Skip to Content

Postituste kategooria: Üldine

Eratee ja kinnistu ostmisel juurdepääsutee – videoblogi

Juurdepääsutee kinnistu ostmisel on oluline

Kinnistu ostmisel on oluline kontrollida, missugune juurdepääsutee selleni viib. Võõra tee kasutamiseks on vaja kasutusõigust. Murekoht tekib siis, kui võõra tee omanik ei ole riik ega kohalik omavalitsus, vaid on mõni muu isik.
Enamasti ei anna pangad laenu kinnistu ostmiseks, kui kinnistu juurdepääsutee on eratee ning puudub registrisse kantud õigus (näiteks teeservituut) juurdepääsuteed kasutada.
Seega on väga oluline ostetava kinnistu puhul (aga ka müüdava kinnistu puhul) kontrollida, kas ostetava kinnistuni viiv tee on avalikult kasutatav tee või eratee.

Kellele kuulub tee – millistest allikatest saab kontrollida?

Kõige lihtsam viis on minna maa-ameti kodulehele, sisestada otsingusse kinnistu aadress ning vaadata selleni viiva tee katastriüksust ja seejärel kinnistusregistrist selle katastriüksuse omanikku.
Lisaks tuleks Teeregistrist kontrollida, kas tee on kantud kohaliku tee või erateena teeregistrisse. Teeregistri info leiab Maanteeameti kodulehelt.
Võite olla mureta, kui kinnistu juurde viib kohalikule omavalitsusele kuuluv teede registrisse kohaliku teena kantud tee. Kui tegemist on erateega, on selle kasutamiseks vaja teeomaniku nõusolekut.
Pangad reeglina aktsepteerivad teeomaniku nõusolekuna üksnes:
1) notariaalset kokkulepet; või
2) teeservituuti, mis on kantud kinnistusregistrisse.

Oluline on teada, et kui teie kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (või sinna pääseb üksnes erateed pidi) on teil õigus nõuda juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja. Kui te naabriga kokkuleppele ei saa, on teil õigus pöörduda kohtusse ja sellisel juhul määrab juurdepääsu täpse asukoha ja selle kasutamise tasu suuruse kohus.

Kui aga tegemist on siiski ajalooliselt kasutuses olnud teega, mida kasutavad paljud inimesed (näiteks uusarenduse vahelised tänavad, mis ei ole kohaliku omavalitsuse omandis) siis tasuks kaaluda kohaliku omavalitsuse poole pöördumist, et viimane määraks eratee avalikuks kasutamiseks. Seda saab määrata kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega sundvalduse seadmise teel.

Kui te kasutate täna takistusteta kellegi erateed, omamata selleks kokkulepet, ei pruugi teil seda kokkulepet või teekasutusõigust olla vaja eraldi fikseerida, kuid kinnistu müümisel või ostmisel võib see paratamatult tekitada probleeme ning nende ennetamiseks tasuks juurdepääsu tee küsimused varakult lahendada.

Marge Männiko, vandeadvokaat. E-post: marge.manniko@lextal.ee

Vaata ka blogipostitust ka videost!

2 Loe edasi →

LEXTAL kõrgelt hinnatud Legal 500 Euroopa väljaandes

Meil on au teatada, et rahvusvaheline õigusväljaanne Legal 500 on hinnanud LEXTALi meeskonda kõrgelt mitmetes meie võtmevaldkondades ning nimetanud Eesti parimate seas meid vaidluste lahendamise, maksuõiguse, IT/IP ja äriõiguse ning M&A valdkonnas.

Legal 500 tõi erilise rõhutusena välja alljärgneva klientidelt saadud tagasiside põhjal.*

Äriõigus ja M&A

“Järjekindel ja kiiresti reageeriv” Ants Karu “kombineerib head teadmised maksuõigusest ja ühinguõigusest olles samal ajal väga tugeva fookusega sellel, mis on oluline ja mis mitte”.

Vaidluste lahendamine

LEXTALi “hiilgav ja kiire meeskond” on kogenud nii kohtuvaidlustes kui arbitraažis. “Põhjalik” Olavi-Jüri Luik evib “põhjalikku arusaama kindlustuslepingutega seonduvais teemades” ja Urmas Ustav juhib vaidluste lahendamise meeskonda.

IP/IT

LEXTALi “kiire ja professionaalne” meeskond on tundud oma kogemuse poolest autonoomsete sõidukite ja küberkuritegevuse vallas. Advokaat Rauno Kinkar on “kogenud ja asjatundlik”.

