Skip to Content

Postituste kategooria: Vaidlused

Ravivead röövisid naise elu – Olavi-Jüri Luik kommenteeris olukorda Õhtulehe veergudel

Prokuratuur uurib, kas Põhja-Eesti Regionaalhaigla suutis sapikivide eemaldamisest alguse saanud kolme järjestikuse raviveaga põhjustada patsiendi surma. Virve Karjus (59) suri Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2019. aasta  22. veebruari hommikul. Kolm päeva pärast haiglasse jõudmist ja pealtnäha lihtsa raviprotseduuri – sapikivide lõhustamine – käigus tekkinud komplikatsioone. Juhtunut tagantjärele eksperdina hinnanud Tartu professori, ülikooli kirurgiakliiniku juhi Urmas Lepneri arvates said naisele saatuslikuks PERHi kolm järjestikust raviviga. Näiteks jätsid Virvega tegelnud arstid arvestamata võimaluse, et patsiendi soolestikus võidi sapikivide lõhustamisega põhjustada auk, mis on selle protseduuri levinud kõrvalnäht.

Virve pere pöördus LEXTALi pärast teiste uste sulgumist. Alustuseks pöörduti Eesti Patsientide Esindusühingusse. Sealt vastati, et pere võib päringuga olla hiljaks jäänud, sest haiglas võidakse dokumente tagantjärele muuta. „Ravivigade komisjoni soovitati meil pigem mitte pöörduda, sest seal olevat arstide ringkaitse. Nii me advokaadini jõudsimegi,“ selgitas Virve tütar.

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik nimetab juhtunut viimaste aastate „kõige hullemaks raviveaks“ Eestis. Luik palus juhtunule eksperdihinnangut Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juhilt professor Urmas Lepnerilt. „Esiteks ei saa PERHi oma arstid enda kohta erapooletut hinnangut anda. Teiseks on tegu Eesti parima spetsialistiga sellel alal,“ põhjendas Olavi.

Eksperdihinnangust sai käiva vaidluse üks trumpe. Professor Lepner nendib seal nimelt, et Virve surma saanuks vältida – juhul, kui poleks tehtud kolme järjestikust raviviga. Siis, kui tal oleks kohe alguses kahtlustatud soolte purunemist raviprotseduuri käigus. Siis, kui oleks alustatud kiiret antibiootikumidega ravi. Siis, kui oleks stabiliseerimise ootamise asemel viivitamatult kirurgiliselt sekkutud. Kasvõi ükski neist kolmest andnuks Virvele lootuse elule.

Olavi-Jüri Luik avaldas korduvalt soovi haigla esindajatega kohtuda.Siiani on nad sellest pakkumisest keeldunud. Seega pöördus Olavi hoopis ise ravivigade komisjoni poole ning nüüdseks käib vaidlus mitmel tasandil. Detsembri alguses Põhja ringkonnaprokuratuuris juhtunu asjus algatatud kriminaaluurimine on harukordne, sest arstid ei satu surma põhjustamise tõttu uurimise alla tihti. Pigem korra mitmete aastate jooksul. Olavi-Jüri väitel on Virvega PERHis toimunu tekitanud erialaspetsialistides elava arutelu. Virve Karjuse surma asjaolude üle vaieldakse ilmselt seega veel pikalt.

Loe kõnealusest olukorrast rohkem Õhtulehe veergudelt siit: https://www.ohtuleht.ee/988407/kolm-tosist-raviviga-roovisid-parimas-eas-naise-elu-perhi-protseduurile-lainud-naine-suri?printId=5e1374906a1b5…

 

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas klienti Euroopa esimeses ICO vaidluses

LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik, Katrin Orav ja advokaat Kadi Saluste esindasid Portugalist pärit Mitchell Loureirot ning tema Eestis asutatud firmat kohtuvaidluses Santimenti vastu, milles nõuti Santimentilt krüptomüntide üleandmist. Kõnealune kohtuasi on nii Eestis kui ka Euroopas esimene nn ICOsid puudutav vaidlus.

Vaidlust kajastav artikkel on leitav siit: https://www.ituudised.ee/uudised/2019/03/25/esimene-ico-vaidlus-loppes-kompromissiga?fbclid=IwAR2keJaAzIf-FbK8Xoe9pb4W_d4UxAzpzuX1VZFNu_vEjFW98-0fViU-aDU 

Esimene ICO vaidlus nii Eestis kui Euroopas

Mitchel Loureiro lõi kaasa uues krüptoprojektis nimega Santiment. Töövõtuleping sõlmiti Singapuri firma ja Loureirole kuuluva Eesti äriühingu Zurvanic Futures vahel. Lepingusse kirjutati sisse muuhulgas see, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti õiguse järgi Eesti kohtutes.

