LEXTAL nõustas klienti Port One grupi müügis
WEBINAR. Tarbija õiguste uus ajastu: ettevõtete uued väljakutsed
ELi liikmesriigid peavad 28. novembriks 2021 siseriiklikku õigusesse üle võtma Omnibusi määruse ja rakendama nimetatud seadusi alates 28. maist 2022.
ELis tarbijaseadusi rikkuvaid ettevõtteid võidakse trahvida kuni 4% ulatuses ettevõtte aastakäibest.
Et vältida “GDPR-paanikat”, on aeg ette valmistustuda just nüüd.
27. mail algusega kell 10.00 tutvustavad LEXTAL Legal eksperdid oma vaateid järgmistel teemadel:
• Kaupade paremusjärjestus ja otsing
• Tagasiside avaldamine
• Isikupärastatud hinnakujundus
• Hindadega manipuleerimine
• Karistused
Liituge esimese LEXTAL Legal veebiseminariga ja saage vastus küsimusele, milline on tarbijakaitsereformi mõju kauplejatele ja kuidas seda ette valmistada.
Veebiseminari esinejad:
LEXTAL – partner Rauno Kinkar (Eesti)
RER LEXTAL – vandeadvokaat Anete Boze (Läti)
ILAW LEXTAL – partner Asta Macijauskienė (Leedu)
Webinar toimub inglise keeles.
Veebiseminar on tasuta, registreeri end lingil: shorturl.at/deioN
Olavi-Jüri Luik ja Mats Volberg avaldasid artikli kindlustusõiguse ja moraalse ohu teemal
Kindlustusõiguses on üheks probleemiks see, et isikute käitumine muutub vastutustundetumaks, sest kindlustuse tõttu ei pea nad ise oma valikute tagajärgede eest tasuma (näitekst kui tervisekindlustuse tõttu ei pea isik oma raviarveid tasuma, puudub tal rahaline stiimul olla terve). Akadeemilises kirjanduses nimetatakse seda moral hazard probleemiks ning sellest tulenevalt kohaldatakse kindlustuses tihti kõik või mitte midagi põhimõtet.
Olavi-Jüri Luik ja Mats Volberg näitavad oma artiklis “Filosoofiline lahing moraalse ohu vastu: kas vajame seadust?”, et leidub mitmeid kaalukaid argumente, miks moral hazard probleem ei peaks viima kõik või mitte midagi põhimõtte rakendamiseni ning miks proportsionaalse vastutuse mudel on palju mõistlikum. Artikkel on avaldatud ajakirjas “METHODOLOGICAL PROBLEMS OF THE CIVIL LAW RESEARCHES” ning on inglise keeles loetav lingil: http://metodol59.ru/images/2021/2021-perm-metodolog.pdf
Kinnisvaraarendus Porto Franco ja mööblimüüja Treimann Furniture OÜ sõlmisid LEXTAL’i vandeadvokaadi Urmas Ustavi kaasabil üürilepingu Treimanni mööblisalongi avamiseks Porto Franco I hoones septembris 2021.
Porto Franco sai uue suure üürniku
Mööblisalong saab Porto Franco I hoone 1. korrusel enda käsutusse 729 ruutmeetrit, mis tähendab ettevõtte senise poe kolmekordset laienemist. Treimanni mööblisalongi omaniku Liina Treimanni sõnul on neil väga hea meel, et nad on nelja tegutsemisaastaga võitnud Eesti klientide usalduse ning avavad nüüd senisest kolm korda suurema uudse kontseptsiooniga kodusisustussalongi. „Tunduvalt suurem salong annab võimaluse tuua turule nii uusi ja inspireerivaid sisustusbrände kui ka täiendada oluliselt olemasolevate partnerite kaubavalikut füüsilises keskkonnas,“ ütles Treimann. „Porto Franco oma ideaalse asukoha ja kontseptsiooniga toetab meie peamist eesmärki pakkuda lisaks toodetele ka vahetuid emotsioone, et sisustuse valimine ja ostmine oleks nauditav kogemus.”
Porto Franco juhatuse esimees Rauno Teder ütles, et suur mööblisalong on hea lisandus arenduse senistele üürnikele, pakkumaks Porto Franco tulevastele külastajatele mitmekesiseid ostu- ja ajaveetmisvõimalusi. „Suurem osa Porto Franco I hoone üüripindadest on valmis sissekolimiseks selle aasta suve lõpus või varasügisel,“ lausus Teder. Esimese üürnikuna võttis juba mullu mai alguses koha sisse Citybox Tallinn hotell.
Porto Franco mitmefunktsioonilises linnakvartalis saab olema pinda enam kui 150 000 ruutmeetrit. Porto Franco kompleks koosneb kolmest maa-alusest korrusest 1 170 kohalise parkimismaja ja kaubanduse üüripindadega ning viiest maapealsest korrusest kaubanduskeskuse, bürookeskuse ja hotelli tarbeks. Porto Francos hakkavad tegutsema kohvikud ja restoranid, hotell, hüpermarket ning hulganisti ettevõtteid nii kauplustena kui ka büroopindadel.
