Skip to Content

About: lextal

Recent Posts by lextal

GDPR-iga kooskõlas tegutsemiseks esimene samm – videoblogi

25. mail jõustus kogu Euroopas isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR. Mida see tähendab?

GDPR Eesti ettevõtjale

Määrus seab andmeid töötlevatele ettevõtetele hulganisti uusi kohustusi. Seda peavad järgima kõik Eesti ettevõtjad. Sealjuures on GDPR-i rikkumiseks ettenähtud hiigeltrahvid – kuni 20 miljonit eurot või 4 protsenti ettevõtte eelneva majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, emb-kumb on suurem.

GDPRi dokumenteerimiskohustus

Kohustusi on palju – aga kuidas nende täitmisega peale asuda ehk mis on esimene samm tegutsemaks GDPR-iga kooskõlas? Selleks on dokumenteerimiskohustuse täitmine, st kõikide oma isikuandmete töötlemistoimingute tuvastamine ja üles märkimine ehk dokumenteerimine. Piltlikult võib ütelda, et nüüd tuleb lisaks rahale ka andmete töötlemisest raamatupidamist pidada.

Dokumenteerimise kohustus igal isikul, kes igapäevaselt isikuandmeid töötleb. Igapäevaseks töötlemiseks on kas või see, kui ettevõte säilitab nimekirja oma klientide e-maili aadressidest, kuna ka säilitamine on töötlemine.
Praktikas näeb dokumenteerimiskohustuse täitmine välja selline, et ettevõtte loob dokumendi (näiteks Exceli tabeli), milles vastab peaasjalikult järgnevatele küsimustele:

• Kes isikuandmeid töötleb?
• Kelle andmeid töödeldakse?
• Mis andmeid töödeldakse?
• Miks andmeid töödeldakse?
• Kellele andmed edastatakse?
• Kui kaua andmeid säilitakse?
ja
• Millised tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid rakendatakse andmete kaitsmiseks?

Pärast ülevaate loomist on ettevõttel täpne arusaam isikuandmete töötlemisest ja võimalik asuda täitma muid GPDR-iga ettenähtud kohustusi, nagu näiteks privaatsuspoolitika loomine, isikuandmete töötlemise lepingute sõlmimine, andmekaitseametniku määramine jne.

Dokumenteerimise kohustuste täitmine ei lõppe ühekordse kaardistamisega

Meeles tuleb pidada, et dokumenteerimiskohustus pole täidetud, kui tabel lihtsalt valmis tehakse ja jäetakse kapile tolmu koguma. Tabel peab peegeldama ettevõttes toimuvat, seega tuleb seda alati uuendada, kui leiab aset muudatus isikuandmete töötlemises. Näiteks siis kui andmete töötlemisele lisandub uus eesmärk või mõnele uuele partnerettevõttele asutakse andmeid edastama. Seega on dokumenteerimiskohustus kestev protsess, mitte ühekordne ettevõtmine.

0 Loe edasi →

“Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm” – artikkel teadusajakirjas Juridica

Kindlustusõiguse advokaat Olavi-Jüri Luik ja kindlustusõiguse advokaat Alar Urm avaldasid teadusajakirjas Juridica kindlustusõiguse alase artikli “Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm

Kehtiva kindlustustegevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt võib Eesti kindlustusandja tegutseda ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna (SE). Kuni 1995. aastani kehtinud kindlustus­seaduse § 25 lõige 1 samas võimaldas kindlustusandjana tegutseda kindlustus­aktsia­seltsil või vastastikusel kindlustusseltsil (kindlustusühistul). Ühistuline kindlustuse pakkumine maailmas kasvab. Nii tuuakse välja, et Euroopas kasvas kindlustus­ühistute osakaal  (kindlustusühistud vs kindlustusaktsiaseltsid) 2007. aasta 23,3%-lt 2014. aastaks 31,2%-ni ja Põhja-Ameerikas 28,8%-lt 35,5%-ni. Sealjuures on kindlustusühistute turuosa USA-s 37,1%, Jaapanis 40,8%, Prantsusmaal 47,4% ja Saksamaal 44,4%.

