Category Archives: Üldine

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 11.02.2020 – 02.03.2020!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Teiseks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel praktikakoha saanud tudengitele anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 400 eurot (neto).

Kuidas näeb välja praktika advokaadibüroos LEXTAL?

Vaata ülevaadet praktikakonkursist siit: video

Tutvu praktikandi tagasisidega praktikale LEXTALis siit: video

Praktikale saab kandideerida:

1. 1. 1. Juhendaja Rauno Kinkari juurde IT/IP õiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni;
      2. Juhendaja Marge Männiko juurde kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni;
      3. Juhendaja Kristi Sild juurde tööõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill/mai/september;
      4. Juhendaja Ave-Ly Käsi juurde äriõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill – juuni/august – november;
      5. Juhendaja Kadi Saluste juurde kindlustusõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill – august;
      6. Juhendaja Magnus Brauni juurde pankrotiõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni/august;
      7. Juhendaja Katrin Orava juurde perekonna- ja pärimisõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill/mai/juuni/august.

Kuidas praktikale kandideerida? 

Saada hiljemalt 02.03.2020 e-kiri aadressile info@lextal.ee pealkirjaga “Praktikakonkurss – SINU NIMI”, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna). Sel aastal on võimalik tavapärase motivatsioonikirja asemel saata meile ka endast tehtud lühike video või enesetutvutus hoopis mõnes muus formaadis. Eristu, ole originaalne! Palun märgi videos/kirjas ära soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL avalikustab praktikakonkursi võitjad hiljemalt 16.03.2020.

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2020 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

Suitsetamise eest tuleb trahvi maksta, kui teed seda valel ajal ja vales kohas. Eesti tahab trahvi maksta ka selle eest, et ta ei suuda suitsetamist oma riigis korralda nii, nagu Euroopa Liit, sh Eesti, on ühiselt kokku leppinud.

Tänaseks on Eesti hilinenud direktiivi ülevõtmisega lausa kahes teemas. Esiteks on siiani üle võtmata uudsete suitsuvabade tubakatoodete regulatsioon, mille eesmärk oli lubada siseturule sigarettidest vähem kahjulikud alternatiivid, neid karmilt reguleerides. Teiseks on üle võtmata jälgimissüsteemi nõuded, mille eesmärk on ohjata piiri- ja salakaubandust ning mis osas Euroopa Komisjon mitu korda rõhutas, et tähtaegne üle võtmine on väga tähtis. Kuid mõlemad teemad on endiselt riigikogus ooteasendis. Pärast 2019. aasta juunit pole nendega midagi juhtunud. Tubakaseaduse eelnõu seisab ja teise lugemise aeg on teadmata.

Euroopa Liidus kokkulepitud regulatsioonide ülevõtmisega viilijatele rakendub rikkumismenetlus. Ei maksa loota, et praegune rikkumine jääb Euroopa Komisjonil märkamata ja trahve ei järgne. Eriti kui venitamine jätkub. Riigile määratav trahv koosneb põhisummast ja päevasest karistusmaksest. Põhisumma suurusjärk võib arvatavasti jääda 258 000–400 000 euro ning igapäevase makse ühik 3000–4000 euro kanti. Miks Eesti ei suuda selles küsimuses täita endale võetud kohustusi ja ootab trahviarvet?

„Minu piip kui pigi piirakas, temas ikka puudub tubakas,“ laulsid mehed legendaarses filmis „Suvi.“ Selles vana laulu viisijupis kajastub praegune olukord, mitte küll täielikult, sest filmis proovis laulja sammalt suitsetada. Toona oli ajendiks suitsetaja rahapuudus, mitte soov asendada tervisele kahjulik toode vähemkahjulikuga. Euroopa Liidu loogika on see, et sigarettide piirangutele keeratakse vinti juurde, kuid samas lubatakse kõrvale uudsed suitsuvabad tubakatooted, mis on endiselt karmilt reguleeritud, kuid mille tervisekahjud võivad olla kuni 95% väiksemad kui sigarettidel. „Piibus“ on tubakas, aga see ei põle.

