fbpx

Skip to Content

By

in

Riigihanked ja avalik õigus, Uudised

Posted

mai 13, 2019 at 13:44

Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmine Eestis. Vandeadvokaat Margus Reiland kommenteeris hetkeolukorda ERR-i veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Margus Reiland andis ERR-ile kommentaari Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmise protsessist Eestis.

Artikkel on leitav siit: https://www.err.ee/938346/margus-reiland-riigikogu-saaks-lopetada-vastuolu-euroopa-liidu-oigusega

Margus Reilandi kommentaar täies pikkuses. 

Eesti on jõudnud Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmisega punkti, kus tuleb kiirelt ja otsustavalt tegutseda, et vältida Euroopa Liidu poolseid sanktsioone ning sala- ja piirikaubanduse olulist tõusu. Lahendusena on olemas eelmise riigikogu koosseisu ajal toppama jäänud seaduseelnõu, mis tuleks kiiresti vastu võtta. Kui Eesti võttis 2016. aastal üle tubakadirektiivi, siis jäid mitmed valdkonnad siseriiklikku tubakaseadusesse üle võtmata.

Üheks selliseks valdkonnaks on kuumutatavad tubakatooted, mis on kõikjal mujal Euroopas reguleeritud ja turule lubatud, kuid Eestis mitte. Käesolevaks hetkeks on kuumutatavate tubakatoodete reguleerimata jätmine tekitanud Eesti õiguse vastuolu Euroopa Liidu õigusega, sest vastavad sätted oleks pidanud olema üle võetud juba 20. mail 2016, kuid seda pole siiani tehtud.

Teine valdkond on üle-euroopaline tubakatoodete tuvastamis- ja jälgimissüsteem, mille kohaselt peavad turuosalised asuma tubakatooteid skaneerima ja jälgima kogu tarneahela teekonna jooksul.

Peaks vähendama salakaubandust

Tegemist on väga ambitsioonika Euroopa Liidu ettevõtmisega, mis peaks oluliselt vähendama salakaubandust. See regulatsioon peaks hakkama kehtima juba loetud päevade pärast ehk 20. mail, mis hetkeks peab Eesti riik olema vastu võtnud hädavajaliku õigusraamistiku. Arvestades, et maikuu on juba käes, siis on Eesti jäänud õigusloomega päris viimasele hetkele. Tuvastamis- ja jälgimissüsteemi praktilise rakendatavuse tagamisega on aga juba hilinetud, sest ettevõtetelt ei ole võimalik nõuda tubakatoodete tuvastamist alates 20. maist, kui sellist nõuet Eesti seadustes ei eksisteeri, rääkimata mõistliku aja andmisest regulatsiooni vastuvõtmise ja jõustumise vahel.

Teema teeb markantseks asjaolu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega hilinemine ei ole ootamatu, vaid näib olevat teadlik. Nimelt oli samasisuline eelnõu juba eelmise riigikogu menetluses 2019. aasta alguses. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhitud sotsiaalministeerium otsustas aga 2019. aasta veebruaris vastava eelnõu riigikogust tagasi võtta, kuigi eelnõu oli läbinud riigikogus teise lugemise ning saanud suure häälteenamuse. Sotsiaalministeerium käitus nõnda arvatavasti põhjusel, et teised erakonnad hääletasid eelnõusse mitu tubakapoliitikat puudutavat muudatusettepanekut, mis neile ei sobinud. Eeltoodud segaduse tulemusena jäi toona üle võtmata nii tuvastamis- ja jälgimissüsteemi kui ka kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon. See omakorda süvendab vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mille tagajärjeks on sala- ja piirikaubanduse tõus.

Tuleb arvestada, et kuumutatavad tooted on Euroopa Liidus lubatud, sealhulgas müüakse neid juba ka Soomes ja Lätis. Alles hiljuti kinnitas SuperAlko Läti äride juht, et kuumutatavad tubakatooted on kiiresti kasvav piirikaubanduse artikkel.

