Raviviga või tüsistus? Milline kohustus langeb arstile ja kuidas peaks patsient juhtunu korral käituma? Meie vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, PhD selgitab teemat Geenius Meedia portaalis.

Tervisega seotud õigusküsimused on keerulised ning sageli on inimestel meditsiinile ka ebareaalsed ootused. Seega tuleb kasuks teada, mis on raviviga ning kuhu selle tuvastamiseks pöörduda.

Õiguslikult jagunevad ravivead kaheks – diagnoosimise- ja ravivigadeks. Aga kust läheb piir ravivea ja tüsistuse vahel?

Iga soovimatu meditsiiniline tagajärg pole tingimata raviviga. Tüsistus on igasugune meditsiiniline komplikatsioon, mis võib, aga ei pruugi olla raviviga. Raviviga on aga see, kui tagajärg olnuks tavapäraste meditsiiniliste meetmetega tavapärasel Euroopa arstiteaduse tasemel välditav. Seda, kas tegemist on tüsistuse või raviveaga, oskab öelda meditsiiniline spetsialist.

Kui sul on kahtlus, et sinu või lähedase osas on tehtud raviviga, võib esiteks pöörduda teise arvamuse saamiseks ka mõne muu sama valdkonna eksperdi juurde, näiteks konkureerivasse haiglasse. Tema peaks oskama öelda, kas on mõtet raviviga kahtlustada. Seejärel saad sõltumatu hinnangu saamiseks tasuta pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.

Kui raviviga on komisjonist tõestust leidnud, toimub kahjunõude esitamine eraldiseisvalt. Selle koostamiseks võib komisjoni positiivse otsusega pöörduda juristi poole, kellel on selle pinnalt lihtne asju edasi ajada.

Artiklist leiad vastused veel mitmele olulisele küsimusele, loe lähemalt https://tervise.geenius.ee/rubriik/hea-nouanne/vandeadvokaat-selgitab-kust-laheb-piir-ravivea-ja-tusistuse-vahel/