Skip to Content

Postituste kategooria: Perekonnaõigus

Ema jäi lapsest ilma, kuivõrd polnud ühtegi kohtutäiturit, kes määrust täidaks. Vandeadvokaat Katrin Orav kommenteeris olukorda Eesti Päevalehe veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Katrin Orav andis Eesti Päevalehele kommentaari vahejuhtumist, kus lapse isa võttis omavoliliselt 8-kuulise lapse ema kodust kaasa. Isa keeldus lapse väljaandmisest ning ema otsustas oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Artikkel on leitav siit: https://epl.delfi.ee/arvamus/vandeadvokaat-katrin-orav-uks-vanem-voib-lapse-lihtsalt-ara-votta-ning-riik-vaatab-jouetult-pealt?id=86066033 

Vandeadvokaat Katrin Oravi kommentaar olukorrast.

8-kuune Nora nägi oma ema viimast korda esmaspäeva õhtul, kui lapse isa ta omavoliliselt ema kodust kaasa viis. Isa lubas veel rinnapiima saava beebi järgmisel hommikul emale tagasi tuua, kuid ei täitnud oma lubadust ja saatis emale hoopis kirjaliku ultimaatumi. Kirjas teatas, et ei anna last enne üle, kui ema on allkirjastanud lapse elukorralduse osas isa soovitud kokkuleppe.Korduvatele palvetele beebi tagastada ähvardas isa, et ei näita emale last enne, kui on sõlmitud kokkulepe.

Kuivõrd sellisel viisil lapse eraldamine oma emast ja beebi meelevaldne võõrutamine rinnapiimast ei ole kuidagi lapse huvides, sekkus lastekaitse ja politsei. Ilma kohtulahendita ei olnud aga kummalgi võimalik lapse isa ümber veenda. Nii ei jäänudki lapse emal muud üle, kui lapse heaolu tagamiseks pöörduda kohtusse. Esialgse õiguskaitse korras taotles ta, et isa annaks lapse temale üle. Vastusena ema tegevusele nõudis isa, et ema võtaks avalduse kohtust tagasi enne, kui ta astub samme, mida on võimatu tagasi pöörata.

Reede pärastlõunal saabus kohtust esialgse õiguskaitse määrus, mille kohaselt pidi isa andma lapse emale üle. Selleks ajaks ei olnud rinnapiima vajav beebi oma ema juurde pääsenud juba viis päeva. Kuivõrd lapse isa ei olnud varasemalt vabatahtlikult nõus last emale näitama, veel vähem emale üle andma, oli määruse täitmiseks vaja kohtutäituri kaasabi. Olukord oli seda kriitilisem, et ees ootas nädalavahetus, mil päris elus kohtutäituri abil kohtumäärust täita on võimatu.

Reedel kell 15.00 olid aga kohtutäiturite bürood suletud, telefonidele ei vastatud. Mitmed kohtutäiturid, kellega siiski õnnestus läbi tuttavate ühendust saada, teatasid, et nende tööpäev on lõppenud või nemad laste asjadega tegeleda ei soovi. Seadus sellist keeldumise alust ette ei näe. Nii juhtuski, et reede õhtul jäi 8-kuune beebi ühele poole seina ja tema ema pisarates teisele poole, sest Tallinna linnas ei leidunud ühtegi kohtutäiturit, kes oleks olnud valmis lastekaitsespetsialisti ja politsei abiga toimetama lapse ema juurde tagasi.

Olukorras, kus kohtutäiturid keelduvad lapsi puudutavaid kohtulahendeid täitmast, muutuvad laste õigusi ja nende huve kaitsvad kohtulahendid täies ulatuses mõttetuks. Teema on paljude kohtutäiturite jaoks ebameeldiv ja tülikas. Kas ei ole aeg teha süsteemis muudatusi, mis tagaksid, et lapsi puudutavad kohtulahendid saaksid esmajärjekorras täidetud? Kui kohus annab lapsele kaitse, siis peab ka kohtutäiturite süsteem tagama, et kohtu antud käsud täidetakse. Riik ja kohtusüsteem peavad seadma esimeseks prioriteediks laste kaitsmise, kuivõrd lapsed on kõige haavatavam grupp meie ühiskonnas. 

0 Loe edasi →

LEXTALi 2017. aasta kokkuvõttevideo

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

 

0 Loe edasi →

LEXTAL koostas ühes koostööpartneritega analüüsi ja juhendid Eesti kohalikele omavalitsustele eakate ülalpidamiskohustuse kohta

Riigikantselei tellimusel viis LEXTAL läbi analüüsi ja koostas juhendmaterjalid kohalikele omavalitsustele (KOV) seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega eaka pereliikme hooldamise seisukohalt. Projektimeeskonda juhtis LEXTALi vandeadvokaat Katrin Orav ning sellesse kuulusid LEXTALi väliselt perekonnaõiguse spetsialist Triin Göttig ja Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor.

Töö tulemusena valmis KOV-idele muu hulgas kaks abistavat juhendmaterjali: (i) juhend põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse väljaselgitamiseks ja (ii) juhend abikaasa, lahus elava abikaasa ja lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse väljaselgitamiseks.

Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Riina Sikkut kommenteeris koostatud analüüsi ja juhendeid kiites: „Kuivõrd kehtiv seadus jätab KOV-idele laia tõlgendamisruumi, on vaja isikute võrdse kohtlemise tagamiseks praktikat ühtlustada. Seetõttu on koostatud analüüs ja juhendmaterjalid äärmiselt väärtuslikud ja loodame, et nendest on KOV-idel tulevikus oma igapäevatöös palju abi.“

Eestis kehtib n-ö enese ülalpidamise põhimõte. See tähendab, et eakas inimene on ise kohustatud ennast üleval pidama. Kui isikul ei ole võimalik end ise piisavalt üleval pidama, kohustub seda tegema tema perekond. Juhul, kui ka tema perekonnal ei ole võimalik anda ülalpidamist, kohustub viimases järjekorras riik tagama isikule abi.

Ülalpidajate ringi kuuluvad esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. St vanemad ja vanavanemad, täisealised lapsed ja lapselapsed. Ülalpidamiskohustus on ka abikaasal ja lahutatud abikaasal.

KOV-id osutavad eakatele abivajajatele kokku 10 sotsiaalhoolekande teenust. Teenuste osutamisel peavad KOV-id hindama, kui suure osa teenuse maksumusest tasub abivajaja ise, kui suure osa tema perekond ja kui suure osa tasust võtab KOV enda kanda.

Analüüsi käigus selgus, et KOV-ide praktika sotsiaalhoolekande teenuste eest abivajajatelt tasu võtmisel on mõnevõrra erinev, mistõttu on vaja praktikat ühtlustuda, et tagada isikute võrdne kohtlemine.

0 Loe edasi →