KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED SEOSES COVID-19 KOROONAVIIRUSEGA

Hetkel Eestis ja mujal maailmas valitsev eriolukord tekitab kõigil palju erinevaid küsimusi, millistele vastuse leidmine võib mõnel juhul osutuda küllaltki keerukaks. Käesolevale lehele oleme koondanud meie klientide poolt kõige enam esitatud küsimused ja neile meie poolt antud vastused. Samuti käsitleme siin ka muid aspekte, mis on praeguses olukorras aktuaalsed. Seega võib sellelt leheküljelt leida küsimusi-vastuseid seoses:

  • kohtuvaidluste ja lepingute täitmisega;
  • ühinguõiguse ja maksude tasumisega;
  • tööõigusega;
  • kindlustusõigusega;
  • andmekaitse- ja IT-ga;
  • perekonna- ning pärimisõigusega.

Lisaküsimuste tekkimise korral palume need edastada e-postile info@lextal.ee. Edastame Teie küsimuse vastavale valdkonnale spetsialiseerunud advokaadile, kes vastab Teile esimesel võimalusel.

Täiendame käesolevat lehte jooksvalt.  

KOHTUVAIDLUSED JA LEPINGUTE TÄITMINE

 

 

 

 

Urmas Ustav, vandeadvokaat ja partner

Kas seadus sätestab selged käitumisjuhised ning õigused ja kohustused praeguses olukorras lepingupartneritega tegutsemiseks?
Jättes kõrvale vähesed erandid, mis tulenevad otseselt eriolukorra juhi korraldustest (vähesel määral ka muudest õigusaktidest), ei sätesta. Lisaks puudub paljudes küsimustes vähemasti sellise rakursi alt lähenenuna ka mistahes kohtupraktika, seega on olukord uudne kõigi asjaosaliste jaoks. Seega tuleb igal konkreetsel juhul hinnata asjaolusid ning püüda leida mõistlik tasakaalupunkt lepingupoolte õiguste ja kohustuste vahel. Siin tuleb mängu ka kliendisuhte kvaliteet – hea õigusnõustaja on alati meelestatud mitte vaidlust õhutama, vaid aitama kokkulepet leida.

Kuidas eriolukorra tingimusis käituda?

Karlssoni kombel vastates – rahu, ainult rahu! Üldine olustik on tavapärasega võrreldes oluliselt närvilisem, lisaks omab inimeste vahelistele suhetele – milleks on ka õigussuhted – mõju vahetu suhtluse (ajutine) asendumine distantssuhtlusega, mille käigus on üksteise valesti lugemine ning ülereageerimine äärmiselt lihtne. Kindlasti on keeruline olemasolevates oludes vahet teha vastaspoole pahatahtliku käitumise ning reaalsete probleemidega kimpus olemise vahel. Siin aitab kodutöö vastaspoole suhtes ja mõtestatud dialoog.

Mida teha võlglastega?

Võlglastega on oluline aktiivselt suhelda, leidmaks vaevalistki lahendust. Heas usus tegutsev ning olukorra lahendamisest huvitatud vastaspool on reeglina suhtlusaldis ning valmis pakkuma lahendusi, vastupidine tuleneb suhtlusmaneerist reeglina üsna lihtsasti. Kindlasti tuleb kainelt arvestada võlgnevuse sissenõudmise kulusid ja majanduslikku perspektiivi ning „kaaluda“ seda võlgnevuse summa suuruse suhtes – ei ole haruldane, et sissenõudmise kulud ja/või majanduslik risk mitte tuua raha koju ka jõustunud positiivse kohtuotsuse alusel kaalub üles võlgnevuse summa, millisel juhul on otstarbekas kaaluda nö pehmemaid lahendusi ning leida kasingi kompromiss, millega vältida täiendavaid kulusid ja loota võlgnevuse osaliselegi rahuldamisele. Oluline komponent on ka pikk perspektiiv, ehk võimalus teha koostööd kriisi mõjude leevenemise järgselt – koostöö omab positiivset mõju pikaajalistele suhetele.

