fbpx

Skip to Content

Blog Archives

Käes on aeg arendada e-teenuseid ja investeerida digitaalsetesse lahendustesse

IN ENGLISH BELOW

Käes on aeg arendada e-teenuseid ja investeerida digitaalsetesse lahendustesse.

Viirus muudab tarbijate käitumist – inimesed pöörduvad digitaalsete lahenduste poole pretsedenditu kiirusega. Oleks naiivne arvata, et praegusel olukorral ei ole pikaajalist mõju pärast karantiini möödumist.

LEXTAL Next ja kogu LEXTALi meeskond on viinud kliendinõupidamised digitaalseks ja töötab kodust (seal kus vähegi võimalik). Meile on see lihtne, kuivõrd enamik meie tööst on rääkimine ja kirjutamine. Samas on turul palju näost-näkku teenuseid, mis ei pea seda mitte olema. Digitaliseerimise ja automatiseerimise rongile jõudmine on tähtsam nüüd kui iial varem. Kes jääb maha, see hiljem peale ei saa.

Inimesed ootavad aja möödudes üha enam häid digitaalseid ja kontaktivabu teenuseid. E-kaubandus kõikides jaemüügi sektorites ja toiduvedu juhivad hetkel seda digitaalset pealetungi nii Eestis kui välismaal. Teised sektorid peavad eeskuju võtma – vastasel juhul ootab neid paratamatu marginaliseerumine.

Personaalpangandus, meditsiin (eriti perearstid) ja veterinaariateenused peavad saama digitaalseks, kui nimetada vaid mõned. On teenuseid, mis vajavad füüsilist kohalolu, kuid mitte kõik – mitte isegi enamus.

Massilise digitaliseerimise laine toob kaasa palju õigusküsimusi. Lepingud, andmekaitse, küberturvalisus ja tegevuslubade küsimused. Seda nimekirja võiks veel pikalt täiendada.

Meie oleme valmis tegema oma osa. Kas ka sina?

__________

The time to develop e-services and to invest into digital solutions is now.

The virus is changing how people act as consumers – people are going digital at an unprecedented rate. It would be naive to think that this will have no long-term effects on the behaviour of the once-quarantined population after the lock-down passes.

For the time being, LEXTAL Next and the LEXTAL team as a whole has moved all client meetings digital and is working (where possible) from home. For us it is easy, as most of our work is talking and writing anyway. But there are a lot of classically face-to-face businesses that do not have to be. Getting on the digitization and automation train is more important than ever. If you fall behind now there is no catching up.

People expect (and will expect more and more) good digital and contactless services. E-commerce in all retail sectors as well as food delivery is leading the charge on this in Estonia and other jurisdictions. Other sectors must follow suit if they do not wish to be marginalized.

Personalized banking, medicine (especially GPs and pharmacies) and veterinarians, to name a few, must become digital. Some things will always be face-to-face but not all – not most.

This new wave of mass digitization will bring about many legal issues. Contracts, data protection, cyber security, licensing matters and the list goes on.

We are ready to make the change and do our part. Are you?

0 Loe edasi →

Kas tööandja võib töötajalt küsida koroonaviirusesse haigestumise kohta?

IN ENGLISH BELOW

Hiljuti avaldas Andmekaitse Inspektsioon (AKI) uudise, milles selgitas, kas tööandjal on õigus koroonaviiruse leviku olukorras nõuda töötajalt terviseandmeid, et otsustada töötaja tööle lubamine.

Kokkuvõtlikult leiab AKI, et tööandja võib töötajalt küsida koroonaviiruse tuvastamise või selle sümptomite kohta. Kuid üldreeglina ei ole töötajal kohustust infot anda – see on vabatahtlik.

Raske on AKI seisukohaga täielikult nõustuda. GDPR-i (andmekaitse üldmääruse) artikkel 9 lg 2 punkt b näeb ette tööandjale õiguse terviseandmete töötlemiseks, kui töötlemine on vajalik tööõigusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Tööõigus näeb ette tööandjale kohustuse tagada töökeskkond. Seega on tööandjal õigus töötajalt terviseandmeid nõuda.