Eesti on ümbritsetud riikidest (sh Läti, Leedu), kus uudsed suitsuvabad tubakatooted on turule lubatud. Tegu on väga kiiresti kasvava piirikaubanduse artikliga, nagu ka Läti SuperAlko juht hiljuti teavitas. Venitamine toob kaasa musta turu kasvu ning riigieelarveliste laekumiste jätmise naaberriikidele. Tundub, et sissetuleku asemel meeldib riigile hoopis trahve maksta.

Nende teemadega edasine venitamine ei ole enam võimalik. Aastal 2020 peaks riik tegelema hoopis aktuaalsemate küsimustega sektoris, mitte sellega, mis pidi olema reguleeritud juba üle kolme aasta tagasi. Loodetavasti riigikogu mõistab, et probleem tuleb kiiresti ära lahendada ning viimased tubakaregulatsiooni küsimused saavad ka Eestis korda.

Vandeadvokaat ja partner Margus Reiland on nõustanud mitmeid tubakatööstuse äriühinguid seoses tubakaregulatsioonidega.

Ettevõte IuteCredit Europe korraldas 2019. aasta detsembrikuu lõpus Kosovo pealinnas Prištinas pressikonverentsi, kus anti ülevaade Kosovo Keskpanga ootamatu ja põhjendamatu otsuse kohta tühistada ettevõtte tegevusluba. IuteCredit Kosovo hetkeolukorra ülevaate andis IuteCredit Europe᾿i esindav vandeadvokaat Rauno Kinkar ja IuteCredit Europe᾿i grupi jurist Evelin Kanter.

„Kui võtta arvesse asjaolu, et IuteCredit, mis on tegutsenud juba peagu kümme aastat ja teeninud sadade tuhandete klientide usalduse, sisenes Kosovo turule kaks aastat tagasi, kus teenindab praegu rohkem kui 25 000 klienti, oli šokeeriv teada saada sellest ebaseaduslikust otsusest likvideerida täiesti toimiv ja hästi tuntud ettevõte,” ütles Rauno Kinkar.

Rauno rõhutas, et see küsimus on juba jõudnud diplomaatilisele tasemele, sest Eesti välisminister saatis ametliku kirja Kosovo välisministrile, küsides IuteCredit Kosovo JCC tegevuse peatamise põhjuste kohta. „Eesti oli üks esimesi riike, mis tunnistas Kosovo omariiklust ning Eesti on alati toetanud Kosovo püüdlusi diplomaatilisel tasandil,” märkis Kinkar ja lisas, et Eesti ja Kosovo suhted on siiani olnud head. Rauno lisas, et „Rõhutagem selguse mõttes veel kord, et tegemist on rahvusvahelise küsimusega. Eesti investeeringuid ähvardab reaalne oht ja praegu on aeg teha koostööd vältimaks edasist kahju Eesti investorile”.

IuteCredit on Eesti päritolu rahvusvaheline mikrokrediidi ja finantstehnoloogia ettevõtte, mis keskendub peamiselt kiirlaenudele, sealhulgas autolaenudele. Keskmine laenuperiood on aasta. Praeguseks on IuteCreditist kujunenud juhtiv 100 miljoni euro suuruse bilansimahu ja rohkem kui 200 000 aktiivse kliendiga mikrokrediidiettevõte Euroopas. Ettevõte hangib kapitali peamiselt emiteerides võlakirju, mis on noteeritud Frankfurdi börsil.

Ettevõte tegutseb Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia-Hertsegoviinas. IuteCrediti äripartnerite portfelli kuuluvad mitmete riikide postiteenistused, rahvusvahelised telekommunikatsioonioperaatorid, nagu Orange, VodaFone, Deutsche Telekom, suured elektroonikakauplused jt.