Kui reis, kontsert või midagi muud jääb eriolukorra tõttu ära, kas raha tagasisaamiseks tuleb lihtsalt oodata?

Ei, lihtsalt oodata ei ole õige teguviis. Lepingupartnerilt tuleks enne reisi, kontserdi või muu asja toimumise aega kirjalikult pärida, kas üritus toimub või jääb ära. Kui lepingupartner vastab, et see jääb ära, siis tuleks nõuda tasutud raha tagastamist andes selleks näiteks 3 päeva ja teatades ka enda kontonumbri. Päringud tuleb saata ajavaruga, et teenusepakkuja teade, et reis, kontsert või muu ära jääb, tuleks enne selle toimumise aega.

Kui mul on menetlus pooleli (tsiviil-, kriminaal- haldusvaidlus), kas siis eriolukorra ajal kohtumenetlus toimub?

Toimiv kohtumenetlus on õigusriigi üheks alustalaks, mistõttu ei heideta seda ka eriolukorra ajal kõrvale. Teatud keerulisemad ja mahukamad vaidlused võivad venida, kuid selle vältimiseks rakendatakse võimalusel videosilla vahendusel kohtuistungite pidamist. Teisalt kasutati juba enne eriolukorra väljakuulutamist paljudes väiksemates tsiviilvaidlustes kirjalikku menetlust, mida eriolukorra väljakuulutamine otseselt ei mõjuta. Kokkuvõttes oleneb menetluse võimalik venimine konkreetsetest asjaoludest, kuid üldiselt saab öelda, et kohtumenetlus toimib suuremate tõrgeteta.

Kas saab seoses COVID-19 pandeemiast põhjustatud eriolukorraga jätta üüri maksmata, kuna ettevõtte käive on tervikuna või suures osas langenud?

Rusikareeglina tuleb üürilepingut täita ka eriolukorras. Kuigi pandeemia võib olla käsitletav vääramatu jõuna ning tõstatada küsimuse rikkumise vabandatavusest, ei ole Riigikohus seni tunnustanud vääramatule jõule tuginemist rahaliste kohustuste rikkumise puhul. Kui tulenevalt eriolukorra nõuetest ei saa üürnik üüripinda kasutada (nt kaubanduskeskuste kauplused, spordiklubid, spaad jne), võib üürnik tuginevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 296 lg 1 teoreetiliselt keelduda üüri maksmisest aja eest, mil ta ei saanud üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada. Kui kasutamine on takistatud osaliselt, võib nõuda samas proportsioonis üüri alandamist (VÕS § 296 lg 2). Kui üüripinna sihtotstarbeline kasutamine takistatud pole, kuid eriolukorrast tingitult on ettevõtte käive tervikuna või suures ulatuses langenud, tuleb üldiselt lepingut täita. Sellisel juhul tuleks otsida üürileandjaga kompromissi maksete ajatamiseks või üürihinna ajutiseks vähendamiseks. Erandjuhul võib kõne alla tulla VÕS § 97 sätestatud lepingu muutmise (üürhinna alandamise) nõude esitamine, kui poolte kohustuste vahekord on eriolukorrast tingituna võrreldes lepingu sõlmimisega oluliselt muutunud ning teinud üürilepingu täitmise üürnikule ebamõistlikult kahjulikuks. Samuti võib teoreetiliselt kaaluda ka samadel asjaoludel üürilepingu erakorralist lõpetamist (VÕS 196 lg 1), kui üürnikult ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kõigi eelmainitud abinõudele tuginemisel tuleb siiski arvestada, et nende  rakendamine kohtute poolt toimub väga erandlikel ning ilmselgelt ebaõiglastes olukordades, mistõttu on sellistel juhtudel üürniku põhjendamise ja tõendamise standardid väga kõrged.

Olen sõlminud tähtajalise eluruumi üürilepingu kuni 2020. aasta lõpuni. Kuivõrd leidsin praegu üürimiseks soodsama võimaluse, kas ma võin lepingu tuginedes COVID-19 pandeemiale (vääramatu jõud) ette teatamata üles öelda?