Samas tuleb arvesse võtta ka minimaalsuse põhimõtet, mille järgi tuleb isikuandmeid töödelda nii vähe kui võimalik. Arusaadavalt ei pruugi terviseandmete töötlemine vajalik olla igas olukorras. Näiteks pole vaja infot koguda kontoritöötajatelt, kes teevad tööd kodust. Siiski on terviseandmete kogumine hädavajalik teenindus- ja tööstussektoris, kus töötajad peavad paratamatult tegema tööd füüsiliselt koos. Näiteks tehasetöölistelt, müüjatelt, ehitajatelt jne.

Seega on AKI avaldatud seisukoht liiga jäik. Andmekaitse ei tohi saada takistuseks tööohutuse –ja tervise kaitsele. Eriti olukorras, kus seadus terviseandmete töötlemist lubab.

___________

Is the employer allowed to ask the employee whether he/she has the coronavirus?

Recently the Data Protection Inspectorate of Estonia (DPI) published news explaining whether an employer has the right to request health data from an employee to decide whether to allow the employee to work in the light of the coronavirus spread.

In a nutshell, the DPI finds that the employer may ask the employee whether he or she has been diagnosed with the coronavirus or has its symptoms. However, as a general rule, the employee is not obliged to provide such information – this is voluntary.

We do not fully agree with DPI’s position. Article 9(2)(b) of the GDPR (General Data Protection Regulation) provides the right of the employer to process health data where this is necessary to fulfil an obligation under the employment law. The employment law imposes an obligation on the employer to ensure a safe work environment. Therefore, the employer has the right to request health information from the employee.

At the same time, the principle of data minimisation must be taken into account. The processing of health data may not be necessary in all circumstances. For example, there is no need to collect such information from office workers who work from home. However, processing of health data is essential in the service and industry sectors, where employees inevitably have to work physically together. For example, factory workers, cashiers, builders, etc.

Therefore, the DPI’s position is too rigid. Personal data protection must not become an obstacle to the protection of safety and health at a workplace. Especially when the law permits the processing of health data.

0 Loe edasi →

Värske info seoses COVID-19 toetusmeetmetega!

IN ENGLISH BELOW

ПО-РУССКИ НИЖЕ

Värsket infot seoses COVID-19 toetusmeetmetega

Töötukassa plaanib hüvitada raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele kahe kuu ulatuses 70 protsenti sissetulekust. Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama vähemalt kahele punktile kolmest tingimusest: (a) ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; (b) ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda; (c) töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud. Töötukassa hüvitab 70 protsenti eelmise 12 kuu keskmisest brutopalgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale lisaks vähemalt 150 eurot, ka tööjõumaksud peab tasuma tööandja ise.

Meede ootab hetkel Vabariigi Valitsuse kinnitust. Plaanide kohaselt kehtestatakse toetusmeede tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud perioodi eest selle kolme kuu sees.

Hüvitise taotlemise kord ja vormistusnõuded selguvad pärast valitsusepoolset kinnitust.

____________

Свежая информация о мерах поддержки в связи с COVID-19

Эстонская касса по безработице планирует выплатить 70 процентов двухмесячной заработный платы работников тех предприятий, которые оказались в трудном положении. Для получения компенсации работодатель должен выполнить по крайней мере два из следующих условий: (a) oборот компании снизился как минимум на 30 % по сравнению с тем же периодом прошлого года; (b) нет возможности предоставить работу хотя бы 30% работникам; (c) заработная плата работников была понижена на хотя бы 30%. Касса по безработице компенсирует 70 процентов oт средней брутто-зарплаты предыдущих 12 месяцев, но не больше, чем 1000 €. Работодатель в свою очередь обязан выплатить работнику дополнительно хотя бы 150 €. Трудовые налоги также оплачиваются работодателем.

В настоящее время эта мера ожидает подтверждение правительства. Планируется, что данная мера поддержки будет введена задним числом с 1 марта по 31 мая. Компенсацию можно потребовать в размере двух месячный заработной платы за период, выбранный работодателем в течении этих трёх месяцев.

Процедура получения компенсации и формальности станут ясны после одобрения данных мер правительством.

____________

Up-to-date information on COVID-19 support measures

The Unemployment Insurance Fund plans to reimburse 70 percent of up to two months´ salaries to employees of the companies who have economic difficulties. In order to be eligible for compensation, the employer must meet at least two of the following three conditions: (a) the company ‘s turnover must have fallen by at least 30 percent compared to the same period last year; (b) the company is not able to provide work for least 30% of the workforce; (c) salaries of the employees have been reduced by at least 30 percent. The Unemployment Insurance Fund reimburses 70 percent of the average gross salary for the previous 12 months, but not more than 1000 EUR. The employer, in turn, is obliged to pay the employee additionally at least 150 EUR, and the employment taxes shall be also paid by the employer.