Loureiro vastutusvaldkonnaks sai turundus, müntide pakkumise äriline külg ning müügi korraldamine ja üldine äriarendus. Santimenti projekt oli edukas ning kui saabus aeg, et krüptomündid Loureirole tasuna välja maksta, tekkisid probleemid. Loureirole tehti kompromissiettepanek, mille põhjal sooviti talle välja maksta 30% algselt kokku lepitust. Sellega  Loureiro ei nõustunud ning palkas ennast esindama New Yorgi ja Itaalia advokaadibüroo, kes omakorda võttis partneriks LEXTALi, kuna vaidlus tuli pidada Eestis.

Huvitavaks tegi olukorra see, et Loureiro ja Santimenti vahel sõlmitud leping nägi ette tasu maksmise krüptomüntides. Seega tuli esmalt kindlaks teha, mis asi krüptomünt või token olemuslikult üldse on. Lisaks oli probleemiks müntide elektroonilisus. Mündid asuvad virtuaalses rahakotis, mis on krüpteeritud ning kaitstud paroolidega. Mida siis teha, kui teine pool ütleb, et unustas parooli ära või ei lase kohtutäiturit token’itele ligi?

Kuigi klienti esindanud advokaatidel on hea meel sõlmitud kompromissi üle, on siiski kahju, et ei tekkinud teedrajavat kohtulahendit. Uue kohtulahendi abil oleks olnud võimalik paremini selgitada, kas ja kuidas saaks vaidluse korral nõuda teiselt poolelt krüptovara üleandmist, kas viivitamise eest saaks nõuda ka viivist ning millised on kohtutäituri võimalused krüptovara vaidluses tehtud kohtuotsuse sundtäitmisel.

Küll on aga kõnealune vaidlus juhtinud tähelepanu sellele, et krüptomüntidega seonduvaid tehinguid tuleks põhjalikult läbi mõelda. Tähelepanu tuleks pöörata peamiselt sellele, kuidas peaks toimuma lepingust tulenevate nõuete täitmine. See ei hõlma endas ainult tasustamist, vaid ka pärimisega seonduvate küsimuste reguleerimist. Näiteks võib tuua olukorra, kus krüptorahasse investeerinu ootamatult sureb ning on eelnevalt oma virtuaalse rahakoti krüpteerinud, kuid rahakoti võti on talletatud vaid ta enda mällu. Sellises juhul pole pärijatel võimalik varale ligi pääseda ning taolise olukorra vältimiseks tuleb krüptomüntide tehingutega seonduva põhjalikult läbi mõelda.

 

0 Loe edasi →

Oliver Nääs taas tunnustatud parimate seas!

Juhtiv rahvusvaheline väljaanne Chambers Europe 2019 tunnustas vandeadvokaat Oliver Nääsi Eesti ühe juhtiva vaidluste lahendajana.

Väljaanne toob enda värskelt avaldatud iga-aastases analüüsis esile Oliveri tegevust kõrge profiiliga majandus- ja korruptsioonikuritegusid puudutavate kriminaalasjade lahendamisel. Lisaks sellele pälvis sel aastal Chambersi tähelepanu ka Oliveri tegevus laimuhagide menetlemisel tsiviilkohtumenetluse raames.

0 Loe edasi →

Magnus Braunist sai LEXTALi partner

Vandeadvokaat Magnus Braun, kes on LEXTALis töötanud pea 9 aastat, on liitunud LEXTALi partnerite ringiga.

Tsiviikohtumenetluse ekspert ja hinnatud kohtuadvokaat

Magnus on tsiviilkohtumenetluse ekspert ja hinnatud kohtuadvokaat. Samuti tegutseb Magnus pankrotihaldurina ning ta on alates 2015. aastast valitud Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja eestseisuse liikmeks.

Magnusel on oskus esitada ka keerulisi probleeme lihtsasti arusaadavalt ning sõltumata materjalide hulgast märgata igat väiksematki detaili. Ta ajab iga kliendi asja nagu enda oma ning ülesannete täitmisel ei lähtu põhimõttest „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“, vaid „nii palju kui võimalik“.

„Kolleegid hindavad Magnust LEXTALis väga kõrgelt – ta on ääretult südikas ja põhjalik advokaat ning väga hea meeskonnamängija. Magnuse liitumine LEXTALi partnerite ringiga tugevdab LEXTALit meie kahes võtmevaldkonnas: tsiviilkohtumenetluse ja pankrotimenetluse vallas,“ lisas kommentaarina LEXTALi juhtivpartner Marge Männiko.

