Skip to Content

Postituste kategooria: Andmekaitse ja IT

GDPR-iga kooskõlas tegutsemiseks esimene samm – videoblogi

25. mail jõustus kogu Euroopas isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR. Mida see tähendab?

GDPR Eesti ettevõtjale

Määrus seab andmeid töötlevatele ettevõtetele hulganisti uusi kohustusi. Seda peavad järgima kõik Eesti ettevõtjad. Sealjuures on GDPR-i rikkumiseks ettenähtud hiigeltrahvid – kuni 20 miljonit eurot või 4 protsenti ettevõtte eelneva majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, emb-kumb on suurem.

GDPRi dokumenteerimiskohustus

Kohustusi on palju – aga kuidas nende täitmisega peale asuda ehk mis on esimene samm tegutsemaks GDPR-iga kooskõlas? Selleks on dokumenteerimiskohustuse täitmine, st kõikide oma isikuandmete töötlemistoimingute tuvastamine ja üles märkimine ehk dokumenteerimine. Piltlikult võib ütelda, et nüüd tuleb lisaks rahale ka andmete töötlemisest raamatupidamist pidada.

Dokumenteerimise kohustus igal isikul, kes igapäevaselt isikuandmeid töötleb. Igapäevaseks töötlemiseks on kas või see, kui ettevõte säilitab nimekirja oma klientide e-maili aadressidest, kuna ka säilitamine on töötlemine.
Praktikas näeb dokumenteerimiskohustuse täitmine välja selline, et ettevõtte loob dokumendi (näiteks Exceli tabeli), milles vastab peaasjalikult järgnevatele küsimustele:

• Kes isikuandmeid töötleb?
• Kelle andmeid töödeldakse?
• Mis andmeid töödeldakse?
• Miks andmeid töödeldakse?
• Kellele andmed edastatakse?
• Kui kaua andmeid säilitakse?
ja
• Millised tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid rakendatakse andmete kaitsmiseks?

Pärast ülevaate loomist on ettevõttel täpne arusaam isikuandmete töötlemisest ja võimalik asuda täitma muid GPDR-iga ettenähtud kohustusi, nagu näiteks privaatsuspoolitika loomine, isikuandmete töötlemise lepingute sõlmimine, andmekaitseametniku määramine jne.

Dokumenteerimise kohustuste täitmine ei lõppe ühekordse kaardistamisega

Meeles tuleb pidada, et dokumenteerimiskohustus pole täidetud, kui tabel lihtsalt valmis tehakse ja jäetakse kapile tolmu koguma. Tabel peab peegeldama ettevõttes toimuvat, seega tuleb seda alati uuendada, kui leiab aset muudatus isikuandmete töötlemises. Näiteks siis kui andmete töötlemisele lisandub uus eesmärk või mõnele uuele partnerettevõttele asutakse andmeid edastama. Seega on dokumenteerimiskohustus kestev protsess, mitte ühekordne ettevõtmine.

0 Loe edasi →

E-poe loomine. 4 reeglit, mida silmas pidada – LEXTALi videoblogi

 

Kas sul on olnud kunagi mõttes oma e-poe loomine?

Tehniliselt on e-poe loomine üha lihtsam. Arvestada tuleb aga rea õigusküsimustega.

Esiteks – Fakt on see, et tavaline e-poe pidaja töötleb suures mahus inimeste andmeid. Andmeid nagu: nimi, e-post, telefoni number ja veel mustmiljon asja. Nende andmete töötlemine peab olema kooskõlas uue Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (st GDPRiga). See määrus kehtib Eestis nagu mis tahes Eesti seadus.

E-poe GDPR-iga kooskõlas olemiseks:

1. Tehke endale selgeks, mis isikuandmeid te töötlete ja miks;
2. Veenduge, et teie privaatsuspoliitika on piisav ka uue GDPRi mõttes;
3. Sõlmige andmetöötluslepingud kõikide isikutega, kellele väljastate isikuandmeid (nt e-poe arendajaga);
4. Koguge otseturunduse tegemiseks e-poe kasutajatelt kirjalik nõusolek;
5. Määrake vajadusel andmetöötlusametnik – e-poe olemust arvestades on suur tõenäosus, et vastav vajadus ja kohustus teil on.

Teiseks – E-pood ei ole e-pood ilma kodulehe tarkvara, toodete piltide, disainielementide ja kaubamärgita. See on e-poe praktilise toimimise vundament. Intellektuaalne omand (nagu eelnimetatud) on iga e-poepidaja olulisim vara, mida tuleb agaralt kaitsta.