Oluline valdkond jäi välja

Läinud esmaspäeval esitati riigikogule uus eelnõu, millega tehakse uus katse võtta üle tubakadirektiiv. Arusaamatul põhjusel on aga kuumutatavate toodete regulatsioon jäetud uude eelnõusse lisamata, mistõttu on uus riigikogu koosseis pandud olukorda, kus direktiivi üle võtvast eelnõust on välja jäetud oluline valdkond. Näib, et kuskil ametiasutuste tasandil on tekkinud soov kuumutatavate toodete regulatsiooni järjekordselt ja teadmata ajaks edasi lükata – ja seda juba kolmandat aastat. “On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.” Selline seadusloomega mängimine on riigi ressursside raiskamine ja Euroopa Liidu poolsete sanktsioonidega riskeerimine. Milleks teha mitu eelnõud ühe direktiivi artiklite ülevõtmiseks, kui eelnevalt valminud eelnõu sai juba riigikogu teisel lugemisel suure häälteenamuse? On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tekib vägisi mulje, et vastavaid teemasid eri eelnõudeks tükeldades soovitakse jätkuvalt venitada tubakadirektiivi korrektse ülevõtmisega ja mitte tegeleda piirikaubanduse probleemiga. Tuvastamis- ja jälgimissüsteem peab hakkama kehtima 20. mail, mistõttu oleme Eestis raamistiku kehtestamise jätnud viimasele minutile. Kuumutatavate tubakatoodete regulatsiooniga oleme aga juba kolm aastat hiljaks jäänud.

Tekkinud olukorra lahendamiseks peaks riigikogu lisama uude eelnõusse ka juba riigikogu häälteenamuse saanud vana eelnõu täiendused. Selline lahendus ei vaja ka mingit Euroopa Liidu asutuste kaasamist, sest tegemist on puhtalt direktiivi ülevõtmise küsimustega. Katsed viivitada Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, tükeldades regulatsioone eri eelnõudesse ning mõeldes Euroopa Liidu regulatsioonidele juurde täiendavaid nüansse süvendab ainult vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning tõstab sala- ja piirikaubanduse osakaalu.

0 Loe edasi →

By

in

Perekonnaõigus, Uudised

Posted

mai 3, 2019 at 09:35

Ema jäi lapsest ilma, kuivõrd polnud ühtegi kohtutäiturit, kes määrust täidaks. Vandeadvokaat Katrin Orav kommenteeris olukorda Eesti Päevalehe veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Katrin Orav andis Eesti Päevalehele kommentaari vahejuhtumist, kus lapse isa võttis omavoliliselt 8-kuulise lapse ema kodust kaasa. Isa keeldus lapse väljaandmisest ning ema otsustas oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Artikkel on leitav siit: https://epl.delfi.ee/arvamus/vandeadvokaat-katrin-orav-uks-vanem-voib-lapse-lihtsalt-ara-votta-ning-riik-vaatab-jouetult-pealt?id=86066033 

Vandeadvokaat Katrin Oravi kommentaar olukorrast.

8-kuune Nora nägi oma ema viimast korda esmaspäeva õhtul, kui lapse isa ta omavoliliselt ema kodust kaasa viis. Isa lubas veel rinnapiima saava beebi järgmisel hommikul emale tagasi tuua, kuid ei täitnud oma lubadust ja saatis emale hoopis kirjaliku ultimaatumi. Kirjas teatas, et ei anna last enne üle, kui ema on allkirjastanud lapse elukorralduse osas isa soovitud kokkuleppe.Korduvatele palvetele beebi tagastada ähvardas isa, et ei näita emale last enne, kui on sõlmitud kokkulepe.

Kuivõrd sellisel viisil lapse eraldamine oma emast ja beebi meelevaldne võõrutamine rinnapiimast ei ole kuidagi lapse huvides, sekkus lastekaitse ja politsei. Ilma kohtulahendita ei olnud aga kummalgi võimalik lapse isa ümber veenda. Nii ei jäänudki lapse emal muud üle, kui lapse heaolu tagamiseks pöörduda kohtusse. Esialgse õiguskaitse korras taotles ta, et isa annaks lapse temale üle. Vastusena ema tegevusele nõudis isa, et ema võtaks avalduse kohtust tagasi enne, kui ta astub samme, mida on võimatu tagasi pöörata.