4 Loe edasi →

Eratee ja kinnistu ostmisel juurdepääsutee – videoblogi

Juurdepääsutee kinnistu ostmisel on oluline

Kinnistu ostmisel on oluline kontrollida, missugune juurdepääsutee selleni viib. Võõra tee kasutamiseks on vaja kasutusõigust. Murekoht tekib siis, kui võõra tee omanik ei ole riik ega kohalik omavalitsus, vaid on mõni muu isik.
Enamasti ei anna pangad laenu kinnistu ostmiseks, kui kinnistu juurdepääsutee on eratee ning puudub registrisse kantud õigus (näiteks teeservituut) juurdepääsuteed kasutada.
Seega on väga oluline ostetava kinnistu puhul (aga ka müüdava kinnistu puhul) kontrollida, kas ostetava kinnistuni viiv tee on avalikult kasutatav tee või eratee.

Kellele kuulub tee – millistest allikatest saab kontrollida?

Kõige lihtsam viis on minna maa-ameti kodulehele, sisestada otsingusse kinnistu aadress ning vaadata selleni viiva tee katastriüksust ja seejärel kinnistusregistrist selle katastriüksuse omanikku.
Lisaks tuleks Teeregistrist kontrollida, kas tee on kantud kohaliku tee või erateena teeregistrisse. Teeregistri info leiab Maanteeameti kodulehelt.
Võite olla mureta, kui kinnistu juurde viib kohalikule omavalitsusele kuuluv teede registrisse kohaliku teena kantud tee. Kui tegemist on erateega, on selle kasutamiseks vaja teeomaniku nõusolekut.
Pangad reeglina aktsepteerivad teeomaniku nõusolekuna üksnes:
1) notariaalset kokkulepet; või
2) teeservituuti, mis on kantud kinnistusregistrisse.

Oluline on teada, et kui teie kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (või sinna pääseb üksnes erateed pidi) on teil õigus nõuda juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja. Kui te naabriga kokkuleppele ei saa, on teil õigus pöörduda kohtusse ja sellisel juhul määrab juurdepääsu täpse asukoha ja selle kasutamise tasu suuruse kohus.

Kui aga tegemist on siiski ajalooliselt kasutuses olnud teega, mida kasutavad paljud inimesed (näiteks uusarenduse vahelised tänavad, mis ei ole kohaliku omavalitsuse omandis) siis tasuks kaaluda kohaliku omavalitsuse poole pöördumist, et viimane määraks eratee avalikuks kasutamiseks. Seda saab määrata kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega sundvalduse seadmise teel.

Kui te kasutate täna takistusteta kellegi erateed, omamata selleks kokkulepet, ei pruugi teil seda kokkulepet või teekasutusõigust olla vaja eraldi fikseerida, kuid kinnistu müümisel või ostmisel võib see paratamatult tekitada probleeme ning nende ennetamiseks tasuks juurdepääsu tee küsimused varakult lahendada.

Marge Männiko, vandeadvokaat. E-post: marge.manniko@lextal.ee

Vaata ka blogipostitust ka videost!

2 Loe edasi →

LEXTAL kõrgelt hinnatud Legal 500 Euroopa väljaandes

Meil on au teatada, et rahvusvaheline õigusväljaanne Legal 500 on hinnanud LEXTALi meeskonda kõrgelt mitmetes meie võtmevaldkondades ning nimetanud Eesti parimate seas meid vaidluste lahendamise, maksuõiguse, IT/IP ja äriõiguse ning M&A valdkonnas.

Legal 500 tõi erilise rõhutusena välja alljärgneva klientidelt saadud tagasiside põhjal.*

Äriõigus ja M&A

“Järjekindel ja kiiresti reageeriv” Ants Karu “kombineerib head teadmised maksuõigusest ja ühinguõigusest olles samal ajal väga tugeva fookusega sellel, mis on oluline ja mis mitte”.

Vaidluste lahendamine

LEXTALi “hiilgav ja kiire meeskond” on kogenud nii kohtuvaidlustes kui arbitraažis. “Põhjalik” Olavi-Jüri Luik evib “põhjalikku arusaama kindlustuslepingutega seonduvais teemades” ja Urmas Ustav juhib vaidluste lahendamise meeskonda.

IP/IT

LEXTALi “kiire ja professionaalne” meeskond on tundud oma kogemuse poolest autonoomsete sõidukite ja küberkuritegevuse vallas. Advokaat Rauno Kinkar on “kogenud ja asjatundlik”.