The measure is currently pending the approval by the Government. It is planned that the support measure will be introduced retroactively from 1 March to 31 May, but compensation may be claimed for up to two months’ salary for the period chosen by the employer within this three month period.

Procedures and formalities for claiming the compensation will become clear after the Government´s approval.

0 Loe edasi →

Praktilised juhised töötajatele ja tööandjatele COVID-19 eriolukorraga toimetulemiseks

IN ENGLISH BELOW

Kallid kliendid, sõbrad ja tuttavad!

Tänasest 13.03.2020 kuulutas valitsus välja seoses COVID-19 levikuga eriolukorra, mis mõjutab ka meie majanduskeskkonda. Allpool mõned praktilised juhised, kuidas sellises olukorras tööd korraldada. Mida teha töötajatega, kui tööd ei ole või tööd ei saa teha?

Kuidas korraldada töö olukorras, kui töötajal ei ole võimalik piirangute tõttu töökohal viibida või oma tööülesandeid täita?

Teatud juhtudel väljastab perearst töötajale töövõimetuslehe. Kui aga töölt eemalejääval töötajal haigussümptomeid ja teadaolevat kokkupuudet nakatanuga ei ole, siis tuleks töötajal ja tööandjal omavahel kokku leppida, kuidas ajutine töökorraldus toimuma hakkab. See põhimõte kehtib olenemata sellest, kas töölt jäädakse eemale töötaja enda või tööandja algatusel.

Ühe lahendusena on pooltel võimalik kokku leppida ajutiselt kaugtöö tegemises. Seejuures tuleb meeles pidada, et tööandja ei saa sundida töötajat kaugtööd tegema ja töötaja ei saa kaugtööd nõuda. Kaugtöö tegemisel lepitakse tavaliselt kokku, kuidas omavahel suheldakse, millised on turvameetmed, kuidas korraldatakse tööohutusnõuete täitmine jne.

Kui kaugtöö tegemine ei ole võimalik või kui üks pooltest sellega ei nõustu, siis võivad tööandja ja töötaja kokku leppida kas tasustamata või tasustatud (lisa)puhkuse andmises. Ühepoolselt tööandja töötajat puhkusele saata ega töötasu maksmata jätta ei saa (v.a TLS § 37 kohaldamisel, vt all). Ka töötajal puudub seaduslik alus nõuda, et tööandja vabastataks ta töötamise kohustusest. Tööandjal ei ole kohustust võimaldada töötajale vaba aega ilma mõjuva põhjuseta, ent olukorras, kus valitsusasutused on väljastanud koju jäämise soovituse, on ühise lahenduse leidmine ilmselt vältimatu.

Mida saab tööandja teha, kui COVID-19 levik ja kehtestatud piirangud kahjustavad ajutiselt tööandja majandustegevust?

Eriolukorra kehtestamine ja sellega seoses paljude ettevõtete tegevuse piiramine kahjustavad ka majandust ning tekitavad tööandjatele raskusi. TLS § 37 lg 1 sätestab, et kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Seega on tööandjatel võimalus töömahu vähenemisel erakorraliselt töötasu ühepoolselt ajutiselt vähendada, kui tööandja võimekus tavapärast töötasu maksta on kahjustatud.

Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. See tähendab, et kui tööandja soovib töötasu vähendada 50% võrra, siis ka töömahtu tuleb vähendada samas ulatuses. Eeltoodust hoolimata ei tohi töötasu vähendada alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (584  eurot).

Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest usaldusisikule ja töötajatele vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajal on TLS §-is 37 ette nähtud meetmete rakendamisel õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale viis tööpäeva ette. Kui töötaja on töötasu vähendamise tõttu töösuhte lõpetanud (st TLS § 37 lg 5 alusel), siis tuleb talle maksta hüvitist samas ulatuses, mis koondamisel ehk töötaja ühe kuu tasu ulatuses. Samuti on töötajal õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui tööleping on lõppenud sellel alusel.

Loodetavasti normaliseerub olukord kiiresti ning elu läheb oma tavalisse rütmi. Kindlasti tekib teil küsimusi, vastame nendele hea meelega. Igale olukorrale on lahendus!

***

Dear clients, friends and acquaintances!