E-poe intellektuaalse omandi kaitsmiseks:

1. Sõlmige arenduslepingud isikutega, kes on loonud teie tarkvara;
2. Sõlmige autorilepingud isikutega, kes on loonud e-poe disaini, jäädvustanud vajalikke fotopilte või loonud muid kauneid teoseid;
3. Registreerige enda kaubamärk, kui soovite, et suvaline naabrimees ei hakkaks sama kaubamärgiga konkureerivat poodi pidama.

Kolmandaks – Iga eduka e-poe taga on suurepärased kasutustingimused. Kasutustingimuste kaudu saate kaitsta ennast ning välistada kulukad kohtuvaidlused tulevikus.

E-poe kasutajatingimuste korrektsuseks:

1. Koostage kasutustingimused, mis kajastavad teie ärimudelit õigesti;
2. Veenduge, et te ei tee seal lubadusi, mida te ei saa või ei taha pidada.

Neljandaks, kaitske enda ärisaladust. E-poe tarnijate ja koostööpartnerite kontaktid, e-poe ärimudel ja toimimise loogika – kõik need omavad tohutut väärtust ning nende kaitsmine on võimalik.

E-poe ärisaladuse kaitseks:

1. Lisage võtmetöötajate töölepingutesse konkurentsikeeld;
2. Võimaldage ärikriitilise sisuga dokumentidele juurdepääsu vaid neile isikutele, kellel on selleks vajadus;
3. Hoidke enda töötajad õnnelikud – õnnelik töötaja on lojaalne töötaja. Just töötaja lahkumisel on suur oht, et ärisaladus läheb jalutama.

Kokkuvõtteks. E-poe loomine ei ole keeruline. Aga selleks, et sellest saaks päris äri, mis toimib liigse peavaluta, peab end ka õiguslikult kaitsma.

0 Loe edasi →

LEXTAL kõrgelt hinnatud Legal 500 Euroopa väljaandes

Meil on au teatada, et rahvusvaheline õigusväljaanne Legal 500 on hinnanud LEXTALi meeskonda kõrgelt mitmetes meie võtmevaldkondades ning nimetanud Eesti parimate seas meid vaidluste lahendamise, maksuõiguse, IT/IP ja äriõiguse ning M&A valdkonnas.

Legal 500 tõi erilise rõhutusena välja alljärgneva klientidelt saadud tagasiside põhjal.*

Äriõigus ja M&A

“Järjekindel ja kiiresti reageeriv” Ants Karu “kombineerib head teadmised maksuõigusest ja ühinguõigusest olles samal ajal väga tugeva fookusega sellel, mis on oluline ja mis mitte”.

Vaidluste lahendamine

LEXTALi “hiilgav ja kiire meeskond” on kogenud nii kohtuvaidlustes kui arbitraažis. “Põhjalik” Olavi-Jüri Luik evib “põhjalikku arusaama kindlustuslepingutega seonduvais teemades” ja Urmas Ustav juhib vaidluste lahendamise meeskonda.

IP/IT

LEXTALi “kiire ja professionaalne” meeskond on tundud oma kogemuse poolest autonoomsete sõidukite ja küberkuritegevuse vallas. Advokaat Rauno Kinkar on “kogenud ja asjatundlik”.

Maksuõigus

LEXTALi “efektiivne” meeskond on “proaktiivne ja pühendub enda klientide tundmaõppimisele”. Ants Karu annab “väga detailset ja rätsepmeistri tööna valminud nõu vastavalt kliendi individuaalsetele eripäradele” ja Margus Reiland paistab silma “kastist välja mõtlemise võimega”.

 

Rohkem infot leiad Legal 500 väljaande veebist.

* Jutumärkides toodu on Legal 500 vahendatud klientide antud tagasiside.

0 Loe edasi →

LEXTALi 2017. aasta kokkuvõttevideo

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

 

0 Loe edasi →

IT-ettevõtete kindlustus- ja õigusseminar

Advokaadibürool LEXTAL ja IIZI Kindlustusmaakleril on hea meel kutsuda Teid praktilisele seminarile!

Kuidas õiguslikult IT-lepingutele läheneda? Mida ja kuidas kindlustada? Juhtumid elust eneset.

Analüüsime erinevaid juhtumeid. Pakume võimalikke lahendusi, räägime lepingute kitsaskohtadest ja võimalustest. Hindame, kuidas kindlustusleping töötab.