Kindlustuses on suurima ühistulise turuosaga Euroopa riik Austria, kus see ulatub üle 60%, teisel kohal on Rootsi 47,6%-ga. Statistikas tuuakse välja, et aastal 2004 tegutses Euroopa Liidus 7180 litsentseeritud kindlustusandjat, kellest 70% tegutses ühistulise kindlustusandja vormis. Suure turuosaga ühistulised kindlustusandjad on näiteks Soomes LähiTapiola ja Fennia, Norras Gjensidige ning Rootsis Länförsäkringar ja Folksam. Seejuures on Gjensidige Norras ja Länförsäkringar Rootsis suurim kindlustus­andja, Soomes on LähiTapiola suuruselt teise turuosaga.

Samal ajal kui enamikus Euroopa Liidu riikides saavad kindlustusvõtjad valida otseselt kasumit mitte­taotleva ühistulise kindlustusandja teenused, on Eesti üks väheseid riike, kus see ei ole võimalik. 28. augustil 2018 saatis Rahandusministeerium kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lubab Eestis kindlustus­andjana tegutseda ka tulundusühistul. Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm leiavad vastavat eelnõud ja kindlustusühistu teoreetilisi aluseid analüüsides järeldustele, et: kindlustusühistu ja kindlustusaktsiaseltsi kontseptuaalne erinevus tuleneb nende eesmärkidest: kindlustus­aktsia­seltsi eesmärgiks on aktsionärile tulu teenimine ja kindlustustegevus on vaid vahend selle eesmärgi saavutamiseks, samas kindlustusühistu puhul ongi kindlustamine põhi­eesmärk (saavutada kindlustusvõtjale maksimaalselt optimaalne ja soodne kindlustusleping). Kindlustus­aktsia­seltsis jaguneb vastutus tulenevalt piiratud vastutusest aktsionäride ja kindlustus­võtjate vahel, samas kapitali olemasolu tagamise kohustus lasub aktsionäril, kes saab ka võimaliku kasumi. Samas kindlustusühistus jagatakse riske sisuliselt kindlustusvõtjate puuli alusel, kindlustus­võtjad koguvad ise kapitali ja jagavad ise omavahel kasumit. Kindlustusühistut kontrollivad ja omavad tema liikmed (samas ei ole välistatud kindlustusteenuse müük ka mitte­liikmetele) ning kindlustusühistu lähtub solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

Kindlustusühistute asutamise võimaldamisega kõrvaldatakse põhiseaduse võimalik rikkumine, sest puudub alus, miks alates 1996. aastast on Eestis olnud keelatud kindlustusühistu loomine. Eelnõu on Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm arvates esimene samm ühistulise kindlustuse legaliseerimisel. Kuivõrd ühistulisel kindlustusel on Euroopa Liidu liikmesriikides ja eelkõige Põhjamaades suur roll, samuti oli ühistuline kindlustus väga levinud Eestis enne 1940. aastat, siis annab eelnõu võimaluse ka Eestis omamaiste ja eestlastele kuuluvate kindlustusühistute tekkeks. Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm peavad eelnõu mõistlikuks ja nõustuvad sellega suuremas osas. Küll leiavad Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm, et tulevikus peaks legaliseerima ka mikrokindlustusandjad. Sealjuures ei tohiks mikrokindlustusandjate reguleerimisel teha vahet kindlustusühistutel ja kindlustusaktsiaseltsidel.

0 Loe edasi →

E-poe loomine. 4 reeglit, mida silmas pidada – LEXTALi videoblogi

 

Kas sul on olnud kunagi mõttes oma e-poe loomine?

Tehniliselt on e-poe loomine üha lihtsam. Arvestada tuleb aga rea õigusküsimustega.

Esiteks – Fakt on see, et tavaline e-poe pidaja töötleb suures mahus inimeste andmeid. Andmeid nagu: nimi, e-post, telefoni number ja veel mustmiljon asja. Nende andmete töötlemine peab olema kooskõlas uue Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (st GDPRiga). See määrus kehtib Eestis nagu mis tahes Eesti seadus.

E-poe GDPR-iga kooskõlas olemiseks:

1. Tehke endale selgeks, mis isikuandmeid te töötlete ja miks;
2. Veenduge, et teie privaatsuspoliitika on piisav ka uue GDPRi mõttes;
3. Sõlmige andmetöötluslepingud kõikide isikutega, kellele väljastate isikuandmeid (nt e-poe arendajaga);
4. Koguge otseturunduse tegemiseks e-poe kasutajatelt kirjalik nõusolek;
5. Määrake vajadusel andmetöötlusametnik – e-poe olemust arvestades on suur tõenäosus, et vastav vajadus ja kohustus teil on.

