Turundusmeilide saatmine on hea võimalus suurendada müüki. Kes ei tee müüki, see ei tee ka äri. Samas tekib küsimus, kas see rangete andmekaitse reeglitega kooskõlas on. Teada on ju fakt, et Andmekaitse Inspektsioon teeb üha usinamalt järelevalvet ning määrab rikkumiste eest soolaseid trahve.
Isikuandmed või mitte?
Esmalt tuleb aru saada, kas turundusmeilide saatmisega üldse isikuandmeid töödeldakse. Isikuandmete töötlemise alla kuuluvad muuhulgas näiteks inimeste isikuandmete kogumine, salvestamine, kasutamine, edastamine, päringute tegemine, avalikustamine või kustutamine. Kui saaja meiliaadress nime ei sisalda, näiteks info@lextal.ee, siis isikuandmeid üldreeglina ei töödelda ning turundusmeilide saatmine on lubatud. Kui adressaadiks on inimese nimega meil nagu henri.ratnik@lextal.ee, siis on talle e-kirja saatmine isikuandmete töötlemine. Siis tuleb mõelda, kas turundusmeili saatmine on lubatud või mitte.
Turundusmeilid nõusoleku alusel
Kõige kindlam on küsida turundusmeili saajalt eelnev nõusolek. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et nõusoleku küsimise viis ja tekst peavad olema GDPR-i nõuetega kooskõlas. Nõusolek peab olema selge ja antud väga konkreetsel eesmärgil. Kui nõusolekut on küsitud muul otstarbel, siis sama nõusolekut muuks aluseks enam kasutada ei saa. Näiteks, kui üritusel osaleja andis nõusoleku, et temast võib teha üritusel pilti, siis sama nõusolek ei tähenda, et talle võib nõusoleku alusel saata turunduskirju. Seda turunduskirja eesmärki oleks pidanud samal nõusoleku kogumisel kirjeldama.
Turundusmeilid nõusolekuta – õigustatud huvi alusel
Alternatiivselt on võimalik saata turundusmeile ka ilma nõusolekuta – aga siis tuleb järgida kindlaid reegleid, sest ka õigustatud huvi alusel võib teatud olukordades isikuandmeid turundamiseks kasutada. Nimetame neid reegleid lihtsuse huvides turundusmeilide „viieks käsuks“.
Esimene reegel – turundusmeile võib saata üksnes olemasolevatele klientidele, kelle meiliaadressid on juba olemas. Niinimetatud külma turundust nende viie käsu järgi siin teha ei tohi.
Teine reegel – turundusmeili sisuks peab olema samasuguste või sarnaste teenuste või toodete pakkumine, mida antud kliendile juba osutatud või müüdud on. Näiteks võib advokaadibüroo saata turundusmeili kliendile, kellele ta on varasemalt õigusteenust osutanud. Keelatud on turundada koostööpartnerite või muude kolmandate isikute teenuseid või tooteid.
Kolmas reegel – meiliaadressi kogumisel tuleb anda nn opt-out võimalus. Ehk kui kliendilt küsitakse tema meiliaadress, siis tuleb anda võimalus keelduda turundusmeilidest.
Neljas reegel – igas turundusmeilis peab olema nn unsubscribe nupp ehk võimalus tasuta ning lihtsal viisil keelduda uutest turundusmeilidest. Tavaliselt võimaldavad kõik kaasaegsed uudiskirja tarkvara lahendused seda lihtsasti teha.
Viies reegel – tuleb koostada dokument, kus analüüsitakse ülaltoodud reeglite täitumist ning pannakse see analüüs paberile. See kohustus ei ole advokaatide väljamõeldis, vaid tuleneb GDPR-ist endast.
Kokkuvõtteks
Turunduslikud e-kirjad on tänapäevases maailmas üks levinumaid teid, kuidas oma olemasolevate kontaktidega suhelda ning neile uudistest, toodetest või teenustest infot jagada. Neid kirju on võimalik saata nii nõusoleku alusel kui õigustatud huvi alusel. Mõlemal juhul tuleb järgida kindlaid reegleid, et see oleks võimalik ja õiguspärane.
Kui on abi vaja, siis pöörduge palun vandeadvokaat Henri Ratniku poole – henri.ratnik@lextal.ee.
Henri Ratnik on advokaadibüroo LEXTAL IP, IT ja andmekaitse ning fintech ja web3 valdkonna vandeadvokaat.