Loe rohkem siit: https://iutecredit.com/the-cbks-unfounded-accusations-have-become-legal-diplomatic-and-political-issue/

Vaata pressikonverentsi siit: https://www.youtube.com/watch?v=tErct3TdlUI&feature=youtu.be&fbclid=IwAR1MKBKLEfieCpKmHYJkaLdqJIj3M6q3aAba7JHfiTfDxm-6rSeZaq06Tzw

Varade planeerimine (ingl. k. estate planning) võib esmapilgul tunduda tuttavana üksnes Ameerika seriaalidest, kus rikkad ja ilusad mitte üksnes ei nuta, vaid vahelduva eduga stsenaristi sulge mööda meie hulgast ka lahkuvad. Sellele järgneb kümneid ja sadu osi läbiv võitlus, kired ja intriigid, millest võitjana väljuvad emotsionaalset küllust kogenud televaataja, seriaali tootja ja kõrgepalgalised näitlejad, mitte aga nende tegelaskujud.

Ka Eestis tuleb järjest enam ette olukordi, kus parematele jahimaadele suundunu ei ole oma varadest koostanud adekvaatset ülevaadet ega mõelnud läbi nende edasist haldamist ja jagunemist pärijate vahel. Harvem esineb olukordi, kus eelnimetatule on küll tähelepanu pööratud, ent on seda tehtud hea nõustaja abita, mille tulemuseks on õiguslikult kohmakas või sootuks plaanitule vastupidist efekti andev tagajärg.

Nõnda kaasnebki siit ilmast lahkunu järglaste jaoks nii lühikeses kui pikas perspektiivis lisaks isiklikule üleelamisele ka õiguslik ahastus – kadunukese äriasjad ning ülevaade varadest oli mingiski süsteemis vaid kadunukese enda peas ning mahajäänutel pole aimugi reaalsest vara- ja kohustuste olukorrast. Tulemuseks võib olla lahkunu varade väärtuse oluline vähenemine või lausa kontrolli kaotus nende üle. Samuti leiavad pärijad end olukorrast, kus nad on sunnitud tegelema võõraste või põgusalt kokku puututud valdkondade ja küsimustega, mis omakorda suurendab varade ebaefektiivse majandamise riski.

Elu pärast elu võib mõistetavalt tunduda ebamugav mõtlemisaine ning seega miski, millega ei soovita või osata tegeleda.

Koos üldise heaolutaseme tõusuga muutub varade planeerimine üha enam oluliseks – taasiseseisvumisaeg on olnud piisavalt pikk, et paljudel inimestel tekiks erinevaid varapositsioone. Seejuures pole olulised vara kogumi suurus või selle omaniku sugu (kuigi praktilises võtmes tuleb arvestada, et eesti mehe keskmine eluiga jääb endiselt eesti naise elueale tublisti alla).

Lisaks on mitmekesised inimeste vahelised suhted – kärgperendus on sage nähtus ning laste olemasolu mitmest abielust või suhtest on pigem reegel kui  erand. Lähisuhete mitmekesisus tingib omakorda võimalike konfliktsituatsioonide ning soovimatu segaduse tekke. Oluline polegi, kellel on surres rohkem asju – olukordade võimalik keerukus pärimissituatsioonis ei küsi, kas kinnisasju on rohkem kui üks või kas äriühingul, milles olulist osalust omatakse, on parasjagu kasvu- või stabiilsusfaas.

Osalt on selline olukord mõistetav – nn tänases majanduslikus korralduses on ühiskond noor ning vaid vaevu mõne põlvkonna jagu kestnud.  Enda eksistentsile järgnevale otsa vaadata on pelutav ja harjumatu. Arenenud ühiskondades on see aga endastmõistetav osa elust. Korda püütakse luua ja oma arusaama kohaselt mahajääjate vahelisi varalisi suhteid reguleerida oma eluajal. Põhjused selleks on lihtsad – esiteks tahavad ja julgevad inimesed võtta vastutust oma järglaste ees ning reguleerida vastavaid suhteid oma õiglusetundest ja teadmistest/kogemustest johtuvalt; ja teiseks saadakse aru, et oma varade eest hoolt kandmine ei ole mitte egoism, vaid seeläbi kindlustatakse parem elujärg endast mahajääjatele.

Tegevuskava seejuures on lihtne ning eeldab vaid head ja usaldusväärset õigusnõustajat ning otsast peale hakkamist: (i) koosta varade ja kohustuste ülevaade; (ii) koosta plaan; (iii) vii plaan ellu; (iv) kaasajasta regulaarselt.