Maksuõigus

LEXTALi “efektiivne” meeskond on “proaktiivne ja pühendub enda klientide tundmaõppimisele”. Ants Karu annab “väga detailset ja rätsepmeistri tööna valminud nõu vastavalt kliendi individuaalsetele eripäradele” ja Margus Reiland paistab silma “kastist välja mõtlemise võimega”.

 

Rohkem infot leiad Legal 500 väljaande veebist.

* Jutumärkides toodu on Legal 500 vahendatud klientide antud tagasiside.

0 Loe edasi →

LEXTALi praktikakonkurss 2018. aasta suveks

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 20.03.2018 – 09.04.2018!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Teiseks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel kahele praktikakoha saanud tudengile anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 300 eurot (neto).

Praktikale saab kandideerida:
1) Juhendaja Olavi-Jüri Luige juurde kindlustusõiguse või tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik mai – jaanipäev 2018 või august – september 2018.
2) Juhendajate Urmas Ustav ja Magnus Brauni juurde tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik mai – september 2018. Sõltuvalt täpsemalt kokkulepitud aegadest (ja juhendajate suvistest puhkustest) võib teatud perioodidel juhendaja olla asendatud. Aga see sõltub juba konkreetselt kokkulepitud ajast.

Kuidas kandideerida?

Saada hiljemalt 09.04.2018 e-kiri aadressil seminar@lextal.ee, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna). Palun märgi kirjas ära soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL võtab Sinuga ühendust pärast 16.04.2018 ning saadab edasise info juba siis, kui oled kandideerinud!

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2018 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

Täiendav info: seminar@lextal.ee

0 Loe edasi →

LEXTALi 2017. aasta kokkuvõttevideo

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

 

0 Loe edasi →

Vandeadvokaat Oliver Nääs Saarte Hääle veergudel

Saarte Hääl avaldas artikli sellest, kes on laiemas fookuses saarlane vandeadvokaat Oliver Nääs. Et Saarte Hääle veebis on artikkel kõigile kättesaadav ainult osaliselt, siis Saarte Hääle lahkel loal avaldame oma blogis artikli tervikteksti koopia. Artikli autor on Kertu Kalmus (kertu.kalmus@saartehaal.ee).

Oliver Nääs pole pelk Savisaare kaitsja

Just Edgar Savisaare kriminaalasjaga seotuna on noor ja vahetu vandeadvokaat Oliver Nääs (30) parasjagu rohkem pildil, ehkki see pole kõik, mis teda defineeriks. Kuressaares sündinud ja oma lapsepõlvesuved Smuulis veetnud õigusenõudja on teinud kadestamist väärt karjääri – kliendid ei kurda ja Oliver ka mitte. Kui ainult rohkem üle mere saaks, kust elukaaslanegi pärit.

Kuressaarest Tallinna kolis Oliveri ema ajal, mil poiss oli paariaastane. Ilmselgelt Oliver seda ei mäleta, kuid kõik kolimisele järgnenud suved oli poiss endiselt Saaremaa vanaema-vanaisa juures. Ta vanaisa on nüüdseks küll taevastele radadele suundunud, kuid vanaema elab jätkuvalt Kuressaares. Kohas, mis on Oliveri sünnikodu, kohas, mis toidab ta vankumatut veendumust: “Olen saarlane!”
Enamik Oliveri esivanematest on pärit Muhust – ta vanaisa on näiteks ilmavalgust näinud Muhus, ema samuti ja täpselt samamoodi ka ema õde. Ainult vanaema on Muhust Kuressaarde ümber asunud mulk ja Oliver ise sündinud just siin.

Ei tunne end tallinlasena

See, et Oliver on enamiku oma teadlikust elust elanud Tallinnas, pole teda pannud end tallinlasena tundma. “Kui mu käest küsitakse, identifitseerin end kõhklemata saarlasena,” tunnistab ta end avades.
Nagu päris väiksena, nii ka nüüd, võtab Oliver ikka sihi Väinamere suunas, kui tekib võimalus puhkuseks. Kuressaarde, sünnilinna, jõuab ta nüüd küll vähem, sest pigem käib ka vanaema praegu rohkem Muhus.

