Teadusajakiri Juridica avaldas vandeadvokaat Diana Minumetsa artikli erinõuetega seotud tingimuste kehtestamisest riigihangetes.

Riigihangetes, mille täitmiseks peab ettevõtjal olema MTR registreering või ta peab kuuluma teatavasse organisatsiooni, on tavaks nõuda ettevõtjatelt vastavat registreeringut või organisatsiooni kuulumist juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal. Kirjeldatud hankepraktika puhul ei ole aga pööratud piisavalt tähelepanu välismaiste pakkujate õigustele, kuna kohustus vastata Eesti õigusaktist tulenevale nõudele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal tähendab neile lisa aja- ja rahakulu registreeringu hankimise või organisatsiooni astumise näol. Nii ei pruugi välismaised pakkujad olla Eesti hankija poolt korraldatud riigihankes osalemisest huvitatud.  Diana Minumetsa artikkel uurib, kuidas on MTR-registreeringute ja teiste kohustuslike lubade ja organisatsioonilise kuuluvusega seotud tingimuste kehtestamine kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ning riigihanke üldpõhimõtetega.

Nimelt kohustab nii Eesti kui EL õigus hankijaid järgima riigihangete korraldamisel ja selle tingimuste kehtestamisel alati riigihanke üldpõhimõtteid, sh võrdse kohtlemise printsiipi ning sellest tulenevat kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu. Ka Eesti asjaomase reeglistiku aluseks olnud EL direktiivi säte lubab hankijal nõuda loa olemasolu või organisatsiooni kuulumist üksnes ettevõtja päritoluriigis. Samuti näitas Euroopa Kohtu praktika analüüs, et konkreetse riigi või piirkonnaga seotud nõuded on üldjuhul teisi EL pakkujaid diskrimineerivad ning seetõttu lubamatud. Veelgi enam, Euroopa Komisjoni poolt hiljuti avaldatud juhendis, mis puudutab EL toetusrahadega finantseeritud hankeprojektides enamlevinud vigade vältimist, on toodud ebaseadusliku kvalifitseerimise tingimuse näitena just hankija asukohariigis väljastatud loa või kutsekvalifikatsiooniga seotud nõude.

Diana jõuab artiklis järeldusele, et RHS § 99, mis selle grammatilise tõlgendamise kohaselt lubab hankijal teenuste hankemenetluses nõuda kvalifitseerimise tingimusena Eesti õigusaktidest tulenevale erinõudele vastamist, ei ole kooskõlas sätte aluseks olnud EL direktiivi sõnastusega. Samuti tuvastas Diana uurimus, et ettevõtja kohustust vastata Eesti õigusaktist tulenevatele nõuetele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal on ka oma sisult vastuolus võrdse kohtlemise ning sellest tuleneva kodakondsusel põhineva mittediskrimineerimise printsiibiga. Seega, MTR registreeringuid või Eesti organisatsiooni kuulumist võib riigihankes osalemise eeldusena nõuda üksnes Eesti ettevõtjatelt, välismaistelt pakkujatelt tuleks küsida nende päritoluriigi vastavaid tõendeid.

Loe pikemalt Juridicast.