Today, on March 13, 2020, the Estonian government declared a state of emergency regarding the spread of COVID-19, which will also affect our business environment. Below are some practical guidelines on how to handle this situation with respect of employment arrangements. What to do with employees if there is no work or work cannot be done?

How can work be organized in a situation where the employee is unable to be in the workplace or perform employment duties due to restrictions?

In certain cases, a doctor will issue an employee with a disability certificate. However, if the employee who has to remain at home has no symptoms of illness and no known exposure to the infected person, then the employee and the employer should agree on how the temporary work arrangement will be arranged. This principle applies irrespective of whether the employee remains away from work at the initiative of the employee or the employer.

One solution is for the parties to agree to remote work on a temporary basis. However, it must be remembered that the employer cannot force the employee to do telework and theemployee cannot demand telework. Also, without the agreement of the parties, remuneration conditions must not deteriorate as a result of teleworking. In the agreement for teleworking it is usually agreed on how to communicate with each other, what the security measures are, how employment safety is organized, and so on.

If teleworking is not possible or if one of the parties disagrees, the employer and the employee may agree to provide either unpaid or paid (additional) leave. The employer may not prescribe for vacation or cancel salary payments (except for the purposes of § 37 of the Employment Contracts Act, see below).

There is also no legal basis for an employee to require an employer to be relased from the obligation to work. There is no obligation on the employer to allow the employee time off without good reason, but in a situation where the authorities has issued a recommendation to stay home, finding a common solution is probably inevitable.

What can an employer do if the spread of COVID-19 and the restrictions imposed harm temporarily its economic activity?

Establishing a state of emergency and banning many events and limiting the activities of companies also damage the economy and create difficulties for employers. Section 37 (1) of the Employment Contractts Act provides that if an employer, due to unforeseen economic circumstances beyond its control, fails to provide an employee with work to the agreed extent, the employer may, for up to three months over a period of 12 months, reduce the wages to a reasonable extent, but not below the minimum wage established by the Government of the Republic, if payment of the agreed wages would be unreasonably burdensome for the employer.

Thus, the employers have the possibility of unilaterally reducing the wages by reducing the volume of work if the employer’s ability to pay normal wages is impaired.

The employee has the right to refuse to work in proportion to the reduction in pay. This means that if the employer wants to reduce salary by 50%, the amount of work must be reduced to the same extent. Notwithstanding the foregoing, wages may not be reduced below the minimum wage (EUR 584) established by the Government of the Republic.

The employer shall notify the trustees and employees of the reduction in wages at least 14 calendar days in advance.

The employee shall have the right to terminate the employment contract by giving notice to the employer five working days in advance of the measures provided for in § 37 of the Employment Contractts Act. If the employee has terminated his/her employment due to the reduction of his/her salary, he/she shall be compensated to the same amount as the redundancy, ie the employee’s monthly salary. An employee is also entitled to unemployment benefit if he/she terminates his/her contract of employment on that basis.

Hopefully the situation will return to normal and life returns to its usual rhythm soon. You may certainly have questions, we will be happy to answer them. There is a solution for every situation!

0 Loe edasi →

Üllar Talviste on raamatu “Investment Arbitration in Central and Eastern Europe: Law and Practice” kaasautoriks

Üllar Talviste aitas kaasa raamatu koostamisele, mis käsitleb Kesk- ja Ida-Euroopa investeerimist puudutava vahekohtumenetluse praktika põhjalikku ülevaadet! Raamat hõlmab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohtupraktikat liikmesriikide majandusliku, poliitilise ning regulatiivse keskkonna kontekstis. Teos on hindamatu abivahend praktikutele, kes nõustavad selles piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid ning neile, kes on muul viisil seotud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toimuvate vahekohtumenetlustega.
 

Tutvu raamatuga siin.

0 Loe edasi →

Milline on tervishoiuteenuse kvaliteet ja kuidas seda parandada?

Terviseraadio.ee viimases saates rääkisid advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat ja partner Olavi-Jüri Luik ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste tervishoiuteenustest ja selle kvaliteedist ning sellest, kuidas seda parandada. Kuidas on lood Eestis tervishoiuteenustega, kas patsiendikindlustus võib seda parandada?

