LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik, Katrin Orav ja advokaat Kadi Saluste esindasid Portugalist pärit Mitchell Loureirot ning tema Eestis asutatud firmat kohtuvaidluses Santimenti vastu, milles nõuti Santimentilt krüptomüntide üleandmist. Kõnealune kohtuasi on nii Eestis kui ka Euroopas esimene nn ICOsid puudutav vaidlus.

Vaidlust kajastav artikkel on leitav siit: https://www.ituudised.ee/uudised/2019/03/25/esimene-ico-vaidlus-loppes-kompromissiga?fbclid=IwAR2keJaAzIf-FbK8Xoe9pb4W_d4UxAzpzuX1VZFNu_vEjFW98-0fViU-aDU 

Esimene ICO vaidlus nii Eestis kui Euroopas

Mitchel Loureiro lõi kaasa uues krüptoprojektis nimega Santiment. Töövõtuleping sõlmiti Singapuri firma ja Loureirole kuuluva Eesti äriühingu Zurvanic Futures vahel. Lepingusse kirjutati sisse muuhulgas see, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti õiguse järgi Eesti kohtutes.

Loureiro vastutusvaldkonnaks sai turundus, müntide pakkumise äriline külg ning müügi korraldamine ja üldine äriarendus. Santimenti projekt oli edukas ning kui saabus aeg, et krüptomündid Loureirole tasuna välja maksta, tekkisid probleemid. Loureirole tehti kompromissiettepanek, mille põhjal sooviti talle välja maksta 30% algselt kokku lepitust. Sellega  Loureiro ei nõustunud ning palkas ennast esindama New Yorgi ja Itaalia advokaadibüroo, kes omakorda võttis partneriks LEXTALi, kuna vaidlus tuli pidada Eestis.

Huvitavaks tegi olukorra see, et Loureiro ja Santimenti vahel sõlmitud leping nägi ette tasu maksmise krüptomüntides. Seega tuli esmalt kindlaks teha, mis asi krüptomünt või token olemuslikult üldse on. Lisaks oli probleemiks müntide elektroonilisus. Mündid asuvad virtuaalses rahakotis, mis on krüpteeritud ning kaitstud paroolidega. Mida siis teha, kui teine pool ütleb, et unustas parooli ära või ei lase kohtutäiturit token’itele ligi?

Kuigi klienti esindanud advokaatidel on hea meel sõlmitud kompromissi üle, on siiski kahju, et ei tekkinud teedrajavat kohtulahendit. Uue kohtulahendi abil oleks olnud võimalik paremini selgitada, kas ja kuidas saaks vaidluse korral nõuda teiselt poolelt krüptovara üleandmist, kas viivitamise eest saaks nõuda ka viivist ning millised on kohtutäituri võimalused krüptovara vaidluses tehtud kohtuotsuse sundtäitmisel.

Küll on aga kõnealune vaidlus juhtinud tähelepanu sellele, et krüptomüntidega seonduvaid tehinguid tuleks põhjalikult läbi mõelda. Tähelepanu tuleks pöörata peamiselt sellele, kuidas peaks toimuma lepingust tulenevate nõuete täitmine. See ei hõlma endas ainult tasustamist, vaid ka pärimisega seonduvate küsimuste reguleerimist. Näiteks võib tuua olukorra, kus krüptorahasse investeerinu ootamatult sureb ning on eelnevalt oma virtuaalse rahakoti krüpteerinud, kuid rahakoti võti on talletatud vaid ta enda mällu. Sellises juhul pole pärijatel võimalik varale ligi pääseda ning taolise olukorra vältimiseks tuleb krüptomüntide tehingutega seonduva põhjalikult läbi mõelda.