Maksuõigus

LEXTALi “efektiivne” meeskond on “proaktiivne ja pühendub enda klientide tundmaõppimisele”. Ants Karu annab “väga detailset ja rätsepmeistri tööna valminud nõu vastavalt kliendi individuaalsetele eripäradele” ja Margus Reiland paistab silma “kastist välja mõtlemise võimega”.

 

Rohkem infot leiad Legal 500 väljaande veebist.

* Jutumärkides toodu on Legal 500 vahendatud klientide antud tagasiside.

0 Loe edasi →

Chambers and Partners hindas Oliver Nääsi kui Eesti üht parimaid advokaate vaidluste lahendamisel

Juhtiv rahvusvaheline väljaanne Chambers Europe 2018 toob enda värskelt avaldatud iga-aastases analüüsis Eesti ühe juhtiva vaidluste lahendajana esile vandeadvokaat Oliver Nääsi.

Chambers nimetab Oliveri üheks tuntuimaks kriminaalasju ajavaks advokaadiks Eestis. Samuti toob Chambers esile Oliveri tegutsemise mitmetes kõrge tähelepanu all olevates valgekraelistes ja majanduskuritegude kriminaalasjades.

0 Loe edasi →

LEXTALi 2017. aasta kokkuvõttevideo

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

 

0 Loe edasi →

Seminar kinnisvaraõigusest koos ELSA Estoniaga – broneerimislepingud, eellepingud ja olulisemad kokkulepped kinnisvara soetamisel

Broneerimisleping

Kinnisvara soetamisel broneerimislepinguid justkui tihtilugu ei peaks ja tohiks sõlmuda – nende eest hoiatavad advokaadid tihti. Aga ometi täidavad need igapäevases käibes oma kohta. Lihtsalt, tuleb mõista muuhulgas, et broneerimisleping ei ole eelleping. Iga konkreetse lepingu puhul tuleb seda üksikasjalikult analüüsida, kuid silmas tuleb pidada, et üldreeglina on broneerimislepingu sisuks ikka ennekõike see, et müüja lihtsalt kohustub teatud perioodi jooksul eset mitte kellelegi teisele müüma – ja see ongi üldjuhul kõik.

Seminar ühes ELSA Estoniaga

Pidasime ühes ELSA Estoniaga seminari tudengitele kinnisvaraõigusest. Seminaril arutasime broneerimislepingute ja eellepingute igipõlist teemat ning olulisimaid uuemaid trende kinnisvaraõiguse valdkonnas nagu kinnituste ja tagatiste andmist ning praktikas probleeme põhjustavate juurdepääsude ning kommunikatsioonide tagamist.

Täname ELSA Estoniat ja kõiki osalejaid! Eraldi täname Martin Nikolajev Photographyt, kes aitas seminarist teha toreda kokkuvõttevideo!

 

0 Loe edasi →

LEXTALiga taasühines vandeadvokaat ja advokatuuri juhatuse liige Katrin Orav

Meil on hea meel teatada, et LEXTALiga ühines pärast eemalolekut emapuhkusel ning seejärel aasta töötamist asutatava panga peajuristina vandeadvokaat Katrin Orav.

“Katrin Orava naasmine tähendab LEXTALi jaoks olulist lisaväärtust vaidluste lahendamise meeskonnale. Tema värskelt omandatud kogemus asutatava panga peajuristina on väärtuslik täiendus meie oskusteabele pangandusõigust puudutavates küsimustes,” kommenteeris LEXTALi juhtivpartner Marge Männiko.

Vaidluste lahendamise spetsialist

Katrin on vaidluste lahendamisele spetsialiseerunud vandeadvokaat. Tal on mitmekülgne kogemus eelkõige tsiviilvaidluste lahendamisel, korporatiivküsimustes ja klientide nõustamisel perekonnaõiguse teemadel nii kohtus kui kohtuväliselt.

Perekonnaõiguse asjades ühiskondlikult aktiivne kaasarääkija ja Eesti Advokatuuri juhatuse liige

Katrin on juhtinud advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni aastatel 2013-2016 ning nõustanud perekonnaõigust puudutavates küsimustes lapsevanemaid Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri koostööprojekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Läbi selle on Katrin panustanud nii perekonnaõiguse arenemisele kui andnud abikäe ühiskondliku tööd tehes neile, kes on seda perekonnaõiguse valdkonnas vajanud.

Katrin Orav on Eesti Advokatuuri juhatuse liige. Advokatuuri juhatuse liikmena panustab ta muuhulgas advokatuuri ühiskondlike projektide koordineerimisse ning välissuhtluse korraldamisse.

0 Loe edasi →