Skip to Content

Blog Archives

Miks Eesti lunib suitsutrahvi? Margus Reilandi arvamus Õhtulehe veergudel

Suitsetamise eest tuleb trahvi maksta, kui teed seda valel ajal ja vales kohas. Eesti tahab trahvi maksta ka selle eest, et ta ei suuda suitsetamist oma riigis korralda nii, nagu Euroopa Liit, sh Eesti, on ühiselt kokku leppinud.

Tänaseks on Eesti hilinenud direktiivi ülevõtmisega lausa kahes teemas. Esiteks on siiani üle võtmata uudsete suitsuvabade tubakatoodete regulatsioon, mille eesmärk oli lubada siseturule sigarettidest vähem kahjulikud alternatiivid, neid karmilt reguleerides. Teiseks on üle võtmata jälgimissüsteemi nõuded, mille eesmärk on ohjata piiri- ja salakaubandust ning mis osas Euroopa Komisjon mitu korda rõhutas, et tähtaegne üle võtmine on väga tähtis. Kuid mõlemad teemad on endiselt riigikogus ooteasendis. Pärast 2019. aasta juunit pole nendega midagi juhtunud. Tubakaseaduse eelnõu seisab ja teise lugemise aeg on teadmata.

Euroopa Liidus kokkulepitud regulatsioonide ülevõtmisega viilijatele rakendub rikkumismenetlus. Ei maksa loota, et praegune rikkumine jääb Euroopa Komisjonil märkamata ja trahve ei järgne. Eriti kui venitamine jätkub. Riigile määratav trahv koosneb põhisummast ja päevasest karistusmaksest. Põhisumma suurusjärk võib arvatavasti jääda 258 000–400 000 euro ning igapäevase makse ühik 3000–4000 euro kanti. Miks Eesti ei suuda selles küsimuses täita endale võetud kohustusi ja ootab trahviarvet?

„Minu piip kui pigi piirakas, temas ikka puudub tubakas,“ laulsid mehed legendaarses filmis „Suvi.“ Selles vana laulu viisijupis kajastub praegune olukord, mitte küll täielikult, sest filmis proovis laulja sammalt suitsetada. Toona oli ajendiks suitsetaja rahapuudus, mitte soov asendada tervisele kahjulik toode vähemkahjulikuga. Euroopa Liidu loogika on see, et sigarettide piirangutele keeratakse vinti juurde, kuid samas lubatakse kõrvale uudsed suitsuvabad tubakatooted, mis on endiselt karmilt reguleeritud, kuid mille tervisekahjud võivad olla kuni 95% väiksemad kui sigarettidel. „Piibus“ on tubakas, aga see ei põle.

Eesti on ümbritsetud riikidest (sh Läti, Leedu), kus uudsed suitsuvabad tubakatooted on turule lubatud. Tegu on väga kiiresti kasvava piirikaubanduse artikliga, nagu ka Läti SuperAlko juht hiljuti teavitas. Venitamine toob kaasa musta turu kasvu ning riigieelarveliste laekumiste jätmise naaberriikidele. Tundub, et sissetuleku asemel meeldib riigile hoopis trahve maksta.

Nende teemadega edasine venitamine ei ole enam võimalik. Aastal 2020 peaks riik tegelema hoopis aktuaalsemate küsimustega sektoris, mitte sellega, mis pidi olema reguleeritud juba üle kolme aasta tagasi. Loodetavasti riigikogu mõistab, et probleem tuleb kiiresti ära lahendada ning viimased tubakaregulatsiooni küsimused saavad ka Eestis korda.

Vandeadvokaat ja partner Margus Reiland on nõustanud mitmeid tubakatööstuse äriühinguid seoses tubakaregulatsioonidega.