Teiseks – E-pood ei ole e-pood ilma kodulehe tarkvara, toodete piltide, disainielementide ja kaubamärgita. See on e-poe praktilise toimimise vundament. Intellektuaalne omand (nagu eelnimetatud) on iga e-poepidaja olulisim vara, mida tuleb agaralt kaitsta.

E-poe intellektuaalse omandi kaitsmiseks:

1. Sõlmige arenduslepingud isikutega, kes on loonud teie tarkvara;
2. Sõlmige autorilepingud isikutega, kes on loonud e-poe disaini, jäädvustanud vajalikke fotopilte või loonud muid kauneid teoseid;
3. Registreerige enda kaubamärk, kui soovite, et suvaline naabrimees ei hakkaks sama kaubamärgiga konkureerivat poodi pidama.

Kolmandaks – Iga eduka e-poe taga on suurepärased kasutustingimused. Kasutustingimuste kaudu saate kaitsta ennast ning välistada kulukad kohtuvaidlused tulevikus.

E-poe kasutajatingimuste korrektsuseks:

1. Koostage kasutustingimused, mis kajastavad teie ärimudelit õigesti;
2. Veenduge, et te ei tee seal lubadusi, mida te ei saa või ei taha pidada.

Neljandaks, kaitske enda ärisaladust. E-poe tarnijate ja koostööpartnerite kontaktid, e-poe ärimudel ja toimimise loogika – kõik need omavad tohutut väärtust ning nende kaitsmine on võimalik.

E-poe ärisaladuse kaitseks:

1. Lisage võtmetöötajate töölepingutesse konkurentsikeeld;
2. Võimaldage ärikriitilise sisuga dokumentidele juurdepääsu vaid neile isikutele, kellel on selleks vajadus;
3. Hoidke enda töötajad õnnelikud – õnnelik töötaja on lojaalne töötaja. Just töötaja lahkumisel on suur oht, et ärisaladus läheb jalutama.

Kokkuvõtteks. E-poe loomine ei ole keeruline. Aga selleks, et sellest saaks päris äri, mis toimib liigse peavaluta, peab end ka õiguslikult kaitsma.

0 Loe edasi →

Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus – värske teadusartikkel

LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar avaldasid teadusajakirjas Juridica artikli kindlustusõigusest: “Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus”.

Mis on ühist hasartmängul ja kindlustusel?

Kindlustusel ja hasartmängudel on samad juured. Siiski erineb kindlustus hasartmängust, kus väikese panuse eest ihaldatakse olla üks tuhandest ja saada suur võit. Kindlustuslepingu sõlminud isik loodab vastupidi hasartmängijale, et tema ei ole üks tuhandest, kelle suhtes statistiline võimalus teoks saab. Samas põhinevad mõlemad ühtviisi teatava sündmuse toimumise statistilisel võimalusel ning sündmuse toimumise korral saab üks isik paljude panused. Just kindlustushuvi on see, mille kaudu eristatakse kindlustust hasart­mängust.

Kindlustuse ja hasartmängu vahel vahetegemine on õiguse ja kultuuri tagajärg ning see ei ole aksiomaatiline. Lääne kindlustussüsteem on islamimaades keelatud just seetõttu, et see sisaldab hasartmängu (õnnemängu) elemente. Kindlustushuvi põhimõte kasvas ajalooliselt välja vajadusest eristada kindlustust loteriist. Ilma kindlustushuvi olemasolu nõudeta saaksid isikud sõlmida kindlustuslepinguid selliste riskide kindlustamiseks, mis ei ole nendega kuidagi seotud (kuninga surm, naabri maja põleng, tuttava auto vargus) ja kindlustuspoliis oleks sisuliselt loteriipilet: kui saabub teatav sündmus, saab isik kokkulepitud rahasumma. Sellist olukorda välistava kindlustushuvi sisuks peaks olema, et isikul on isiklik huvi kindlustusjuhtumit ära hoida põhjusel, et tal tekiks otsene või kaudne kahju või muu ebasoovitav tagajärg. Juhul kui isikud võiksid sõlmida kindlustus­lepinguid loterii põhimõttel, tekib potentsiaalne risk, et isikute huvi kindlustus­juhtumi suhtes on vastupidine, s.t mitte naabri maja põlengut ära hoida, vaid just seda esile kutsuda. Selliste ilmingute vältimiseks on eri õigussüsteemides kehtestatud nõue, et kindlustus­lepingu saab sõlmida ainult isik, kellel on kindlustusjuhtumi ärahoidmise vastu huvi ehk teisisõnu kindlustushuvi. Tänapäeval diskuteeritakse õiguskirjanduses, kas kindlustus­huvil on enam kohta 21. sajandi kindlustusõiguses.