Reede pärastlõunal saabus kohtust esialgse õiguskaitse määrus, mille kohaselt pidi isa andma lapse emale üle. Selleks ajaks ei olnud rinnapiima vajav beebi oma ema juurde pääsenud juba viis päeva. Kuivõrd lapse isa ei olnud varasemalt vabatahtlikult nõus last emale näitama, veel vähem emale üle andma, oli määruse täitmiseks vaja kohtutäituri kaasabi. Olukord oli seda kriitilisem, et ees ootas nädalavahetus, mil päris elus kohtutäituri abil kohtumäärust täita on võimatu.

Reedel kell 15.00 olid aga kohtutäiturite bürood suletud, telefonidele ei vastatud. Mitmed kohtutäiturid, kellega siiski õnnestus läbi tuttavate ühendust saada, teatasid, et nende tööpäev on lõppenud või nemad laste asjadega tegeleda ei soovi. Seadus sellist keeldumise alust ette ei näe. Nii juhtuski, et reede õhtul jäi 8-kuune beebi ühele poole seina ja tema ema pisarates teisele poole, sest Tallinna linnas ei leidunud ühtegi kohtutäiturit, kes oleks olnud valmis lastekaitsespetsialisti ja politsei abiga toimetama lapse ema juurde tagasi.

Olukorras, kus kohtutäiturid keelduvad lapsi puudutavaid kohtulahendeid täitmast, muutuvad laste õigusi ja nende huve kaitsvad kohtulahendid täies ulatuses mõttetuks. Teema on paljude kohtutäiturite jaoks ebameeldiv ja tülikas. Kas ei ole aeg teha süsteemis muudatusi, mis tagaksid, et lapsi puudutavad kohtulahendid saaksid esmajärjekorras täidetud? Kui kohus annab lapsele kaitse, siis peab ka kohtutäiturite süsteem tagama, et kohtu antud käsud täidetakse. Riik ja kohtusüsteem peavad seadma esimeseks prioriteediks laste kaitsmise, kuivõrd lapsed on kõige haavatavam grupp meie ühiskonnas. 

0 Loe edasi →

By

in

Uudised, Vaidlused

Posted

aprill 5, 2019 at 11:20

LEXTAL nõustas klienti Euroopa esimeses ICO vaidluses

LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik, Katrin Orav ja advokaat Kadi Saluste esindasid Portugalist pärit Mitchell Loureirot ning tema Eestis asutatud firmat kohtuvaidluses Santimenti vastu, milles nõuti Santimentilt krüptomüntide üleandmist. Kõnealune kohtuasi on nii Eestis kui ka Euroopas esimene nn ICOsid puudutav vaidlus.

Vaidlust kajastav artikkel on leitav siit: https://www.ituudised.ee/uudised/2019/03/25/esimene-ico-vaidlus-loppes-kompromissiga?fbclid=IwAR2keJaAzIf-FbK8Xoe9pb4W_d4UxAzpzuX1VZFNu_vEjFW98-0fViU-aDU 

Esimene ICO vaidlus nii Eestis kui Euroopas

Mitchel Loureiro lõi kaasa uues krüptoprojektis nimega Santiment. Töövõtuleping sõlmiti Singapuri firma ja Loureirole kuuluva Eesti äriühingu Zurvanic Futures vahel. Lepingusse kirjutati sisse muuhulgas see, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti õiguse järgi Eesti kohtutes.

Loureiro vastutusvaldkonnaks sai turundus, müntide pakkumise äriline külg ning müügi korraldamine ja üldine äriarendus. Santimenti projekt oli edukas ning kui saabus aeg, et krüptomündid Loureirole tasuna välja maksta, tekkisid probleemid. Loureirole tehti kompromissiettepanek, mille põhjal sooviti talle välja maksta 30% algselt kokku lepitust. Sellega  Loureiro ei nõustunud ning palkas ennast esindama New Yorgi ja Itaalia advokaadibüroo, kes omakorda võttis partneriks LEXTALi, kuna vaidlus tuli pidada Eestis.