Loomulikult tuleb õigusnõustajal teha nii plaani väljatöötamisel kui elluviimisel  koostööd notariga, ent siin ongi tegemist koostöö, mitte konkurentsiga.

Seega on oma varade planeerimine olulisem ja lihtsam,  kui esmapilgul tundub, ning kindlasti pööratakse tulevikus nendele küsimustele enam tähelepanu. Pärijatele on aga siit ilmast lahkumise järgselt tehtud väga suur teene, aidates neil oluliselt paremini hakkama saada uue reaalsusega.

LEXTAL oli Eestis kohalikuks nõustajaks AS-i IuteCredit Europe ainuomanduses oleva, Luksemburgis asutatud ja tegutseva tütarettevõtja, IuteCredit Finance SA poolt tagatud senior võlakirjade emissioonil kogusummas 40 miljonit EUR, tähtajaga 2023. Võlakirjade tagatiseks on grupi laenuportfellidest tulenevad nõuded ja tütarühingute garantiid või samaväärsed tagatised. Võlakirjad (ISIN: XS2033386603) noteeritakse Frankfurdi börsil.

LEXTALi ülesandeks oli aidata koostada võlakirjaemissiooniks vajalikud Eesti õigusdokumendid (tagatislepingud, õiguslikud arvamused jms). Kuna emissiooniga seoses lõpetati eelnev kohalik võlakirjaprogramm, siis nõustas LEXTAL klienti ka sellega seotud küsimustes. AS-i IuteCredit Europe nõustajateks oli partner Ants Karu, partner Kristi Sild ja advokaat Henri Ratnik.

IuteCredit Europe on 2008.a. asutatud rahvusvaheline tarbimislaenude ettevõte, mille peakontor on Eestis. Läbi tütarühingute tegutsetakse Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia ja Herzegovinas.

Advokaadibüroo LEXTAL kutsub praktikakonkursile kõiki õigusteaduse tudengeid! Kandideerida praktikale saab 27.03.2019 kuni 10.04.2019.

Miks teha praktika LEXTALis?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi ülesannete lahendamisel külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. Me näeme praktikante noorte kolleegidena, kes soovivad omandada kogemusi – praktikale tulnud kolleeg on meie büroos osa meeskonnast.

LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Lisaks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel kahele praktikakoha saanud tudengile anname 4 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 300 eurot (neto).

Millistes valdkondades saab kandideerida?

Praktikale saab kandideerida:
1) Juhendaja Rauno Kinkar’i juurde IT õiguse, intellektuaalse omandi ja andmekaitse valdkonnas. Praktika toimub maikuus.
2) Juhendaja Oliver Nääs’i juurde kriminaalõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik 5 kuni 30. august.
3) Juhendaja Ants Karu juurde maksu- ja ühinguõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik 10. juuni kuni 12. juuli.

Kuidas kandideerida praktikale advokaadibüroos LEXTAL?

Saada hiljemalt 10.04.2019 e-kiri aadressil praktika@lextal.ee, millele lisa oma motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (200 kuni 400 sõna), CV ja hinneteleht. Palun märgi kirjas ära eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL võtab Sinuga ühendust pärast 15.04.2019 ning saadab edasise info juba siis, kui oled kandideerinud!

Me ootame Sind huviga!

Lahtiütlused:

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2019 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.
Täiendava info saamiseks pöördu julgesti meie poole e-posti teel praktika@lextal.ee.

Öeldakse, et tagantjärgi tarkus on täpisteadus. Nõnda ka lepingute koostamisel IT sektoris. Päris elus on juhtumeid, kus kulukate õigusvaidluste ja suurte varaliste kahjude vältimiseks oleks piisanud ühest lausest pooltevahelises lepingus. Kas sõlmite tarkvara arenduslepingut, ostate sisse tarkvara teenusena, litsentseerite tarkvara või soetate riistvara pidage kinni järgnevatest näpunäidetest. Ilmselt jääb nii mõnigi vaidlus pidamata ja selle asemel saab keskenduda olulisemale, kui vaidlemisele.