0 Loe edasi →

Ravivead röövisid naise elu – Olavi-Jüri Luik kommenteeris olukorda Õhtulehe veergudel

Prokuratuur uurib, kas Põhja-Eesti Regionaalhaigla suutis sapikivide eemaldamisest alguse saanud kolme järjestikuse raviveaga põhjustada patsiendi surma. Virve Karjus (59) suri Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2019. aasta  22. veebruari hommikul. Kolm päeva pärast haiglasse jõudmist ja pealtnäha lihtsa raviprotseduuri – sapikivide lõhustamine – käigus tekkinud komplikatsioone. Juhtunut tagantjärele eksperdina hinnanud Tartu professori, ülikooli kirurgiakliiniku juhi Urmas Lepneri arvates said naisele saatuslikuks PERHi kolm järjestikust raviviga. Näiteks jätsid Virvega tegelnud arstid arvestamata võimaluse, et patsiendi soolestikus võidi sapikivide lõhustamisega põhjustada auk, mis on selle protseduuri levinud kõrvalnäht.

Virve pere pöördus LEXTALi pärast teiste uste sulgumist. Alustuseks pöörduti Eesti Patsientide Esindusühingusse. Sealt vastati, et pere võib päringuga olla hiljaks jäänud, sest haiglas võidakse dokumente tagantjärele muuta. „Ravivigade komisjoni soovitati meil pigem mitte pöörduda, sest seal olevat arstide ringkaitse. Nii me advokaadini jõudsimegi,“ selgitas Virve tütar.

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik nimetab juhtunut viimaste aastate „kõige hullemaks raviveaks“ Eestis. Luik palus juhtunule eksperdihinnangut Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juhilt professor Urmas Lepnerilt. „Esiteks ei saa PERHi oma arstid enda kohta erapooletut hinnangut anda. Teiseks on tegu Eesti parima spetsialistiga sellel alal,“ põhjendas Olavi.

Eksperdihinnangust sai käiva vaidluse üks trumpe. Professor Lepner nendib seal nimelt, et Virve surma saanuks vältida – juhul, kui poleks tehtud kolme järjestikust raviviga. Siis, kui tal oleks kohe alguses kahtlustatud soolte purunemist raviprotseduuri käigus. Siis, kui oleks alustatud kiiret antibiootikumidega ravi. Siis, kui oleks stabiliseerimise ootamise asemel viivitamatult kirurgiliselt sekkutud. Kasvõi ükski neist kolmest andnuks Virvele lootuse elule.

Olavi-Jüri Luik avaldas korduvalt soovi haigla esindajatega kohtuda.Siiani on nad sellest pakkumisest keeldunud. Seega pöördus Olavi hoopis ise ravivigade komisjoni poole ning nüüdseks käib vaidlus mitmel tasandil. Detsembri alguses Põhja ringkonnaprokuratuuris juhtunu asjus algatatud kriminaaluurimine on harukordne, sest arstid ei satu surma põhjustamise tõttu uurimise alla tihti. Pigem korra mitmete aastate jooksul. Olavi-Jüri väitel on Virvega PERHis toimunu tekitanud erialaspetsialistides elava arutelu. Virve Karjuse surma asjaolude üle vaieldakse ilmselt seega veel pikalt.

Loe kõnealusest olukorrast rohkem Õhtulehe veergudelt siit: https://www.ohtuleht.ee/988407/kolm-tosist-raviviga-roovisid-parimas-eas-naise-elu-perhi-protseduurile-lainud-naine-suri?printId=5e1374906a1b5…

 

0 Loe edasi →

Kristi Sild kutsub konverentsile Tööõiguse Treff 2019!

Advokaadibüroo LEXTAL partner Kristi Sild astub üles 3. detsembril toimuval tööõigusele põhendatud konverentsil Tööõiguse Treff 2019.