Arutelu juhivad

LEXTAL Advokaadibüroo advokaat, tehnoloogia- ja IT-õiguse spetsialist

Rauno Kinkar

Safeonline Cyber, Technology and Media Broker

Henry Warner

20. September 2017, kell 10 (kestab kokku ligi 2h)

LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn

Seminar on kõigile osalejatele tasuta. Kohtade arv on piiratud.
Palun anna osalemisest teada kadri.andresson@iizi.ee hiljemalt 13.09.2017!

0 Loe edasi →

Margus Poola osaleb startupis Agrello

Margus Poola, kes tegutseb LEXTALis vandeadvokaadina, on tegev startupis Agrello.

Agrello eesmärk on luua lahendusi, mis kasutades blockchaini tehnoloogiat ja tehisintellekti võimaldavad küberruumis lepingute allkirjastamist, organiseerimist ja hõlbustab nende koostamist.

Loe täpsemalt Agrello kohta siit.

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas CV Keskus OÜ osaluse müügitehingut

LEXTAL nõustas HeadHunter Groupi CV Keskus OÜ 100% osaluse müügil Ringier Axel Springer Media AG-le. CV Keskus OÜ-le kuuluvad juhtivad tööportaalid cvkeskus.ee Eestis, cvmarket.lv Lätis ja cvmarket.lt Leedus.

HeadHunter Group on juhtiv online personalilahenduste ettevõte, mis tegutseb Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Aserbaidžaanis, Gruusias, Usbekistanis ja Kõrgõzstanis. Ettevõtte suurim vara on HeadHunteri veebileht juurdepääsuga ligikaudu 300 000 töökuulutusega ja 24 miljoni CV-ga andmebaasile. HeadHunter Groupi peamine investor on Elbrus Capital (http://elbcp.com/).

Ringier Axel Springer Media AG on Šveitsi Ringier AG ja Saksamaa Axel Springer SE ühisettevõte. Ettevõte tegutseb kasvavatel turgudel Poolas, Ungaris, Serbias ja Slovakkias, pakkudes laia valikut meediateenustest.

LEXTAL nõustas HeadHunter Groupi kõigis müügiprotsessiga seotud õiguslikes küsimustes, sealhulgas juhtis LEXTAL õigusliku auditi (due diligence) läbiviimist ja haldas virtuaalset andmeruumi, koostas ja aitas läbi rääkida osa müügilepingut ning muid tehingudokumente.

Projekti juhtisid LEXTALi partnerid Ants Karu ja Kristi Sild.

Vaata ka pressiteadet: https://hh.ru/article/504204.

1 Loe edasi →

Advokaat Rauno Kinkar kirjutas EPL-i erinumbris krüptorahast

Rauno Kinkar kirjutas Eesti Päevalehe erinumbris, mis on krüptoraha õiguslik tähendus. Ühtlasi andis Rauno head nõuanded, mida pidada krüptorahaga seoses alati silmas.

Loe pikemalt erinumbri 6. leheküljelt!

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas Bank Zachodni WBK S.A.-d

LEXTAL nõustas Bank Zachodni WBK S.A.-d (Santander Group) seoses Eesti ettevõtte ühinemisega Ida-Euroopas tegutsevale finantsteenuste kontsernile antud 18MEUR laenulepinguga. LEXTALi meeskonda juhtis partner Ants Karu.

1 Loe edasi →

Marsalis Metall nõustamine Loksa Laevatehase ostmisel

Metallkonstruktsioone ja betoonelemente tootev Marsalis ostis Loksa laevatehase ning kolib oma senise tootmise Loksale ja alustab uue toodanguna raudbetoonelementide valmistamist. Tehingut nõustas Lextali partner Alar Urm.

Marsalisele kuulub Loksal nüüd ligi 20 hektarit, ettevõttesse planeeritakse 2018. aastaks tööle võtta 110 inimest.

Loksa Laevatehas asutati 1905. aastal, ettevõtte tegeles laevaremondiga. 1986 valmis lihtritsehh, lihtrite tootmine lõpetati 1991. Loksa Laevatehase AS hakkas 1992 tootma laevaehitajatele tekiluuke. 1994. aastal sai tehase omanikuks Taani kontserni AP Moeller Group kuulunud laevaehitusfirma Odense Steel Shipyard Ltd. Taanlased müüsid Loksa tehase 2009. aastal OÜ-le Loksa Invest, mis hiljem võttis taas nime Loksa Laevatehas.

Allikas: Postimees

2 Loe edasi →