Käesoleval hetkel on vastuvõtmisel nn patsiendikindlustuse seadus (sisult arsti/meditsiinitöötaja kohustuslik vastutuskindlustus – kaudselt analoogne liikluskindlustusega).  Selle seaduseelnõu eesmärk on tagada kannatanute poolt hüvitiste saamine ning ka see, et arstid teavitaksid toimepandud ravivigadest (et ei toimuks juhtumite „mahavaikimist“). Arsti/meditsiinitöötaja kohustuslik vastutuskindlustus võimaldab selliseid asju lahendada. Analoogne seadus toimib Põhjamaades ja paljudes Euroopa riikides edukalt. Näiteks Soome patsiendikindlustussüsteemi kaudu registreeritakse aastas arstide vigade puhul umbes 9000 nõuet, millest umbes 7000 nõude korral saavad patsiendid hüvitise. Eesti vastavad arvud ei ole tänase seisuga võrreldavad.

Meil toimiva süsteemi probleemiks on see, et teise arsti vigadest ei ole võimalik õppida, kuivõrd toimepandud vigu üritatakse varjus hoida, kartes tsiviilõiguslikku ja karistusõiguslikku vastutust.

Kuula rohkem siit.

0 Loe edasi →

LEXTALi 2020. aasta praktikakonkurss

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 11.02.2020 – 02.03.2020!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Teiseks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel praktikakoha saanud tudengitele anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 400 eurot (neto).

Kuidas näeb välja praktika advokaadibüroos LEXTAL?

Vaata ülevaadet praktikakonkursist siit: video

Tutvu praktikandi tagasisidega praktikale LEXTALis siit: video

 

Praktikale saab kandideerida:

      1. Juhendaja Rauno Kinkari juurde IT/IP õiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni;
      2. Juhendaja Marge Männiko juurde kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni;
      3. Juhendaja Kristi Sild juurde tööõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill/mai/september;
      4. Juhendaja Ave-Ly Käsi juurde äriõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill – juuni/august – november;
      5. Juhendaja Kadi Saluste juurde kindlustusõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill – august;
      6. Juhendaja Magnus Brauni juurde pankrotiõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni/august;
      7. Juhendaja Katrin Orava juurde perekonna- ja pärimisõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill/mai/juuni/august.

 

Kuidas praktikale kandideerida? 

Saada hiljemalt 02.03.2020 e-kiri aadressile info@lextal.ee pealkirjaga “Praktikakonkurss – SINU NIMI”, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna). Sel aastal on võimalik tavapärase motivatsioonikirja asemel saata meile ka endast tehtud lühike video või enesetutvutus hoopis mõnes muus formaadis. Eristu, ole originaalne! Palun märgi videos/kirjas ära soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL avalikustab praktikakonkursi võitjad hiljemalt 16.03.2020.

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2020 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

0 Loe edasi →

Miks Eesti lunib suitsutrahvi? Margus Reilandi arvamus Õhtulehe veergudel

Suitsetamise eest tuleb trahvi maksta, kui teed seda valel ajal ja vales kohas. Eesti tahab trahvi maksta ka selle eest, et ta ei suuda suitsetamist oma riigis korralda nii, nagu Euroopa Liit, sh Eesti, on ühiselt kokku leppinud.

Tänaseks on Eesti hilinenud direktiivi ülevõtmisega lausa kahes teemas. Esiteks on siiani üle võtmata uudsete suitsuvabade tubakatoodete regulatsioon, mille eesmärk oli lubada siseturule sigarettidest vähem kahjulikud alternatiivid, neid karmilt reguleerides. Teiseks on üle võtmata jälgimissüsteemi nõuded, mille eesmärk on ohjata piiri- ja salakaubandust ning mis osas Euroopa Komisjon mitu korda rõhutas, et tähtaegne üle võtmine on väga tähtis. Kuid mõlemad teemad on endiselt riigikogus ooteasendis. Pärast 2019. aasta juunit pole nendega midagi juhtunud. Tubakaseaduse eelnõu seisab ja teise lugemise aeg on teadmata.

Euroopa Liidus kokkulepitud regulatsioonide ülevõtmisega viilijatele rakendub rikkumismenetlus. Ei maksa loota, et praegune rikkumine jääb Euroopa Komisjonil märkamata ja trahve ei järgne. Eriti kui venitamine jätkub. Riigile määratav trahv koosneb põhisummast ja päevasest karistusmaksest. Põhisumma suurusjärk võib arvatavasti jääda 258 000–400 000 euro ning igapäevase makse ühik 3000–4000 euro kanti. Miks Eesti ei suuda selles küsimuses täita endale võetud kohustusi ja ootab trahviarvet?