Kindlustushuvi Eesti õiguses

Eesti õiguses on kindlustushuvi kaudselt realiseerunud elukindlustus­lepingute sõlmimisel (lepingu kehtivuseks on vajalik isiku nõusolek, kelle surm on kindlustusjuhtumiks) ja liiklus­kindlustuse lepingute sõlmimisel. Kahjukindlustuse puhul selle kitsas mõttes (kindlustusandja hüvitab ainult tekkinud kahju, mida reguleerib VÕS 24. ptk) võib välistada loterii­riski teoreetiliselt VÕS § 476, mille kohaselt peab kindlustusandja hüvitama ainult kindlustatud isikule tekkinud kahju. Praegu kehtiv seadus annab mitu tõlgendamisvõimalust ega anna selget vastust küsimusele, kas seadusandja on soovinud kindlustushuvi printsiipi Eesti õiguses realiseerida või mitte. Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar arvates oleks kõigi turuosaliste huvides, kui seadusandja täpsemalt sõnastaks:

  • kas kindlustushuvi olemasolu on kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalik või ei;
  • kui jah, siis mida konkreetselt kindlustushuvi all silmas peetakse ja kuidas seda kindlaks teha – kas kindlustusvõtjale peab kindlustusjuhtumist tulenema otsene varaline kahju või piisab ka kaudsemast seosest, nt mul oleks kahju (kurb), kui mu naabri/õe ilus auto ära varastatakse;
  • võlaõigusseaduse ja kindlustustegevuse seaduse kindlustushuvi mõiste erinevuse, sest nende seaduste teksti järgi ei ole tegemist sünonüümidega.

 

Ilma nende küsimuste lahendamiseta on kindlustushuvi printsiip meie õigussüsteemis üsna hägune ja on kaudselt sätestatud ainult elukindlustus­lepingute sõlmimise kohta. Muude kindlustus­lepingute puhul ei ole see printsiip selgelt Eesti õiguses realiseerunud ja kehtib pigem lepingu­vabaduse printsiip.

0 Loe edasi →

Vandeadvokaat Magnus Braun on Eesti Õliühingu uus tegevjuht

Eesti Õliühing valis organisatsiooni uueks tegevjuhiks advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadi Magnus Brauni. Eesti Õliühing asutati 20. mail 1993 ja see koondab endas vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis naftasaadustega tegelevaid ettevõtjaid. Eesti Õliühing on kutsutud ellu valdkonna ettevõtjate ühendamiseks ja see ei ole kasumit taotlev ühing. Õliühingus on 13 liiget, kelle tegevusaladeks on mineraal- ja biokütustega tegelemine.

Magnus Braun jätkab tööd ka advokaadibüroos LEXTAL.

Loe pikemalt Äripäevast.

0 Loe edasi →

LEXTAL on Eesti üks atraktiivsemaid tööandjaid õigusteaduse tudengite seas

LEXTAL valiti Eesti üheks atraktiivseimaks tööandjaks õigustudengite seas. LEXTAL saavutas kolmanda koha.

Tööandja brändingu agentuur Instar viis läbi üle-Eestiliste kõrgkoolide, kutsekoolide ja meditsiinivaldkonna õpilaste seas tööootuste ja tööandja maine uuringu. Uuringus osales sel aastal kokku üle 5400 vastaja. LEXTAL valiti tudengite poolt kolmandaks kõige atraktiivsemaks tööandjaks. Kokku oli uuringus osalejatel valida neile kõige enam ihaldusväärne töökoht 194 tööandja hulgast.