Ei või. Tegemist on uue olukorraga ja lõppastmes otsustab kohus, millised sündmused võivad minna arvesse kui vääramatu jõud. Sellegipoolest, suure tõenäosusega ei otsustaks ka kohus, et COVID-19 pandeemia (üüriturul soodsamad pakkumised, endal makseraskused) õigustaks üürilepingu etteteatamata ülesütlemist. Kui jätta üür maksmata, võib üürileandja nõuda kas lepingu täitmist (üüri maksmist) või öelda lepingu üles ja nõuda saamata jäänud üüri kuni kokkulepitud perioodi lõpuni (vt lisaks eelmist küsimust). Sealjuures peab üürileandja arvestama Riigikohtu otsusega asjas 3-2-1-5-13 (p-d 35-36), mille kohaselt peaks üürileandja mõne kuu jooksul siiski ise uue üürniku leidma ja sellega oma kahju vähendama, mistõttu eelmiselt üürnikult ei tohiks nõuda suuremat kahjuhüvitist, kui on üür ajaperioodi eest, mis kulub uue üürniku leidmiseks. Parim võimalus on siiski proovida leida üürileandjaga mõistlik kokkulepe, paljud üürileandjad on mõistvad ja vastutulelikud.

ÜHINGUÕIGUS JA MAKSUDE TASUMINE 

 

 

 

 

Ants Karu, vandeadvokaat ja partner

Kas maksud võib seoses eriolukorraga maksmata jätta? 

Ei või. Ka kõik maksudeklaratsioonid tuleb õigeaegselt esitada. Maksuvõlgadelt ei arvestata perioodil 1.03 kuni 1.05.2020 intresse. Intressivabastuse hilisemaks saamiseks soovitab Maksu-ja Tolliamet esitada maksuvõla ajatamise taotluse pärast eriolukorra lõppu või alates 21.04.2020. Maksu- ja Tolliamet on koondanud enda info seoses eriolukorraga veebilehele https://www.emta.ee/et/eriolukord#kkk.

Kuidas pidada osaühingu osanike koosolekuid? 

Osanike tervise tagamise huvides ei ole soovitav või õiguslikult võimalik osanike füüsilisi koosolekuid pidada enne piirangute lõpetamist. Osanike otsuse võib vastu võtta kirjalikult, kui kõik osanikud selle allkirjastavad. Samuti on võimalik saata osanikele otsuse eelnõu, mille osas osanikud hääletavad kirjalikult. Lähiajal (loodetavasti maikuu jooksul) võetakse vastu seadusemuudatus, mis võimaldab osanike koosolekute online pidamist.

TÖÖÕIGUS

 

 

 

 

Kristi Sild, vandeadvokaat ja partner

Kas võime töötaja koondada, kui meie ettevõte on taotlenud töötaja eest töötasu hüvitist?

Vastavalt töötasu hüvitise saamise tingimustele peab tööandja tagastama hüvitise täies ulatuses, kui toetus saanud töötaja töösuhe lõpetatakse sellel kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kalendrikuul koondamise tõttu töölepingu seaduse § 89 või § 90 alusel. Seega kui töötasu hüvitist on saadud näiteks aprilli eest ja töötaja koondatakse mais, tuleb töötasu hüvitis tööandja poolt tagasi maksta. Kui aga töötaja koondatakse juunis, siis mitte. Muudel alustel on töölepingu lõpetamine lubatud (nt katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, töötaja süütegude tõttu vms).

Kas COVID-19 võib tuua põhjuseks töölepingu lõpetamisel katseajal?

Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja oskused ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel katseajal ülesütlemist põhjendama ja järgima, et ülesütlemine ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga ehk tööandja peab põhjendama, miks töötaja oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema ei sobi. COVID-19 ilmnemine ei ole kindlasti selline asjaolu, millega tööandja saaks põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja eesmärkide mittetäitmise tõttu. Kui töösuhte lõpetamise tegelikuks põhjuseks on töömahu vähenemine seoses COVID-19 pandeemiaga, oleks korrektne töötaja koondada.