„Minu piip kui pigi piirakas, temas ikka puudub tubakas,“ laulsid mehed legendaarses filmis „Suvi.“ Selles vana laulu viisijupis kajastub praegune olukord, mitte küll täielikult, sest filmis proovis laulja sammalt suitsetada. Toona oli ajendiks suitsetaja rahapuudus, mitte soov asendada tervisele kahjulik toode vähemkahjulikuga. Euroopa Liidu loogika on see, et sigarettide piirangutele keeratakse vinti juurde, kuid samas lubatakse kõrvale uudsed suitsuvabad tubakatooted, mis on endiselt karmilt reguleeritud, kuid mille tervisekahjud võivad olla kuni 95% väiksemad kui sigarettidel. „Piibus“ on tubakas, aga see ei põle.

Eesti on ümbritsetud riikidest (sh Läti, Leedu), kus uudsed suitsuvabad tubakatooted on turule lubatud. Tegu on väga kiiresti kasvava piirikaubanduse artikliga, nagu ka Läti SuperAlko juht hiljuti teavitas. Venitamine toob kaasa musta turu kasvu ning riigieelarveliste laekumiste jätmise naaberriikidele. Tundub, et sissetuleku asemel meeldib riigile hoopis trahve maksta.

Nende teemadega edasine venitamine ei ole enam võimalik. Aastal 2020 peaks riik tegelema hoopis aktuaalsemate küsimustega sektoris, mitte sellega, mis pidi olema reguleeritud juba üle kolme aasta tagasi. Loodetavasti riigikogu mõistab, et probleem tuleb kiiresti ära lahendada ning viimased tubakaregulatsiooni küsimused saavad ka Eestis korda.

Vandeadvokaat ja partner Margus Reiland on nõustanud mitmeid tubakatööstuse äriühinguid seoses tubakaregulatsioonidega.

0 Loe edasi →

Ravivead röövisid naise elu – Olavi-Jüri Luik kommenteeris olukorda Õhtulehe veergudel

Prokuratuur uurib, kas Põhja-Eesti Regionaalhaigla suutis sapikivide eemaldamisest alguse saanud kolme järjestikuse raviveaga põhjustada patsiendi surma. Virve Karjus (59) suri Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2019. aasta  22. veebruari hommikul. Kolm päeva pärast haiglasse jõudmist ja pealtnäha lihtsa raviprotseduuri – sapikivide lõhustamine – käigus tekkinud komplikatsioone. Juhtunut tagantjärele eksperdina hinnanud Tartu professori, ülikooli kirurgiakliiniku juhi Urmas Lepneri arvates said naisele saatuslikuks PERHi kolm järjestikust raviviga. Näiteks jätsid Virvega tegelnud arstid arvestamata võimaluse, et patsiendi soolestikus võidi sapikivide lõhustamisega põhjustada auk, mis on selle protseduuri levinud kõrvalnäht.

Virve pere pöördus LEXTALi pärast teiste uste sulgumist. Alustuseks pöörduti Eesti Patsientide Esindusühingusse. Sealt vastati, et pere võib päringuga olla hiljaks jäänud, sest haiglas võidakse dokumente tagantjärele muuta. „Ravivigade komisjoni soovitati meil pigem mitte pöörduda, sest seal olevat arstide ringkaitse. Nii me advokaadini jõudsimegi,“ selgitas Virve tütar.

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik nimetab juhtunut viimaste aastate „kõige hullemaks raviveaks“ Eestis. Luik palus juhtunule eksperdihinnangut Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juhilt professor Urmas Lepnerilt. „Esiteks ei saa PERHi oma arstid enda kohta erapooletut hinnangut anda. Teiseks on tegu Eesti parima spetsialistiga sellel alal,“ põhjendas Olavi.

Eksperdihinnangust sai käiva vaidluse üks trumpe. Professor Lepner nendib seal nimelt, et Virve surma saanuks vältida – juhul, kui poleks tehtud kolme järjestikust raviviga. Siis, kui tal oleks kohe alguses kahtlustatud soolte purunemist raviprotseduuri käigus. Siis, kui oleks alustatud kiiret antibiootikumidega ravi. Siis, kui oleks stabiliseerimise ootamise asemel viivitamatult kirurgiliselt sekkutud. Kasvõi ükski neist kolmest andnuks Virvele lootuse elule.