Praktika juura valdkonnas – tudengid on meile öelnud, et tahavad isiklikku lähenemist

“See on meie jaoks väga suur au ja rõõm. Oleme väga uhked, et tudengid on nii kõrgelt meid hinnanud. Küllap on selle edu võtmeks see, milliseks oleme kujundanud LEXTALi praktikaprogrammi. Meie eesmärk on pakkuda praktikat tudengitele selliselt, et oleks alati kindel, et praktika kujuneks noorele kolleegile inspiratsiooniks ja hüppelauaks. Me oleme andnud aastaid tudengitele lubaduse, et meile praktikale tulles saavad nad tegeleda sisuliste küsimustega ja päris õigustööga. Piltlikult öeldes – me ei suuna noori kolleege pelgalt arhiive korrastama või tegelema vaid juura valdkonnast kauge tehnilise tööga. Mida me oleme õppinud on, et noored kolleegid soovivad isiklikku lähenemist ja mentorlust. Praktikaprogramm ei saa olla pelgalt suur masinavärk, mille eesmärk on leida endale potentsiaalseid töötajaid ilma selleta, et büroo ei pea midagi sisulist noorele kolleegile vastu andma. Juura praktika ei saa olla mehhaaniline ülesannete täitmine. Juura praktika peab võimaldama individuaalsust ja tugevate akadeemiliste teadmistega noorele kolleegile võimalust loominguliselt värskeid akadeemilisi teadmisi kasutada. Meie juures praktikal käinud tudengid on öelnud, et nad soovivad isiklikku lähenemist, sisulisi väljakutseid ja juhendamist – nad on kinnitanud, et LEXTALis praktikal on nad saanud just seda,” selgitas advokaadibüroo LEXTAL juhtivpartner Marge Männiko.

2018 Eesti kõrgkoolide tudengite tööootuste uuringu 10 atraktiivsemat tööandjat:

  1. TransferWise Ltd
  2. Skype Technologies OÜ
  3. Microsoft Estonia OÜ
  4. Haridus- ja Teadusministeerium
  5. AS Tallinna Lennujaam
  6. Swedbank AS
  7. Eesti Rahvusringhääling
  8. Pipedrive OÜ
  9. Eesti Energia AS
  10. Keskkonnaministeerium

 

2018.a. õiguse eriala tudengite 10 atraktiivseimat tööandjat (194 hulgast):

  1. Advokaadibüroo COBALT
  2. Justiitsministeerium
  3. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ
  4. Riigikohus
  5. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
  6. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
  7. Advokaadibüroo Sorainen AS
  8. Prokuratuur
  9. Advokaadibüroo TGS Baltic AS
  10. Välisministeerium
0 Loe edasi →

LEXTAL ühines ülemaailmse võrgustikuga MERITAS

Millised on advokaadibüroo klientide vajadused täna ja tulevikus?

Õigusabiteenus ja advokaaditöö aastal 2018 ja tulevikus on kõike muud kui vaid kodumaine. Eesti ettevõtjad, nagu ka Eestiga seotud ettevõtjad, tegutsevad kõikjal üle maailma. Baltikumi-ülese siinsel kapitalil põhineva kontserni laienemine uutele turgudele tähendab neile kvaliteetse, operatiivse ja efektiivse õigusteenuse tagamist enam kui 10 riigis. Eesti-Skandinaavia ettevõtjad vajavad õigusnõustust potentsiaalselt 3-5 riigi õigust puudutava võimaliku lepinguliste ja lepinguväliste küsimuste lahendamisel. Eesti ettevõtjal tuleb intellektuaalomandit puudutavaid küsimusis oma õigus kaitsta Ameerika ühe osariigi kohtus. Vaid üksikud näited advokaaditöö reaalsusest aastal 2018.

USA, Hiina, Filipiinid, Korea, Aafrika jne – uued turud

Eesti ettevõtja ei kujutle oma maailmavallutuslikes ambitsioonides Läti ja Leedu turu hõivamist kui loomulikku teed igihalja jõukuseni, vaid seab koheselt oma kaupade ja teenuste sihtturgudeks suuremad turud: Inglismaa, Saksamaa, USA, Aasia suurriigid jne. Meie töö on vähemalt mingis aspektis rahvusvaheline sisuliselt igapäevaselt ning sõltumata valdkonnast – rahvusvaheline on nii tehingu- kui korporatiivnõustus, intellektuaalomandi-alane või kindlustusõiguse töö, vaidluste lahendamine ja mistahes muu me tegevusvaldkondadest.

