Olavi-Jüri Luik esindab kohtus jõhkra koerarünnaku ohvriks langenud Sandrat, kellega juhtunu on ka meedias palju tähelepanu pälvinud. Tema lugu toob välja lünga Eesti seadusandluses, mis ei võimalda hooletult omanikult looma ära võtta.
2022. aasta novembris ründasid naabertalu koerad Põltsamaa vallas Tammiku külas elavat 26-aastast Sandrat. Rünnak leidis aset tema enda koduhoovis ning tõi kaasa tõsiseid vigastusi – hammustushaavad kätel ja jalgadel, lahti rebitud kõrv ja peopesasuurune peanaha tükk koos juustega.
Juhtumi teeb eriti kahetsusväärseks asjaolu, et ohtu oli juba pikalt näha olnud. Politsei ja vald olid naabri vabalt ringi jooksvatest koertest teadlikud, sest samade loomadega oli varemgi probleeme olnud. Ka Sandra hoovil olid koerad varemgi käinud ning rünnanud seal nende väikest koera. Paraku ei tehtud rünnakute ennetamiseks midagi.
Perel oli palutud fikseerida, kui probleemsed koerad on lahti, ja seda olid nad ka teinud. Kuna aga inimest ei olnud koerad enne rünnanud ning ka varalise kahju tekitamist polnud tõendatud, ei olnud kellelgi seaduslikku alust midagi ette võtta. Koerte omanikuga oli käidud korduvalt vestlemas, aga pelgalt noomitustega see ka piirdus.
Kes ja kuidas hüvitab koerarünnaku tagajärjel tekkinud kahju?
Sandra pääses rünnakust tänu elukaaslasele, kes tema karjeid kuulis ja appi ruttas, kuid juhtunut jäävad meenutama armid, vigastused, valu ja hirm. Tänaseks saab ta käia tööl ning elada võrdlemisi normaalset elu, kui välja jätta pikk ja vaevaline taastusravi ning peavalud, mis tihti segavad ka argitoimetusi.
Pärast rünnakut toimetasid koerapüüdjad koerad loomade varjupaika ning seal nad eutaneeriti. Nemad on seega oma karistuse kätte saanud. Kas ja millise karistuse saab aga koerte omanik ning milliseks kujuneb hüvitis Sandra kannatuste eest, selgub varsti kohtus.
Prokuratuur saatis juhtumi pärast üldmenetlust kohtusse kriminaalasjana, milles süüdistatakse koerte omanikku, 44-aastast Monika Antonit selles, et ta tekitas oma tegevusetusega teisele inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse.
Ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest võib kohus mõista rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Süüdi mõistmise korral tuleb süüalusel tasuda ohvrile ka varaline ja mittevaraline kahju.
Seadused peaksid inimest paremini kaitsma
Kolme aastaga on koerarünnakute ohvriks langenud üle 4700 inimese. Miks saavad kurjad koerad vabalt ringi joosta ning inimesi ja lemmikloomi pureda? Ja millised on võimalused koeraomanikku juba enne õnnetusi korrale kutsuda?
Hetkel selliseid võimalusi õigupoolest polegi. Seadused võimaldavad sekkuda vaid siis, kui rünnak on juba toimunud ning tagantjärele koeraomanikku karistada ja kannatanule hüvitist nõuda. Sandra soovib, et kohtupidamise järel muudetaks seadust selliselt, et loomadega hooletult ümber käivatel inimestel ei oleks õigust neid pidada.
Eestis on puudu riiklik regulatsioon, mis võimaldaks hooletult omanikult ohu ennetamiseks loom ära võtta. Kohalik omavalitsus saab küll kehtestada eeskirju, kuidas tuleb loomi pidada, kuid kui loomaomanikud nende peale vilistavad, siis karistada neid selle eest ei saa.
Kui loomadega on probleeme, siis saab kohalik omavalitsus juhtida sellele omaniku tähelepanu, aga neil pole seaduslikku alust midagi päriselt ette võtta. Kõnealune rünnak on sellest hea näide. Koertega oli probleeme juba aastaid, kuid omaniku suhtumine ei muutunud – koerad hulkusid endiselt ringi.
Osaliselt tänu Sandrale on probleem nüüdseks siiski seaduseloojate teravdatud tähelepanu all ning loodetavasti järgmise aasta kevadel seadust ka muudetakse.
Samal teemal on varem pikemalt kirjutanud EPL artiklis: „REPORTAAŽ | Koerad puresid naise poolsurnuks. Seadus nõuabki sekkumiseks verd või varakahju“
Kanal 2 „Südamesoov“, millest on refereeringu avaldanud Delfi
Kanal 2 „Täistund“, kus andis Olavi-Jüri Luik ka omapoolse kommentaari.