Olavi-Jüri Luik avaldas korduvalt soovi haigla esindajatega kohtuda.Siiani on nad sellest pakkumisest keeldunud. Seega pöördus Olavi hoopis ise ravivigade komisjoni poole ning nüüdseks käib vaidlus mitmel tasandil. Detsembri alguses Põhja ringkonnaprokuratuuris juhtunu asjus algatatud kriminaaluurimine on harukordne, sest arstid ei satu surma põhjustamise tõttu uurimise alla tihti. Pigem korra mitmete aastate jooksul. Olavi-Jüri väitel on Virvega PERHis toimunu tekitanud erialaspetsialistides elava arutelu. Virve Karjuse surma asjaolude üle vaieldakse ilmselt seega veel pikalt.

Loe kõnealusest olukorrast rohkem Õhtulehe veergudelt siit: https://www.ohtuleht.ee/988407/kolm-tosist-raviviga-roovisid-parimas-eas-naise-elu-perhi-protseduurile-lainud-naine-suri?printId=5e1374906a1b5…

 

0 Loe edasi →

Rauno Kinkar esindas Kosovos äriühingut Iutecredit Europe

Ettevõte IuteCredit Europe korraldas 2019. aasta detsembrikuu lõpus Kosovo pealinnas Prištinas pressikonverentsi, kus anti ülevaade Kosovo Keskpanga ootamatu ja põhjendamatu otsuse kohta tühistada ettevõtte tegevusluba. IuteCredit Kosovo hetkeolukorra ülevaate andis IuteCredit Europe᾿i esindav vandeadvokaat Rauno Kinkar ja IuteCredit Europe᾿i grupi jurist Evelin Kanter.

„Kui võtta arvesse asjaolu, et IuteCredit, mis on tegutsenud juba peagu kümme aastat ja teeninud sadade tuhandete klientide usalduse, sisenes Kosovo turule kaks aastat tagasi, kus teenindab praegu rohkem kui 25 000 klienti, oli šokeeriv teada saada sellest ebaseaduslikust otsusest likvideerida täiesti toimiv ja hästi tuntud ettevõte,” ütles Rauno Kinkar.

Rauno rõhutas, et see küsimus on juba jõudnud diplomaatilisele tasemele, sest Eesti välisminister saatis ametliku kirja Kosovo välisministrile, küsides IuteCredit Kosovo JCC tegevuse peatamise põhjuste kohta. „Eesti oli üks esimesi riike, mis tunnistas Kosovo omariiklust ning Eesti on alati toetanud Kosovo püüdlusi diplomaatilisel tasandil,” märkis Kinkar ja lisas, et Eesti ja Kosovo suhted on siiani olnud head. Rauno lisas, et „Rõhutagem selguse mõttes veel kord, et tegemist on rahvusvahelise küsimusega. Eesti investeeringuid ähvardab reaalne oht ja praegu on aeg teha koostööd vältimaks edasist kahju Eesti investorile”.

IuteCredit on Eesti päritolu rahvusvaheline mikrokrediidi ja finantstehnoloogia ettevõtte, mis keskendub peamiselt kiirlaenudele, sealhulgas autolaenudele. Keskmine laenuperiood on aasta. Praeguseks on IuteCreditist kujunenud juhtiv 100 miljoni euro suuruse bilansimahu ja rohkem kui 200 000 aktiivse kliendiga mikrokrediidiettevõte Euroopas. Ettevõte hangib kapitali peamiselt emiteerides võlakirju, mis on noteeritud Frankfurdi börsil.

Ettevõte tegutseb Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia-Hertsegoviinas. IuteCrediti äripartnerite portfelli kuuluvad mitmete riikide postiteenistused, rahvusvahelised telekommunikatsioonioperaatorid, nagu Orange, VodaFone, Deutsche Telekom, suured elektroonikakauplused jt.

Loe rohkem siit: https://iutecredit.com/the-cbks-unfounded-accusations-have-become-legal-diplomatic-and-political-issue/

Vaata pressikonverentsi siit: https://www.youtube.com/watch?v=tErct3TdlUI&feature=youtu.be&fbclid=IwAR1MKBKLEfieCpKmHYJkaLdqJIj3M6q3aAba7JHfiTfDxm-6rSeZaq06Tzw

 

0 Loe edasi →