LEXTAL on läbi kogu oma tegevusaja väga oluliseks pidanud rahvusvahelisi kontakte kolleegidega teistest riikidest. Need kontaktid on meeldivad, arendavad koostööd, aitavad kursis olla õiguse arengutega teistes riikides (samad arengud jõuavad tihti 3-5 aasta järel ringiga ka Eestisse) ja, mis loomulikult kõige tähtsam – võimaldavad meil efektiivselt ja hästi aidata meie kliente.

Kliendil ei ole võimalik oodata oma projekti käivitumisel või õigusriski ilmnemisel, kuni õigusnõustaja asub kuskilt kellegi kontakte otsima. Väga hea õigusnõustaja leiab oma kliendile sama hea õigusnõustaja ükskõik mis õigusvaldkonnas, ükskõik mis riigis, maksimaalselt 24 tunniga. Ning klient teab, et kus tahes maailma otsas soovitatud nõustaja on sama hea ja pühendunud, kui meie siin!

Kliendid ei soovi ka – isegi kui tegemist on väga suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega – sageli enda nõustajaks gigantbürood, mille hinnatase ja formaliseerituse aste (liiga palju inimesi tegeleb ühe asjaga ning tulemiks on aeglane ja kallis õigusnõustus), huvikonflikti tõenäosus jne muudavad õigusteenuse ebamõistlikuks.

MERITAS

Sestap ongi LEXTAL liitunud maailma absoluutsesse tippu kuuluva sõltumatute advokaadibüroode alliansiga MERITAS. 182 sõltumatut ning oma valdkonnas absoluutsete tippude hulka kuuluvat advokaadibürood 90 riigis; enam kui 7600 kolleegi – MERITASe liikmesbüroode tugevuse aluseks on kõrgtasemelised teadmised, põhjalikud kogemusel, personaalne lähenemine ning mõistlik hinnastamine.

Äärmiselt hoolikas auditeerimine, korraline kvaliteedikontroll, igakordsel õigusnõustamisel põhinev tagasisidesüsteem nii väliskolleegidelt kui ka klientidelt – need on vaid mõned märksõnad MERITAS’e kohta, ilmestamaks alliansi kvaliteeti. Lisaks on äärmiselt suur rõhk kolleegide vahelisel lävimisel, kuna just sellel põhineb mistahes rahvusvaheline koostöö – ühine tegutsemine rahvusvahelistes praktikagruppides, isiklikud kontaktid jms. annavad kindluse, et klient on aidatud ja hoitud mistahes teise liikmesbüroo kolleegide poolt.

Lisaks ilmestab MERITASt proaktiivsus – eesmärgiks on olla oma klientide jaoks nende vajadustest 1 sammu võrra ees, aitamaks neid ennetavalt võimalike õigusriskide maandamisel.

LEXTAL on uhkusega MERITASe õiguspere ainsaks liikmeks Balti riikides. Kui soovid MERITASe ja LEXTALi koostööst teada rohkemat või uurida võimaluste kohta koostööks, siis võta julgesti ühendust LEXTALi partneri Urmas Ustaviga.

0 Loe edasi →

Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle – videoblogi

Juhtus õnnetus – kindlustus ei ole nõus õiget summat hüvitama

Kui mul oli sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustus ei maksnud välja kahju sellises suuruses nagu lootsin? Mida peaksin tegema? Kas esimese asjana advokaadi palkamine on hädavajalik?

See ei ole ainus võimalus. On mitmed erinevad lahendused, mida inimene saab ise proovida, et kindlustuselt õiglane summa kätte saada. Erinevad arusaamad ja erinevad inimeste ootused on normaalne osa elust. Kui tekib vaidlus kindlustusseltsiga kahju suuruse üle, siis ei pea esimese asjana tormama advokaati palkama. Näiteks juhtus mul liiklusõnnetus, milles ma jäin vastutavaks ning ma taotlen kaskokindlustuses mahakandmisele kuuluva auto väärtuse hüvitamist. Mina arvan, et auto maksis 15 000 eurot, kindlustusselts aga, et auto väärtus oli 10 000 eurot. Vaadates erinevaid automüügikuulutusi, leiab pakutavaid samasuguseid autosid mõlemas hinnas. Kellel on siis õigus? Väga paljud sellised vaidlused tekivad möödarääkimistest ja need vaidlused on võimalik lahendada lihtsalt ning odavamalt kui advokaadi kohesel palkamisel.

Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle

Üks põhilisemaid vaidlusi kindlustusseltsidega on vaidlused kahju suuruse üle, näiteks, kas minu põlenud korter maksis nii või naa palju või kui palju maksis minu liiklusõnnetuse tagajärjel mahakandmisele kuuluv auto. Selle lahendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, mis ei ole liiga kulukad või keerulised.

Esimene võimalus on valida riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ise ekspert ja lasta tellida ekspertiis. Selleks tuleb minna Eesti Kohtuekspertiisi büroo kodulehele, leida sealt riiklikult tunnustatud ekspert, kes on spetsialiseerunud sõidukite hindade määramisele ja tellida temalt ekspertiis. Selline ekspertiis on kindlasti väga tugev tõend ka võimalikus kohtumenetluses. Samas see ekspertiis ei ole tõendina kindlustusseltsi jaoks siduv – kindlustusselts ei pruugi seda aktsepteerida. Kuidas aga saavutada olukord, et kindlustusseltsi jaoks oleks tehtav ekspertiis siduv?

Teine võimalus on selleks, ekspertmenetlus. Nimelt tuleneb võlaõigusseadusest, et kindlustusandja ning kindlustusvõtja võivad leppida kokku ekspertiisi korraldamise tuvastamaks pooltele siduvalt kahju suuruse. Sellise kokkuleppe puhul peab eksperdi nimetama keegi kolmas isik (näiteks võivad pooled kokku leppida, et eksperdi nimetab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond) või siis nimetatakse poolte poolt võrdne arv eksperte, kes teostavad ühisekspertiisi. Eksperdi nimetamine kolmanda isiku poolt (või ekspertide nimetamine võrdsel arvul osapoolte poolt) kannab endas ekspertiisi sõltumatuse põhimõtet. Pooled ei saa tugineda kahju suuruse kindlaksmääramisele eksperdi poolt, kui see erineb ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest – selliseks olukorraks võib näiteks olla, kus ekspert hindab võrdlusena tavapärases keskmises seisundis sõidukit aga konkreetne sõiduk omas enne kindlustusjuhtumit tõsiseid tehnilisi puuduseid.
Juhul, kui esineb olukord, kus eksperdi järeldused erinevad oluliselt tegelikest asjaoludest või kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või viivitab sellega, võivad pooled nõuda, et kahju suuruse määraks kohus.
Seega kätkeb VÕS §-iga 490 lg 1 sätestatud ekspertmenetlus pooltele võimalust määrata vaidluse korral kahju suurus pooltele siduvalt eeldusel, et ekspertiisi tulemus ei erine ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest. Seega on kahju suuruse vaidluse lahendamise heaks võimaluseks ekspertmenetlus.

Kolmas võimalus on lahendada küsimus eeltõendamismenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kahjustada saanud korter või maja kahju suuruse tuvastamine võib muutuda raskeks – on ju loomulik, et inimene tahab enda korteri või auto korda teha. Eeltõendamismenetluse (kui menetluslikult kiirema ja rahaliselt pooli vähem koormava menetluse) valiku kriteeriumiteks on seega poolte kokkulepe või olukord, kus tõendite hilisem kogumine võib osutuda raskemaks. Tõendite hilisem kogumine võib muutuda raskemaks juhul, kui näiteks liiklusõnnetuses kahjustatud asi on seisukorras, mille seisund ajas kiiresti muutub halvemaks. Eeltõendamismenetlust tasub kaaluda pooltel ka kokkuleppel – tegemist võib olla olukorraga, kus näiteks kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei saavuta VÕS § 490 lg 1 nimetatud kokkulepet eksperdi määramise osas – sellisel juhul määrab eeltõendamismenetluses eksperdi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast kohus. Eeltõendamismenetlus on võrreldes hagimenetlusega oluliselt odavam (riigilõiv 50 eurot) ja kiirem.

Täiendavate küsimuste korral võta julgesti ühendust Olavi-Jüri Luigega: Olavi-Jyri.Luik@lextal.ee.

Vaata nõuannet ka meie videoblogist:

0 Loe edasi →

Magnus Braunist sai LEXTALi partner

Vandeadvokaat Magnus Braun, kes on LEXTALis töötanud pea 9 aastat, on liitunud LEXTALi partnerite ringiga.