Esiteks – Andmed on teie suurim vara ning neid tuleb kaitsta. Sealjuures tuleb kaitsta nii isikuandmeid kui ka ärisaladust. Andmete turvalisuse tagamiseks lisage lepingusse küberturbe tagamise kohustus ning tagage see vajadusel ja võimalusel leppetrahviga. Kui edastate või võtate vastu mistahes kujul isikuandmeid siis sõlmige partneriga põhilepingust eraldiseisev isikuandmete töötlemise leping.

Teiseks – IT sektoris sõlmitud lepingute tuumaks on intellektuaalne omand. Olgu see siis tarkvaraga seonduv autoriõigus, riistvara osas registreeritud patent või veebilehe disain – kasutuse ja võõrandamise ulatus ja piirid tuleb ammendavalt reguleerida. Esmatähtis on lepingus intellektuaalse omandiga seoses selgelt defineerida, mis on lepingu esemeks, kellele kuuluvad õigused ning mis on kasutamise piirid ja tingimused.

Kolmandaks – Üks sagedasem vaidluse allikas IT vallas on teenuse kvaliteet. Mis ühele on lepingutingimustele vastav tarkvara on teise jaoks vigadest pungil käkerdis. Et vaidlusi vältida tuleb lepingus selgelt määratleda, mis omadused ja funktsionaalsused peavad lepingu esemel olema – seda nii tarkvara kui ka riistvara arendusel. Kindlasti on oluline nõuda testperioodi ja garantiid.

Neljandaks – Igasugune projekt IT vallas peab tagama jätkusuutlikkuse. IT lepingute (eriti arenduse) juures on esmatähtis, et tööde üleandmisel tuleb kaasa ka dokumentatsioon, mis võimaldab arendustegevust või koostööd jätkata teise teenusepakkuja juures. Piisav dokumentatsioon väldib ühe partneri juurde pantvangi jäämist ning võimaldab arenduse jätkamiseks pöörduda ka konkurentide poole.

Seega kui andmed on kaitstud, intellektuaalne omand lukus, teenus on kvaliteetne ning jätkusuutlik, siis on välditud valdav osa õigusvaidlustest ning saab tegeleda rahulikuma südamega äritegevusega.

Autor: Rauno Kinkar

rauno.kinkar@lextal.ee

Juurdepääsutee kinnistu ostmisel on oluline

Kinnistu ostmisel on oluline kontrollida, missugune juurdepääsutee selleni viib. Võõra tee kasutamiseks on vaja kasutusõigust. Murekoht tekib siis, kui võõra tee omanik ei ole riik ega kohalik omavalitsus, vaid on mõni muu isik.
Enamasti ei anna pangad laenu kinnistu ostmiseks, kui kinnistu juurdepääsutee on eratee ning puudub registrisse kantud õigus (näiteks teeservituut) juurdepääsuteed kasutada.
Seega on väga oluline ostetava kinnistu puhul (aga ka müüdava kinnistu puhul) kontrollida, kas ostetava kinnistuni viiv tee on avalikult kasutatav tee või eratee.

Kellele kuulub tee – millistest allikatest saab kontrollida?

Kõige lihtsam viis on minna maa-ameti kodulehele, sisestada otsingusse kinnistu aadress ning vaadata selleni viiva tee katastriüksust ja seejärel kinnistusregistrist selle katastriüksuse omanikku.
Lisaks tuleks Teeregistrist kontrollida, kas tee on kantud kohaliku tee või erateena teeregistrisse. Teeregistri info leiab Maanteeameti kodulehelt.
Võite olla mureta, kui kinnistu juurde viib kohalikule omavalitsusele kuuluv teede registrisse kohaliku teena kantud tee. Kui tegemist on erateega, on selle kasutamiseks vaja teeomaniku nõusolekut.
Pangad reeglina aktsepteerivad teeomaniku nõusolekuna üksnes:
1) notariaalset kokkulepet; või
2) teeservituuti, mis on kantud kinnistusregistrisse.