Seal saadakse kokku, seal veedetakse seltsis aega. Oliveri sõnul on neil Muhus esivanematest kaks talukohta. Üks Mõega, teine Mäla külas. Esimeses neist ollakse rohkem. Seal on kõik nii, nagu ta vanavanematest on jäänud, seal elas Oliveri vanavanaema. Seal käiakse, hoitakse seda kohta elus.
Noore mehe sõnul on hirmus hea, et kõik sugulased tulevad iseenesest sinna suviti kokku. “Mulle õudselt see koht meeldib – lähed sinna ükskõik millisel hetkel ja keegi on ikka seal. See on minu jaoks koht, kuhu “ära minna”, kus lihtsalt olla.”

Kohad Kuressaares, mida ta kõige enam endaga seob, on Smuuli tänav, Tooma pood, poe kõrval asuv kortermaja ja selle hoov. Seal veetis Oliver lapsepõlve. Pigem tulevadki tal lapsepõlvest meelde mängud ja seiklused Smuuli hoovist, kui kodulinnast Tallinnast.

“Mul on eriti hea meel, et olen generatsioonist, kes tõusis hommikuti üles, läks kohe välja ja mängis seal, kuni põlved olid verised, õhtuni välja,” kõneleb ta tabatava rahuga hääles. Poisikesed mängisid jalgpalli, korvpalli, pesapalli – kõike, mis pähe tuli. Oliveril on senini kontakt toonase Smuuli pundi poistega – Ott, Mikk, Karel, Kristjan ja Robi –, kellega proovitakse korra aastas kokku saada. Tõsi, keegi neist ei ela enam püsivalt siin, kuid tendents ongi selline – noored võtavad suuna mandrile.

Oliveri ema oli ja on siiani klienditeeninduse-raamatupidamise peal. “See ei ole küll kuidagi seotud erialaga, kus mina täna olen,” tunnistab ta. Samas usub ta, et just ema töö võis anda talle tõuke õigusteadusse sukelduda. Nimelt töötas ta ema ühes advokaadibüroos assistent-raamatupidajana. Oliver veetis aga pärast koolitunde aega ema töö juures ning ilmselgelt pidi see tekitama huvi kohtuskäimise vastu. “See tundus noorele kutile jube huvitav,” põhjendab ta.

Näitleb või ei näitle?

Kui saabus aeg otsustada tuleviku üle, oli õigusteadus tema jaoks ainus tõsiseltvõetav variant. Kaalumisel oli ka lavakas, kuid Oliver otsustas õiguse kasuks.

Oliver meenutab, kuidas ta sõbrad ja koolikaaslased teda toona kirusid – heas mõttes –, et kuidas tema jaoks otsustamine nii lihtne oli. Paljud seisid dilemma ees, mida teha, kuhu minna. “Mina teadsin täpselt. Ei teadnud küll, miks, aga teadsin, et tahan!”

Kahetsenud pole ta otsust kordagi. “Proovin üldse vähe põdeda,” märgib ta. “See töö on olnud huvitav, toonud leiva lauale ja arvan, et valet valikut ma tollal ei teinud,” arutleb ta.

Teatud mõttes võib advokaaditööl ja näitlemisel paralleelegi tõmmata, kuid seda tõesti ainult teatud maani. Üks jääb fiktsiooniks ja teine on päris elu. “Kui lähed kohtusaali teatrit tegema, kaotad kiiresti tõsiseltvõetavuse,” teab ta.

Samas ei eita Oliver, et mingid aspektid on sarnased. Ka kohtus lähed esitama endale selgeks tehtud materjali, pead olema kuulatav, tekitama inimestes oma jutu vastu sedavõrd suurt huvi, et suudad nad endasse haakida.

“Aga suur vahe on selles, et kohtunikku huvitavad faktid. Tema ei lähe kohtusse mingit positiivset või negatiivset emotsiooni otsima, advokaadina pead näitemängu kõrval pakkuma vaid seda, mida kohus tahab – fakte toimunust.”

Ehkki Oliver on tööalaselt lennanud kõrgelt, ei ole ta karjäär ta enda hinnangul olnud kirev. Esmalt läks ta kolmanda kursuse tudengina Tartu maakohtusse kohtuniku konsultandiks.

Seal sai ta aga napilt alla poole aasta töötada, enne kui ta jutule tulid tänased kolleegid advokaadibüroost LEXTAL. Talle pakuti võimalust tegeleda valdkonnaga, mis talle ülikooli astudes huvi pakkus – Oliver oli end alati ette kujutanud kriminaalasjadega tegeleva juristina.
“Kuna just seda võimalust nad mulle pakkusid – tudengile tundus see ahvatlev, liiati ei saanud pakutud palganumbrit võrrelda sellega, mida tollal pakuti kohtus –, ei pidanud palju mõtlema, et sammud Tartust Tallinna seada,” kõneleb ta.