Huvitavaks tegi olukorra see, et Loureiro ja Santimenti vahel sõlmitud leping nägi ette tasu maksmise krüptomüntides. Seega tuli esmalt kindlaks teha, mis asi krüptomünt või token olemuslikult üldse on. Lisaks oli probleemiks müntide elektroonilisus. Mündid asuvad virtuaalses rahakotis, mis on krüpteeritud ning kaitstud paroolidega. Mida siis teha, kui teine pool ütleb, et unustas parooli ära või ei lase kohtutäiturit token’itele ligi?

Kuigi klienti esindanud advokaatidel on hea meel sõlmitud kompromissi üle, on siiski kahju, et ei tekkinud teedrajavat kohtulahendit. Uue kohtulahendi abil oleks olnud võimalik paremini selgitada, kas ja kuidas saaks vaidluse korral nõuda teiselt poolelt krüptovara üleandmist, kas viivitamise eest saaks nõuda ka viivist ning millised on kohtutäituri võimalused krüptovara vaidluses tehtud kohtuotsuse sundtäitmisel.

Küll on aga kõnealune vaidlus juhtinud tähelepanu sellele, et krüptomüntidega seonduvaid tehinguid tuleks põhjalikult läbi mõelda. Tähelepanu tuleks pöörata peamiselt sellele, kuidas peaks toimuma lepingust tulenevate nõuete täitmine. See ei hõlma endas ainult tasustamist, vaid ka pärimisega seonduvate küsimuste reguleerimist. Näiteks võib tuua olukorra, kus krüptorahasse investeerinu ootamatult sureb ning on eelnevalt oma virtuaalse rahakoti krüpteerinud, kuid rahakoti võti on talletatud vaid ta enda mällu. Sellises juhul pole pärijatel võimalik varale ligi pääseda ning taolise olukorra vältimiseks tuleb krüptomüntide tehingutega seonduva põhjalikult läbi mõelda.

 

0 Loe edasi →

By

in

Kriminaalmenetlus, Uudised, Vaidlused

Posted

aprill 4, 2019 at 17:20

Oliver Nääs taas tunnustatud parimate seas!

Juhtiv rahvusvaheline väljaanne Chambers Europe 2019 tunnustas vandeadvokaat Oliver Nääsi Eesti ühe juhtiva vaidluste lahendajana.

Väljaanne toob enda värskelt avaldatud iga-aastases analüüsis esile Oliveri tegevust kõrge profiiliga majandus- ja korruptsioonikuritegusid puudutavate kriminaalasjade lahendamisel. Lisaks sellele pälvis sel aastal Chambersi tähelepanu ka Oliveri tegevus laimuhagide menetlemisel tsiviilkohtumenetluse raames.

0 Loe edasi →

By

in

Meditsiiniõigus

Posted

aprill 3, 2019 at 17:34

Raviviga: mida saavad omased lähedase surma korral teha? Advokaat Henri Ratnik kommenteeris Postimehe veergudel

LEXTAL-i advokaat Henri Ratnik andis tänasele Postimehele kommentaari vahejuhtumi kohta Võru haiglas. Henri selgitas, millised võimalused on hukkunu lähedastel kahju hüvitamiseks, kui traagilise tagajärje põhjuseks on tõendatult meditsiinitöötajate viga.

Artikkel on leitav siit: https://leht.postimees.ee/6560258/pere-kaotas-haigla-vea-tottu-vanaisa

Meditsiiniõiguse spetsialist Henri Ratniku kommentaar täies pikkuses.

Olukorras, kus lähedase inimese surma põhjuseks peaks osutuma tõendatult meditsiinitöötajate viga, on haiglalt võimalik nõuda rahalist hüvitist.

Hüvitise aluseks saab olla lähedaste varaline kahju, näiteks matusekulud. Lähedastel on võimalik nõuda ka n-ö moraalset kahju (mittevaralist kahju), kuid seda vaid erandlikel asjaoludel. Kohtupraktikas pole erandlikuks asjaoluks loetud leina ega kaotusvalu, vaid eelkõige olukorda, kus lähedane viibib kannatanu surmale ruumiliselt lähedal. Näiteks näeb tema kannatusi ja surma pealt. Lisaks – kui hukkunud isikul endal tekkis enne surma nõue hüvitisele (näiteks kannatuste läbielamisest), võivad lähedased selle nõude pärida. Pärijad saavad selle nõude haigla vastu esitada.