Kuidas korraldada töö olukorras, kui töötajal ei ole võimalik piirangute tõttu töökohal viibida või oma tööülesandeid täita?

Loe Kristi pikemat käsitlust siit.

Mida saab tööandja teha, kui COVID-19 levik ja kehtestatud piirangud kahjustavad ajutiselt tööandja majandustegevust?

Loe Kristi pikemat käsitlust siit.

KINDLUSTUSÕIGUS

 

 

 

 

Olavi-Jüri Luik, vandeadvokaat ja partner

Kas tänases eriolukorras kindlustuslepingud ei kehti?

Loe Olavi pikemat käsitlust siit.

Kas ärikatkemise kindlustus aitab COVID-19 koroonaviiruse puhul?

Loe Olavi pikemat käsitlust siit.

ANDMEKAITSE JA IT

 

 

 

 

Rauno Kinkar, vandeadvokaat

Eriolukorrast tingituna on vaja arendada e-teenuseid. Mis dokumente on kodulehe jaoks vaja, kui on soov teha e-pood?

Üldreeglina läheb e-poel vaja kolme avalikku dokumenti.

Esiteks – kasutustingimused (terms of service). See on leping e-poe ja tarbija vahel. Kasutustingimused peavad vastama tarbijakaitse nõuetele, samas sisaldama olulisi õigusi-kohustusi (nt kuidas toode tarnitakse, kuidas esitatakse tellimus, jne).

Teiseks – privaatsustingimused. See dokument kajastab, kuidas e-pood töötleb tarbija isikuandmeid (GDPR-iga kooskõlas). Näiteks peab seal olema kirjas mis andmeid kogutakse ja millal võib uudiskirjasid saata.

Kolmandaks – küpsiste tingimused. Küpsised on eelkõige väiksed failid, mis salvestuvad tarbija seadmesse ja teevad e-poe külastuse mugavamaks (nt salvestavad ostukorvi sisu). Tarbijale tuleb selgitada, milliseid küpsiseid e-pood kasutab ja mis andmeid kogutakse.

PEREKONNA- JA PÄRIMISÕIGUS

 

 

 

 

Katrin Orav, vandeadvokaat

Kas eriolukord annab vanemale õiguse piirata lapse suhtlemist teise vanemaga? 

Ei anna. Vanemad peavad tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma teise vanemaga suhelda ka eriolukorra ajal. Kui vanemad ja nende ülejäänud pereliikmed on terved ning puuduvad riskigruppi kuuluvad eakad, ei ole vanemal õigust piirata lapse suhtlemist teise vanemaga. Siiski on oluline, et vanemad käituksid eriolukorras vastutustundlikult ja järgiksid riigis kehtestatud reegleid. Näiteks – korraldaksid lapse üleandmise selliselt, et laps ei peaks veetma aega ühistranspordis, lapsega ei käidaks toidupoes või sõpradel külas.

Kas eriolukord annab automaatselt õiguse elatise vähendamiseks?

Ei anna. Küll aga on võimalik elatise suurust muuta, kui eriolukorrast tulenevalt on inimese sissetulek oluliselt vähenenud või lausa puudub. Elatise suuruse muutmises saavad lapsevanemad alati ise kohtuväliselt kokku leppida. On eriti oluline, et vanemad teeksid omavahel koostööd ja mõistaksid, et tegemist on ajutise olukorraga. Juhul, kui elatise maksmine toimub kohtulahendi alusel ja vanem ei ole nõus elatist vähendama, on vaja pöörduda elatise vähendamise nõudega kohtusse.

Kuidas toimub abielu lahutamine eriolukorra ajal?

Abielu on võimalik jätkuvalt lahutada kohtuväliselt perekonnaseisuametis või notari juuresolekul ühise kirjaliku avalduse alusel. Juhul, kui abikaasad ei saavuta kohtuväliselt kokkulepet abielu lahutamiseks või ühisvara jagamiseks on võimalik esitada hagiavaldus kohtusse. Kohtud töötavad ka eriolukorra ajal.