Oluline on teada, et kui teie kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (või sinna pääseb üksnes erateed pidi) on teil õigus nõuda juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja. Kui te naabriga kokkuleppele ei saa, on teil õigus pöörduda kohtusse ja sellisel juhul määrab juurdepääsu täpse asukoha ja selle kasutamise tasu suuruse kohus.

Kui aga tegemist on siiski ajalooliselt kasutuses olnud teega, mida kasutavad paljud inimesed (näiteks uusarenduse vahelised tänavad, mis ei ole kohaliku omavalitsuse omandis) siis tasuks kaaluda kohaliku omavalitsuse poole pöördumist, et viimane määraks eratee avalikuks kasutamiseks. Seda saab määrata kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega sundvalduse seadmise teel.

Kui te kasutate täna takistusteta kellegi erateed, omamata selleks kokkulepet, ei pruugi teil seda kokkulepet või teekasutusõigust olla vaja eraldi fikseerida, kuid kinnistu müümisel või ostmisel võib see paratamatult tekitada probleeme ning nende ennetamiseks tasuks juurdepääsu tee küsimused varakult lahendada.

Marge Männiko, vandeadvokaat. E-post: marge.manniko@lextal.ee

Vaata ka blogipostitust ka videost!

Meil on au teatada, et rahvusvaheline õigusväljaanne Legal 500 on hinnanud LEXTALi meeskonda kõrgelt mitmetes meie võtmevaldkondades ning nimetanud Eesti parimate seas meid vaidluste lahendamise, maksuõiguse, IT/IP ja äriõiguse ning M&A valdkonnas.

Legal 500 tõi erilise rõhutusena välja alljärgneva klientidelt saadud tagasiside põhjal.*

Äriõigus ja M&A

“Järjekindel ja kiiresti reageeriv” Ants Karu “kombineerib head teadmised maksuõigusest ja ühinguõigusest olles samal ajal väga tugeva fookusega sellel, mis on oluline ja mis mitte”.

Vaidluste lahendamine

LEXTALi “hiilgav ja kiire meeskond” on kogenud nii kohtuvaidlustes kui arbitraažis. “Põhjalik” Olavi-Jüri Luik evib “põhjalikku arusaama kindlustuslepingutega seonduvais teemades” ja Urmas Ustav juhib vaidluste lahendamise meeskonda.

IP/IT

LEXTALi “kiire ja professionaalne” meeskond on tundud oma kogemuse poolest autonoomsete sõidukite ja küberkuritegevuse vallas. Advokaat Rauno Kinkar on “kogenud ja asjatundlik”.

Maksuõigus

LEXTALi “efektiivne” meeskond on “proaktiivne ja pühendub enda klientide tundmaõppimisele”. Ants Karu annab “väga detailset ja rätsepmeistri tööna valminud nõu vastavalt kliendi individuaalsetele eripäradele” ja Margus Reiland paistab silma “kastist välja mõtlemise võimega”.

Rohkem infot leiad Legal 500 väljaande veebist.

* Jutumärkides toodu on Legal 500 vahendatud klientide antud tagasiside.

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 20.03.2018 – 09.04.2018!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Teiseks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel kahele praktikakoha saanud tudengile anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 300 eurot (neto).

Praktikale saab kandideerida:
1) Juhendaja Olavi-Jüri Luige juurde kindlustusõiguse või tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik mai – jaanipäev 2018 või august – september 2018.
2) Juhendajate Urmas Ustav ja Magnus Brauni juurde tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik mai – september 2018. Sõltuvalt täpsemalt kokkulepitud aegadest (ja juhendajate suvistest puhkustest) võib teatud perioodidel juhendaja olla asendatud. Aga see sõltub juba konkreetselt kokkulepitud ajast.

Kuidas kandideerida?

Saada hiljemalt 09.04.2018 e-kiri aadressil seminar@lextal.ee, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna). Palun märgi kirjas ära soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL võtab Sinuga ühendust pärast 16.04.2018 ning saadab edasise info juba siis, kui oled kandideerinud!

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2018 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

Täiendav info: seminar@lextal.ee