Kui võidukas ta töös on, üks-ühele öelda ei saa, sest “protsenti ei loe, kuid ma olen rahul ja loodetavasti kliendid ka”, nagu ta tõdeb. Võidu definitsioon sõltub mitmest asjast. See, mis võib teistele tunduda formaalse kaotusena, võib kliendi jaoks tähendada ikkagi võitu.
“Meie puhul on ju töö tellija materjalist. Meie ei saa asjaolusid muuta. Saame anda nõu, millised on valikud, milliste valikutega kaasneb konkreetne tagajärg, ning proovime läbi kõige selle tema huve esindada,” selgitab ta.

Oliver võib oma tööga täpselt sama rahule jääda, nagu on jäänud kliendid. Kui võtta näiteks nn maadevahetuse kriminaalasi, mis on olnud Eesti üks suuremaid, siis seal kaitses ta kinnisvaraärimees Einar Vettust. Tema oli kokkuvõttes ainus, kes ei saanud riigikohtu otsusega kriminaalkaristust ja vabastati vastutusest.

“Kindlasti oli minu jaoks huvitav juhtum, kui süüdistati ehitusettevõtet Lemminkäinen,” räägib Oliver, firma toonane kaitsja. Tegemist oli majandus-kriminaalasjaga, kus prokurör kurioossel kombel loobus pärast tõendite uurimist kohtus süüdistusest. “See on väga tavatu, eriti majandusasjade puhul, sest nendes asjades vaieldakse tavaliselt lõpuni,” nendib Oliver.

Huvitav ja samuti tavatu on Oliveri jaoks olnud ka poliitiku ja europarlamendi saadiku Yana Toomi vaidlus kaitsepolitseiametiga nende aastaraamatus avaldatud väidete üle. “Sealgi saatis meid edu,” tõdeb ta.

Tõde on hallil alal

Oliveri sõnul asuvad nii võit kui ka tõde hallil alal. Elu ei ole mustvalge, seepärast. Advokaadina küsib ta kliendilt alati, mida too soovib saavutada. See paneb paika selle, kas läks hästi või halvasti.
Rutiini Oliver oma töös ei kohta. Kõik sõltub sellest, mis ja kui palju korraga käsil on. Sellist graafikut, et hommikul kell üheksa tuleb olla kontoris ja kell viis varvast visata, tal pole.

Aeg-ajalt on tarvis aeg maha võtta. “Inimestele meeldib rääkida, kui palju nad tööd teevad ja kui intensiivne see on, aga kõik vajavad akude laadimist. Kui töötad meeletus palehigis kaks-kolm aastat järjest ja üldse ei puhka, siis ega sind rohkemaks jagugi,” tõdeb ta elutargalt.

Oliver laeb ennast spordiga. Talle meeldib jalgpall ning kui võimalus tekib, siis just jalgpalli ta mängib. Samuti meeldib talle linnast välja sõita ja looduses jalutada. Ka see annab kaotatud energia tagasi.

Oliveri ellusuhtumine on neutraalne-positiivne. “Püüan mitte ülemäära palju asju südamesse võtta. Fakt on, et elu on täis takerdusi ja negatiivsust,” märgib ta.

Et sellega hakkama saada, peab olema positiivne. “Nii näen end ka inimesena – positiivne ja lahendustele suunatud. Tuleb suuta vajadusel asju naljaks pöörata,” tõdeb ta ja… naerab.

“Ma´p tea” ning “mo meelest”

Üks, mis Oliver Nääsi veel Saaremaaga seob, on ta elukaaslane Triinu, kes on samuti saarlane. Triinu on Oliverist veidi noorem, kohtuti õigusasju ajades.

Üllatusena selgus, et Triinu elas samuti Smuulis, otse Oliveri kõrvalmajas. “Nii me kohtusime paarkümmend aastat pärast seda, kui olime samas kandis väikestena asjatanud,” kõneleb Oliver tuntava õhinaga hääles.

Ta ise on selle kokkusattumuse üle päris rõõmus ja seda eriti seepärast, et tema jaoks tähendab see alati nostalgilist äratundmishetke, kui on keegi, kes ootamatult räägib seda õiget saarlaste ö-tähte. See on tema jaoks kodune.

