LEXTAL-i advokaat Henri Ratnik andis tänasele Postimehele kommentaari vahejuhtumi kohta Võru haiglas. Henri selgitas, millised võimalused on hukkunu lähedastel kahju hüvitamiseks, kui traagilise tagajärje põhjuseks on tõendatult meditsiinitöötajate viga.
Artikkel on leitav siit: https://leht.postimees.ee/6560258/pere-kaotas-haigla-vea-tottu-vanaisa
Meditsiiniõiguse spetsialist Henri Ratniku kommentaar täies pikkuses.
Olukorras, kus lähedase inimese surma põhjuseks peaks osutuma tõendatult meditsiinitöötajate viga, on haiglalt võimalik nõuda rahalist hüvitist.
Hüvitise aluseks saab olla lähedaste varaline kahju, näiteks matusekulud. Lähedastel on võimalik nõuda ka n-ö moraalset kahju (mittevaralist kahju), kuid seda vaid erandlikel asjaoludel. Kohtupraktikas pole erandlikuks asjaoluks loetud leina ega kaotusvalu, vaid eelkõige olukorda, kus lähedane viibib kannatanu surmale ruumiliselt lähedal. Näiteks näeb tema kannatusi ja surma pealt. Lisaks – kui hukkunud isikul endal tekkis enne surma nõue hüvitisele (näiteks kannatuste läbielamisest), võivad lähedased selle nõude pärida. Pärijad saavad selle nõude haigla vastu esitada.
Kui kannatanu või tema lähedased ei ole rahul sellega, kuidas meditsiinilist abi osutati, tuleb hüvitise nõudmiseks üldjuhul esmalt asuda läbirääkimistesse haiglaga. Täna ei ole meditsiini valdkond selles osas erilises staatuses võrreldes muude elualadega. Kui näiteks ehitaja ehitab maja puudusega või insener projekteerib vigadega, tuleb kompromissi mitte saavutamisel pöörduda kohtusse. Ei ole institutsiooni, mis tasuta selgitaks välja kas haiglas ravimisel tegi mõni tervishoiutöötaja vea või mitte ning nõuaks haiglalt ise automaatselt hüvitise välja. Seega, kui kompromissini ei jõuta, tuleb ette võtta kohtutee, nagu mistahes muudes valdkondades vigadest tekkinud kahju hüvitamise nõuetes.
Võimalik on pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, mis tegutseb sotsiaalministeeriumi juures. Kohtus on eksperdikomisjoni otsus nagu iga teine tõend ja kohus selles toodud järeldustega seotud pole.
Siiski on olemasolev süsteem muutmisel. Uue patsiendikindlustuse seaduse eelnõu töös oleva versiooni kohaselt kaasatakse ravivigade hüvitamisel kindlustus. Selle muutuse elluviimisel otsustab kindlustussüsteem, kas meditsiiniteenuse osutamine vastas nõutavale tasemele. Samuti tehakse hüvitise väljamakse kindlustussüsteemi kaudu. Paralleeli saab tuua liikluskindlustusega – ka seal ei küsita hüvitist eksimuse teinud autojuhilt, vaid kindlustuselt. Uue süsteemi eesmärgiks on mittekaristav suhtumine meditsiinitöötajate eksimustesse ning lihtsam viis kannatanule hüvitise saamiseks. Eksimine on kohati inimlik paratamatus. Nii on kõigile Eesti inimestele kokkuvõttes kasulikum, kui eksimusi tervishoius arutletakse avatult, sest see võimaldab eksimustest õppida. See omakorda tõstab tervishoiuteenuse kvaliteeti.