Kui kannatanu või tema lähedased ei ole rahul sellega, kuidas meditsiinilist abi osutati, tuleb hüvitise nõudmiseks üldjuhul esmalt asuda läbirääkimistesse haiglaga. Täna ei ole meditsiini valdkond selles osas erilises staatuses võrreldes muude elualadega. Kui näiteks ehitaja ehitab maja puudusega või insener projekteerib vigadega, tuleb kompromissi mitte saavutamisel pöörduda kohtusse. Ei ole institutsiooni, mis tasuta selgitaks välja kas haiglas ravimisel tegi mõni tervishoiutöötaja vea või mitte ning nõuaks haiglalt ise automaatselt hüvitise välja. Seega, kui kompromissini ei jõuta, tuleb ette võtta kohtutee, nagu mistahes muudes valdkondades vigadest tekkinud kahju hüvitamise nõuetes.

Võimalik on pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, mis tegutseb sotsiaalministeeriumi juures. Kohtus on eksperdikomisjoni otsus nagu iga teine tõend ja kohus selles toodud järeldustega seotud pole.

Siiski on olemasolev süsteem muutmisel. Uue patsiendikindlustuse seaduse eelnõu töös oleva versiooni kohaselt kaasatakse ravivigade hüvitamisel kindlustus. Selle muutuse elluviimisel otsustab kindlustussüsteem, kas meditsiiniteenuse osutamine vastas nõutavale tasemele. Samuti tehakse hüvitise väljamakse kindlustussüsteemi kaudu. Paralleeli saab tuua liikluskindlustusega – ka seal ei küsita hüvitist eksimuse teinud autojuhilt, vaid kindlustuselt. Uue süsteemi eesmärgiks on mittekaristav suhtumine meditsiinitöötajate eksimustesse ning lihtsam viis kannatanule hüvitise saamiseks. Eksimine on kohati inimlik paratamatus. Nii on kõigile Eesti inimestele kokkuvõttes kasulikum, kui eksimusi tervishoius arutletakse avatult, sest see võimaldab eksimustest õppida. See omakorda tõstab tervishoiuteenuse kvaliteeti.

0 Loe edasi →

By

in

Üldine, Uudised

Posted

märts 27, 2019 at 10:02

Konkurss kõigile õigusteaduse tudengitele tasustatud praktikale advokaadibüroos LEXTAL

Advokaadibüroo LEXTAL kutsub praktikakonkursile kõiki õigusteaduse tudengeid! Kandideerida praktikale saab 27.03.2019 kuni 10.04.2019.

Miks teha praktika LEXTALis?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi ülesannete lahendamisel külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. Me näeme praktikante noorte kolleegidena, kes soovivad omandada kogemusi – praktikale tulnud kolleeg on meie büroos osa meeskonnast.

LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Lisaks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel kahele praktikakoha saanud tudengile anname 4 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 300 eurot (neto).

Millistes valdkondades saab kandideerida?

Praktikale saab kandideerida:
1) Juhendaja Rauno Kinkar’i juurde IT õiguse, intellektuaalse omandi ja andmekaitse valdkonnas. Praktika toimub maikuus.
2) Juhendaja Oliver Nääs’i juurde kriminaalõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik 5 kuni 30. august.
3) Juhendaja Ants Karu juurde maksu- ja ühinguõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik 10. juuni kuni 12. juuli.

Kuidas kandideerida praktikale advokaadibüroos LEXTAL?

Saada hiljemalt 10.04.2019 e-kiri aadressil praktika@lextal.ee, millele lisa oma motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (200 kuni 400 sõna), CV ja hinneteleht. Palun märgi kirjas ära eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL võtab Sinuga ühendust pärast 15.04.2019 ning saadab edasise info juba siis, kui oled kandideerinud!