Tsiviikohtumenetluse ekspert ja hinnatud kohtuadvokaat

Magnus on tsiviilkohtumenetluse ekspert ja hinnatud kohtuadvokaat. Samuti tegutseb Magnus pankrotihaldurina ning ta on alates 2015. aastast valitud Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja eestseisuse liikmeks.

Magnusel on oskus esitada ka keerulisi probleeme lihtsasti arusaadavalt ning sõltumata materjalide hulgast märgata igat väiksematki detaili. Ta ajab iga kliendi asja nagu enda oma ning ülesannete täitmisel ei lähtu põhimõttest „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“, vaid „nii palju kui võimalik“.

„Kolleegid hindavad Magnust LEXTALis väga kõrgelt – ta on ääretult südikas ja põhjalik advokaat ning väga hea meeskonnamängija. Magnuse liitumine LEXTALi partnerite ringiga tugevdab LEXTALit meie kahes võtmevaldkonnas: tsiviilkohtumenetluse ja pankrotimenetluse vallas,“ lisas kommentaarina LEXTALi juhtivpartner Marge Männiko.

4 Loe edasi →

Riigihangetes erinõuetega seotud tingimuste kehtestamine – Diana Minumets avaldas teadusartikli

Teadusajakiri Juridica avaldas vandeadvokaat Diana Minumetsa artikli erinõuetega seotud tingimuste kehtestamisest riigihangetes.

Riigihangetes, mille täitmiseks peab ettevõtjal olema MTR registreering või ta peab kuuluma teatavasse organisatsiooni, on tavaks nõuda ettevõtjatelt vastavat registreeringut või organisatsiooni kuulumist juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal. Kirjeldatud hankepraktika puhul ei ole aga pööratud piisavalt tähelepanu välismaiste pakkujate õigustele, kuna kohustus vastata Eesti õigusaktist tulenevale nõudele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal tähendab neile lisa aja- ja rahakulu registreeringu hankimise või organisatsiooni astumise näol. Nii ei pruugi välismaised pakkujad olla Eesti hankija poolt korraldatud riigihankes osalemisest huvitatud.  Diana Minumetsa artikkel uurib, kuidas on MTR-registreeringute ja teiste kohustuslike lubade ja organisatsioonilise kuuluvusega seotud tingimuste kehtestamine kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ning riigihanke üldpõhimõtetega.

Nimelt kohustab nii Eesti kui EL õigus hankijaid järgima riigihangete korraldamisel ja selle tingimuste kehtestamisel alati riigihanke üldpõhimõtteid, sh võrdse kohtlemise printsiipi ning sellest tulenevat kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu. Ka Eesti asjaomase reeglistiku aluseks olnud EL direktiivi säte lubab hankijal nõuda loa olemasolu või organisatsiooni kuulumist üksnes ettevõtja päritoluriigis. Samuti näitas Euroopa Kohtu praktika analüüs, et konkreetse riigi või piirkonnaga seotud nõuded on üldjuhul teisi EL pakkujaid diskrimineerivad ning seetõttu lubamatud. Veelgi enam, Euroopa Komisjoni poolt hiljuti avaldatud juhendis, mis puudutab EL toetusrahadega finantseeritud hankeprojektides enamlevinud vigade vältimist, on toodud ebaseadusliku kvalifitseerimise tingimuse näitena just hankija asukohariigis väljastatud loa või kutsekvalifikatsiooniga seotud nõude.

Diana jõuab artiklis järeldusele, et RHS § 99, mis selle grammatilise tõlgendamise kohaselt lubab hankijal teenuste hankemenetluses nõuda kvalifitseerimise tingimusena Eesti õigusaktidest tulenevale erinõudele vastamist, ei ole kooskõlas sätte aluseks olnud EL direktiivi sõnastusega. Samuti tuvastas Diana uurimus, et ettevõtja kohustust vastata Eesti õigusaktist tulenevatele nõuetele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal on ka oma sisult vastuolus võrdse kohtlemise ning sellest tuleneva kodakondsusel põhineva mittediskrimineerimise printsiibiga. Seega, MTR registreeringuid või Eesti organisatsiooni kuulumist võib riigihankes osalemise eeldusena nõuda üksnes Eesti ettevõtjatelt, välismaistelt pakkujatelt tuleks küsida nende päritoluriigi vastavaid tõendeid.

Loe pikemalt Juridicast.

 

0 Loe edasi →

 

Recent Comments by lextal

    No comments by lextal