Tööõiguse Treff 2019 toimub Coca-Cola Plazas ning konverentsil käsitletakse põnevamaid aktuaalseid tööõiguse teemasid. Kristi räägib konverentsil töösuhete lõpetamisel levinud vigadest ning annab praktilisi soovitusi nende vältimiseks. Päev pakub uusi teadmisi, mõnusat meelelahutust ning lõpeb ühise filmivaatamisega. Täiendav info ürituse kohta on leitav siit:  https://addenda.ee/too-treff.

LEXTAL-i klientidel ja sõpradel on võimalik registreerida üritusele soodushinnaga 194 € +km (tavahind 229€ +km) kasutades koodi: Lextal.

Kohtumiseni!

0 Loe edasi →

Katrin Orav valiti Eesti Advokaaturi perekonnaõiguse komisjoni uueks esimeheks!

Perekonnaõiguse komisjon on Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine küsimustes, mis seonduvad õigusloomes ja -praktikas perekonnaõigusega. Komisjon võib avaldada arvamust ka muudes õigusloomet või -praktikat puudutavates küsimustes.

Komisjoni ülesanneteks on:

1) perekonnaõiguse õigusloome ja -praktika analüüsimine või analüüsimise korraldamine ning ettepanekute koostamine seadusandluse või õiguspraktika muutmiseks;

2) omal algatusel või Advokatuuri organite taotlusel komisjoni eesmärgist lähtuvalt õigusaktide eelnõude analüüsimine ja muudatusettepanekute koostamine;

3) hinnangute andmine omal algatusel või Advokatuuri organite või liikmete taotlusel komisjoni eesmärgist lähtuvates küsimustes;

4) abi osutamine juhatusele komisjoni eesmärgist lähtuvates või sellega seonduvates küsimustes;

5) juhatuse ülesandel Eesti Advokatuuri esindamine komisjoni tegevusvaldkondi puudutavates küsimustes;

6) komisjoni eesmärgi ja ülesannetega seotud ühekordsete ülesannete täitmine.

Palju õnne ja jõudu tööle!

0 Loe edasi →

Klientide tagasiside koostööle LEXTALiga

LEXTAL teeb igapäevaselt koostööd väga paljude klientidega erinevatest valdkondadest. Anname endast parima, et meie poole pöördunud inimene saaks parima lahenduse temal tekkinud küsimusele. Palusime mõnel kliendil anda tagasisidet koostööle LEXTALiga ning koostasime sellest videod, millest esimene on vaadatav siit.

Täname kõiki videos osalenuid oma panuse eest!

 

0 Loe edasi →

LEXTAL oli Eestis kohalikuks nõustajaks AS-i IuteCredit Europe tütarettevõtja IuteCredit Finance SA poolt tagatud senior võlakirjade emissioonil kogusummas 40 miljonit EUR

LEXTAL oli Eestis kohalikuks nõustajaks AS-i IuteCredit Europe ainuomanduses oleva, Luksemburgis asutatud ja tegutseva tütarettevõtja, IuteCredit Finance SA poolt tagatud senior võlakirjade emissioonil kogusummas 40 miljonit EUR, tähtajaga 2023. Võlakirjade tagatiseks on grupi laenuportfellidest tulenevad nõuded ja tütarühingute garantiid või samaväärsed tagatised. Võlakirjad (ISIN: XS2033386603) noteeritakse Frankfurdi börsil.

LEXTALi ülesandeks oli aidata koostada võlakirjaemissiooniks vajalikud Eesti õigusdokumendid (tagatislepingud, õiguslikud arvamused jms). Kuna emissiooniga seoses lõpetati eelnev kohalik võlakirjaprogramm, siis nõustas LEXTAL klienti ka sellega seotud küsimustes. AS-i IuteCredit Europe nõustajateks oli partner Ants Karu, partner Kristi Sild ja advokaat Henri Ratnik.

IuteCredit Europe on 2008.a. asutatud rahvusvaheline tarbimislaenude ettevõte, mille peakontor on Eestis. Läbi tütarühingute tegutsetakse Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia ja Herzegovinas.

0 Loe edasi →