Ligi kaksteist aastat tagasi avamere tuulepargi hoonestusloa esitanud ettevõte OÜ Neugrund ei ole kogu selle aja jooksul saanud Eesti riigilt ühtki vastust, kas Soome lahes asuvale Neugrundi madalikule tohib või ei tohi tuuleparki ehitama hakata.
Tuulepargi arendajat esindava vandeadvokaadi Olavi-Jüri Luige sõnul kiputakse reeglina midagi saagaks nimetades selle sõna tähenduse kaalu alahindama. “Neugrundi puhul see reegel ei kehti. Tegemist on tõesti enneolematu looga Eesti riigiametite eepilisest ja üle aegade ulatuvast võitlusest, kuidas mitte kunagi mitte mingisuguse tulemuseni mitte jõuda,” ütles Luik. ”Viisteist aastat tagasi arendama hakatud Neugrundi tuulepargi puhul on Eesti riik näidanud üles totaalset haldussuutmatust, mis võiks kuuluda halva haldusmenetluse praktikate õpikusse.”
Vandeadvokaadi sõnul on 2005. aastal alanud tuulepargi arenduse protsess muutunud eriti markantseks nüüd, kus Eesti riigi haldussuutmatuse väljenduseks on puuduvad kodumaised elektritootmisvõimekused ning tarbijatele väljakannatamatu elektrihind. “Meil puudub isegi teoreetiliselt võimalus piltlikult nö uksed lukku keerata ja öelda, et Eesti on energiasõltumatu ja vaba ja toodab oma elektri ise. Paraku ei saa see punnseis laheneda üleöö,” lisas ta. “Samas oleks nüüd, energiakriisis, võimalik vastu võtta kõik need otsused, mida on kuuma kartulina juba sisuliselt aastakümneid edasi lükatud. See annaks vähemalt võimaluse lahenduste suunas liikuma hakata.”
OÜ Neugrund esitas hoonestusloa taotluse avamere tuulepargi rajamiseks Osmussaare ja Neugrundi madala lähedusse juba 10. märtsil 2010. Taotluse esitamise hetkel oli tollal kehtinud veeseaduse kohaselt taotluse läbivaatajaks ja menetlejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Veeseaduse muudatuste kohaselt sai 1. juulil 2015 hoonestuslubade menetlejaks Tehnilise Järelevalve Amet. Merealade planeering on aga planeerimisseaduse kohaselt hoopis Rahandusministeeriumi haldusalas.
Olavi-Jüri Luige sõnul on Neugrundi hoonestusloa menetluses tulnud kogeda tõrked väga paljude erinevate riigi ametkondade ja ametnikega suhtlemisel ning läbivalt esitatakse riigi positsiooni väga vastuoluliselt. “Kõige enam on olnud arusaamatud Kaitseministeeriumi vastuolulised seisukohad. Aastaid esindas neid seisukohti ministeeriumi asekantsler, kes ametist lahkumise järel ka ise avalikult intervjuudes tunnistas, et ametnikud tegutsevad emotsiooni pealt ja ei vaata oma argumentide pädevust ega seda, kuidas kodanikud neid näevad,” rääkis Luik. “Sellist patukahetsust oli küll kena lugeda, kuid see ei võtnud maha kunstlikke bürokraatlikke pidureid ei Neugrundi ega paljude teiste tuuleparkide arendustelt. Kõik jätkub.”
Neugrundi tuulepargi arendajale kuulub seadusest tulenev eesõigust hoonestusloa saamiseks lähtudes veeseadusest ja elektrituru seadusest ning seda eesõigust pole riigi ametkondade poolt kunagi kahtluse alla seatud. 2011. aastal valminud keskkonnamõjuhindamise kohaselt on Neugrundi madalikule planeeritud tuulepark arvestades kõiki asjaolusid, sh tuuli, parimas võimalikus asukohas.
Vandeadvokaadi sõnul on Neugrundi tuulepargi arendajal õigustatud ootus, et 2005. aastast arendatav projekt on võimalik ellu viia. Arendaja on investeerinud seitsmekohalise summa, mis antud hetkel on käsitletav lihtsalt kahjuna, mille sissenõudmist Eesti Vabariigilt on arendaja sunnitud kaaluma seoses Kaitseministeeriumi poolse ettevõtlusvabadust rikkuva ja võrdset kohtlemist tahtlikult rikkuva käitumisega.
Luige sõnul võivad ametnikud pädevate argumentide puudusel alati lauale lüüa mingi salajase riigikaitse aspekti, kuid nende väidete paikapidamatuse kohta on ka muid tõendeid kui endise asekantsleri ülestunnistused. “Riigikaitset energiamajanduse arengul takistusena nägevad ametnikud ei taha üldse arvesse võtta tõsiasja, et energiajulgeolek on ise üks julgeoleku alustala. Riigil võivad ju välisvaenlase heidutamiseks olla tankid ja raketid, aga tänaste elektrihindade juures ei ole vaja Eesti alistamiseks sellist arhailist sõda alustadagi,” rääkis vandeadvokaat.
Luige sõnul on riikliku venitamise tulemuseks punnseis, kus puudub isegi võimalus Neugrundi tuulepargile hoonestusloa andmise keeldumise otsust kohtus vaidlustada, sest sellist otsust lihtsalt pole. “Pole luba, pole keeldu. On lihtsalt lõputu menetlus, ettevõtja miljonikulud ning puudujääk elektritootmises, mille tulemuseks on tarbijatele väljakannatamatud elektrihinnad,” loetles ta. “Ometi võiks Neugrundi tuulepark katta aastas kuni 20% Eesti elektritarbimisest.”