Me ootame Sind huviga!

Lahtiütlused:

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2019 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.
Täiendava info saamiseks pöördu julgesti meie poole e-posti teel praktika@lextal.ee.

0 Loe edasi →

By

in

Referentsid, Tehingud, Ühinemised ja omandamised

Posted

märts 8, 2019 at 14:57

LEXTAL nõustas Skandinaviska Enskilda Banken AB-d 500,000,000 EUR sündikaat-finantseerimistehingus

LEXTAL nõustas Skandinaviska Enskilda Banken AB-d, teisi panku ja mitmeid institutsionaalseid investoreid seoses 500,000,000 EUR finantseerimistehinguga Advenile (sündikaatlaen ja võlakirjad).

Adven on juhtiv energia- ja veeteenuste pakkuja Põhjamaades ja Balti riikides.

LEXTAL töötas koos Allen & Overyga (Inglise õigus) ning Castren & Snellmaniga (Soome õigus). LEXTALi meeskonda juhtis partner Ants Karu.

0 Loe edasi →

By

in

Referentsid, Tehingud, Ühinemised ja omandamised

Posted

märts 8, 2019 at 14:54

LEXTAL nõustas Santander Bank Polskat seoses 120,000,000 EUR sündikaatlaenuga

LEXTAL nõustas Santander Bank Polskat ja teisi panku seoses 120,000,000 EUR sündikaatlaenuga vineeritootmise kontsernile Paged.

Töötasime koos advokaadibürooga White & Case. LEXTALi meeskonda juhtis partner Ants Karu

0 Loe edasi →

By

in

Andmekaitse ja IT

Posted

veebruar 1, 2019 at 13:12

Kuidas kaitsta oma teoseid ja intellektuaalset omandit – videoblogi

Sõltumata sellest, kas olete tarkvaraarendaja, ajakirjanik, põllumees või advokaat on intellektuaalne omand ühe ettevõtja jaoks oluline põhivara. Intellektuaalse omandi õigus on loodud suures pildis kõikvõimalike teoste autorite kaitsmiseks. Näiteks on intellektuaalse omandi esemeks tarkvara kood, luuletus või projekt. Igapäevase töö käigus luuakse erinevaid teosed. Nendele teostele õigused kujutavad endast alati konkurentsieelist.

Panen teile nüüd pähe idanema paar mõtet, kuidas enda intellektuaalset omandit kaitsta.

Esiteks – Et kaitsta enda vara on tarvis omada vara koosseisust ülevaadet. Esimese sammuna selgitage välja, milline intellektuaalne omand on teile strateegiliselt oluline. Ühe tüüpilise ettevõtte igapäevases kasutuses võiksid olla vähemalt alljärgnevad artiklid: kaubamärgid või ärinimed, erinevad tarkvarad (see loetelu võib olla sageli üllatavalt pikk), patendid ja muud autoriõigusega kaitstavad teosed (sealhulgas tekstid, veebi disain, tootefotod, videod jne).

Teiseks – Mõelge läbi, kas vastav intellektuaalne omand kuulub teile või kasutate seda kolmanda isiku nõusolekul või litsentsi alusel. See on hädavajalik, et vältida tulevikus halbu üllatusi, kus ühing kaotab päevapealt ja ettenähtamatult õiguse kasutada mõnd keskse tähtsusega kaubamärki, tarkvara või teost.

Kolmandaks – Kui te ei ole seda veel teinud, siis registreerige kõik mida registreerida annab. See tähendab eelkõige kaubamärkide ja patentide registreerimist. Need toimingud ei ole kallid ega keerulised, kuid võivad ühingu jätkusuutlikkuse seisukohast omada määravat mõju.

Neljandaks – Vaadake üle lepingud, mille alusel kasutate intellektuaalset omandit või annate seda kolmandatele isikutele kasutada. Veenduge, et litsentsides on piisava täpsusega defineeritud lepingu ese (st mis teose või intellektuaalse omandi eseme te kasutada saate) ning võimaldavad teil kasutada intellektuaalset omandit teile vajalikus määras. Samuti veenduge, et litsentside jagamisel ei loovuta te partnerile õiguseid liialt laias ulatuses. Rusikareegel on, et võtke sisse võimalikult lai litsents ning välja andke võimalikult kitsas.

