ning tulemiks on aeglane ja kallis õigusnõustus), huvikonflikti tõenäosus jne muudavad õigusteenuse ebamõistlikuks.

MERITAS

Sestap ongi LEXTAL liitunud maailma absoluutsesse tippu kuuluva sõltumatute advokaadibüroode alliansiga MERITAS. 182 sõltumatut ning oma valdkonnas absoluutsete tippude hulka kuuluvat advokaadibürood 90 riigis; enam kui 7600 kolleegi – MERITASe liikmesbüroode tugevuse aluseks on kõrgtasemelised teadmised, põhjalikud kogemusel, personaalne lähenemine ning mõistlik hinnastamine.

Äärmiselt hoolikas auditeerimine, korraline kvaliteedikontroll, igakordsel õigusnõustamisel põhinev tagasisidesüsteem nii väliskolleegidelt kui ka klientidelt – need on vaid mõned märksõnad MERITAS’e kohta, ilmestamaks alliansi kvaliteeti. Lisaks on äärmiselt suur rõhk kolleegide vahelisel lävimisel, kuna just sellel põhineb mistahes rahvusvaheline koostöö – ühine tegutsemine rahvusvahelistes praktikagruppides, isiklikud kontaktid jms. annavad kindluse, et klient on aidatud ja hoitud mistahes teise liikmesbüroo kolleegide poolt.

Lisaks ilmestab MERITASt proaktiivsus – eesmärgiks on olla oma klientide jaoks nende vajadustest 1 sammu võrra ees, aitamaks neid ennetavalt võimalike õigusriskide maandamisel.

LEXTAL on uhkusega MERITASe õiguspere ainsaks liikmeks Balti riikides. Kui soovid MERITASe ja LEXTALi koostööst teada rohkemat või uurida võimaluste kohta koostööks, siis võta julgesti ühendust LEXTALi partneri Urmas Ustaviga.

0 Loe edasi →

 

Recent Comments by lextal

    No comments by lextal