Enda puhul on Oliver tähele pannud, et alati, kui ta räägib vanaema või vanatädiga, kes elavad saarel, hakkab temagi kõnelema natuke nagu saarlane. “Saarlane ikka räägib ju nõnda, et lause lainetab ja väike helin on sees. Ma ei tea, kuskohast, aga kuskilt need “ma´p tea” ja “mo meelest” mul tulevad,” jutustab ta. “Ö-d mul pole, aga tahaks näiteks kangesti tuhlist võtta.”

Kui ta Tallinnas inimestega suhtleb, seda probleemi pole. “Kui noorem olin ja veetsin rohkem aega Saaremaal, siis saarelt tulles panin Tallinnas takkajärgi veel kuu aega murrakut.”

 

0 Loe edasi →

Vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Margus Reiland on lisandnud LEXTALi omanikeringi

LEXTALil on rõõm teatada, et advokaadibüroo omanikeringi on lisandnud vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Margus Reiland.

Oliver Nääs on üks Eesti tuntumaid ja hinnatumaid kriminaalmenetluse ja karistusõiguse spetsialiste, kes lisaks tegeleb oma valdkonna arendamisel akadeemilise tööga Tartu Ülikoolis.

Margus Reiland on maksuõiguse, konkurentsiõiguse ja haldusõiguse tippspetsialist, kes osaleb muuhulgas advokatuuri töös, olles advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni liige.

„Margus ja Oliver on äärmiselt pühendunud, silmapaistvad ning klientide poolt hinnatud advokaadid. Nende lisandumine LEXTALi partneriteringi annab palju lisaväärtust kogu büroole. Oliver hakkab juhtima LEXTALi kriminaalmenetluse ning Margus konkurentsiõiguse osakonda,“ kommenteerib LEXTALi juhtivpartner Marge Männiko.

7 Loe edasi →

2017 suve praktika LEXTALis

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida tasustatud praktikale saab 29.03.2017 – 12.04.2017!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Esiteks – väärtustame noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Teiseks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel neljale praktikakoha saanud tudengile anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 300 eurot (neto).

Praktikale saab kandideerida neljas valdkonnas ja perioodiks:
1) Juhendaja Ants Karu juurde valdkondades ühinguõigus ja maksuõigus. Praktika toimumise vahemik mai – juuni 2017 või august – september 2017.
2) Juhendajad Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm valdkondades kindlustusõigus ja tsiviilkohtumenetlus. Praktika toimumise vahemik mai – juuni 2017 või september 2017.
3) Juhendajad Urmas Ustav ja Magnus Braun valdkondades tsiviilkohtumenetlus ja maksejõuetusõigus. Praktika toimumise vahemik mai – september 2017.
4) Juhendaja Tiina Pukk valdkonnas IT-õigus ja ühinguõigus. Praktika toimumise vahemik mai 2017 või juuli – september 2017.

Kuidas kandideerida?

Saada vahemikus 29.03.2017 – 12.04.2017 e-kiri aadressil seminar@lextal.ee, millele lisa oma hinneteleht ja CV ning märgi ära soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL võtab Sinuga ühendust pärast 12.04.2017 ning saadab edasise info juba siis, kui oled kandideerinud!

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2017 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

Täiendav info: seminar@lextal.ee

0 Loe edasi →

LEXTAL teeb koostööd Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee

Alates septembrist teeb LEXTAL koostööd Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee ning vastab kasutajate õigusküsimustele. Projekti eesmärk on aidata tõsta inimeste teadlikkust nende õigustest töösuhtes. Projekti juhib LEXTAL-i poolt partner Kristi Sild.

Vaata lisainfot CV Keskuse veebist: https://www.cvkeskus.ee/questions.php?career_style=2

2 Loe edasi →

Olavi-Jüri Luik kaitses doktoritöö

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik kaitses 07.09.2016 Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal: The application of principles of European insurance contract law to policyholders of the Baltic States: A measure for the protection of policyholders ja talle omistati doktorikraad (PhD (õigusteadus)). Tegemist on esimese kindlustusõiguse alase doktoritööga Eestis viimase 70 aasta jooksul.

4 Loe edasi →

LEXTAL avaldas ingliskeelse materjali M&A reeglitest

Kokkuvõttev analüüs „Merger control in the Baltic States“ tutvustab lugejatele võrdlevalt Eesti, Läti ja Leedu koondumise kontrolli reegleid. Analüüsi koostasid Margus Reiland Eestist, Edvins Vilkins Lätist ja Tadas Vilcinskas Leedust.

„Merger control in the Baltic States“ analüüsiga võimalik lähemalt tutvuda siin: Merger control

2 Loe edasi →