Viiendaks – Kui ilmneb, et kasutate või annate kasutada mõnd intellektuaalse omandi eset ilma kirjaliku lepinguta, siis sõlmige selle suhte konkretiseerimiseks viivitamata leping. Ei ole suuremat ohtu ühingu intellektuaalsele omandile kui lepingute puudumine.

Seega tehke endale pilt selgeks, mis intellektuaalne omand teile kuulub, mis alusel te seda kasutate, kas taoline kasutamine on lepinguga adekvaatselt reguleeritud ning kas vara on registreeritud.

Kui see on tehtud, siis ei ole pikemat aega ilmselt kohtusse asja. Vähemalt enda IP kaitsmiseks olete teinud olulisema ära.

Autor: Rauno Kinkar
rauno.kinkar@lextal.ee

 

0 Loe edasi →

By

in

Andmekaitse ja IT, Üldine

Posted

jaanuar 31, 2019 at 15:16

IT lepingud – videoblogi

Öeldakse, et tagantjärgi tarkus on täpisteadus. Nõnda ka lepingute koostamisel IT sektoris. Päris elus on juhtumeid, kus kulukate õigusvaidluste ja suurte varaliste kahjude vältimiseks oleks piisanud ühest lausest pooltevahelises lepingus. Kas sõlmite tarkvara arenduslepingut, ostate sisse tarkvara teenusena, litsentseerite tarkvara või soetate riistvara pidage kinni järgnevatest näpunäidetest. Ilmselt jääb nii mõnigi vaidlus pidamata ja selle asemel saab keskenduda olulisemale, kui vaidlemisele.

Esiteks – Andmed on teie suurim vara ning neid tuleb kaitsta. Sealjuures tuleb kaitsta nii isikuandmeid kui ka ärisaladust. Andmete turvalisuse tagamiseks lisage lepingusse küberturbe tagamise kohustus ning tagage see vajadusel ja võimalusel leppetrahviga. Kui edastate või võtate vastu mistahes kujul isikuandmeid siis sõlmige partneriga põhilepingust eraldiseisev isikuandmete töötlemise leping.

Teiseks – IT sektoris sõlmitud lepingute tuumaks on intellektuaalne omand. Olgu see siis tarkvaraga seonduv autoriõigus, riistvara osas registreeritud patent või veebilehe disain – kasutuse ja võõrandamise ulatus ja piirid tuleb ammendavalt reguleerida. Esmatähtis on lepingus intellektuaalse omandiga seoses selgelt defineerida, mis on lepingu esemeks, kellele kuuluvad õigused ning mis on kasutamise piirid ja tingimused.

Kolmandaks – Üks sagedasem vaidluse allikas IT vallas on teenuse kvaliteet. Mis ühele on lepingutingimustele vastav tarkvara on teise jaoks vigadest pungil käkerdis. Et vaidlusi vältida tuleb lepingus selgelt määratleda, mis omadused ja funktsionaalsused peavad lepingu esemel olema – seda nii tarkvara kui ka riistvara arendusel. Kindlasti on oluline nõuda testperioodi ja garantiid.

Neljandaks – Igasugune projekt IT vallas peab tagama jätkusuutlikkuse. IT lepingute (eriti arenduse) juures on esmatähtis, et tööde üleandmisel tuleb kaasa ka dokumentatsioon, mis võimaldab arendustegevust või koostööd jätkata teise teenusepakkuja juures. Piisav dokumentatsioon väldib ühe partneri juurde pantvangi jäämist ning võimaldab arenduse jätkamiseks pöörduda ka konkurentide poole.

Seega kui andmed on kaitstud, intellektuaalne omand lukus, teenus on kvaliteetne ning jätkusuutlik, siis on välditud valdav osa õigusvaidlustest ning saab tegeleda rahulikuma südamega äritegevusega.

 

Autor: Rauno Kinkar

rauno.kinkar@lextal.ee

1 Loe edasi →
«←23456→ »