Treimann Mööbel ja Disain on pereettevõte, mis loodi 2017. aastal eesmärgiga pakkuda moodsa disainiga kvaliteetseid sisustustooteid otse Euroopa südamest. Lisaks 2017. aasta sügisel avatud salongile Tallinnas Poordi tänaval täiendab ettevõtte tegevust rikkaliku valikuga e-pood. Mööbli kõrval pakutakse sisustusaksessuaare ning Eesti ja välismaiste kunstnike loomingut.
Tallinn on teinud koolikohtade määramise korraldamisel endiselt ainult pool õigusrehkendust
Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Margus Reiland esindas vaidluses Tallinna Haridusametiga perekonda, kelle last keelduti määramast geograafiliselt lähimasse Tallinna 21. Kooli (kool asub pere kõrvalmajas), vaid määrati rohkem kui kilomeetri kaugusesse kooli, nõnda, et kooliteekonnal pidanuks laps ületama mitut ohtlikku sõiduteed.
Kehtinud koolikohtade määramise kord võimaldas kahtlemata veidraid ja õigusvastaseid tulemusi. Nagu antud kaasuse puhul, võis näiteks kooli kõrvalmajas elav laps jääda ilma koolikohast, sest õdede ja vendade automaatne eelistamine on täitnud suure hulga vabadest kohtadest. Tallinna Ringkonnakohus leidis aga õigustatult, et mõlemad seaduses sätestatud kriteeriumid (õde-vend ja elukoha lähedus) on võrdse tähtsusega ning Haridusamet peab igal üksikjuhtumil kaaluma, kumba neist eelistada. Seega on tegemist olulise muutusega senises koolide määramise praktikas, mis muudab kokkuvõtteks olukorra laste ja lastevanemate jaoks õiglasemaks.
Ka Tallinna Haridusametil ei jäänud põhjapanev kohtulahend märkamata, kuid vandeadvokaat Reiland kahtleb, kas Haridusameti poolt tehtud uuendused on olnud piisavad, et järgida kohtulahendis toodud suuniseid ja tagada ka päriselt koolikohtade määramise seaduslikkus.
Uue korra puhul on hea see, et õe-venna samas koolis õppimine ei taga lapsele automaatselt kohta koolis (eriti olukordades kus õde-vend õpib nt juba 12. klassis). Hinnatakse ka seda, kas õde-vend õpib samas õppekohas ja elab samal aadressil.
Samas on endiselt lahendamata problemaatika, et iga haldusmenetlus peab olema sisuline ja kaaluda tuleb asjaolusid iga üksikjuhtumi kontekstis, sh hinnata igakülgselt tõendeid. Samuti jääb endiselt õhku (põhiseaduslik) küsimus, kas alati toob rahvastikuregistri järgse elukoha kande kohustuslik arvestamine õiguspärase tulemuse, eriti arvestades, kui tegelikud tõendid kinnitavad muud elukohta (nn näilike rahvastikuregistri kannete problemaatika). Eelistada tuleks sisulist lähenemist, sisulist kontrolli ning vandeadvokaadi hinnangul toetab seda ka Põhiseadus ning töö- ja pereelu ühitamise põhimõte. Lisaks on korra uus sõnastus õiguslikult ebaselge, millega Haridusamet teeb enese elu keeruliseks.
Seega võib öelda, et Haridusamet on teinud ära „pool rehkendust“. Olulised küsimused vääriksid endiselt lahendamist ja reguleerimist, et tagatud oleks ka tegelik koolikohtade määramise seaduslikkus.
Ootame oma tiimi haldus- ja keskkonnaõiguse entusiasti!
Kui Su silmad löövad särama haldus- või keskkonnaõigusele mõeldes ning Sa tahaksid töötada maailma ühes ägedamas kollektiivis, siis just Sind me otsimegi!
Ei ole vahet, kas alles teed vastavas õigusvaldkonnas esimesi samme või kannad seljakotis marssalikepikest valdkonda ise juhtida – Sa oled soojalt teretulnud!
Teadmised on omandatavad ja kogemus tuleb ajaga, vastutuskoormaga harjub samuti, aga süda peab Sul õiges kohas olema – heaks advokaadiks kasvab kohusetundlik, korrektne, suhtlusjulge ja kirglik õiguseentusiast, kel pintsaku all hooliv süda!
Lubame anda endast parima, et Sul ei tuleks mõttessegi töökoha vahetamine ja motivatsioonipaketi osas jõuame kindlasti kokkuleppele.
Ootame Sind kandideerima kuni 30.04.2021.
Saada oma CV aadressile: personal@lextal.ee
Lisainfot küsi telefonil: +372 56 905 001
LEXTAL nõustas Columbus A/S’i tütarettevõtete müügitehingus
LEXTAL nõustas Columbus A/S-i Eesti ja Leedu tütarfirmade müügitehingus. Columbus A/S on Nasdaq Copenhageni börsil noteeritud Taani ettevõte, mis pakub globaalseid digiteerimislahendusi ja ärikonsultatsiooni.
Columbus A/S müüs Eestis ja Leedus tegutsevad tütarfirmad Baltikumi juhtkonnale. Mõlemad firmad jätkavad tegutsemist Columbus frantsiisi all. Müük oli osa Columbus A/S strateegiast Focus23, mille eesmärk on tugevdada firma keskendumist suurematele võtmeturgudele.
Projekti juhtis partner Ants Karu. Meeskonda kuulusid Diana Minumets, Martin Nikolajev ja Leedu kontorist Arunas Sidlauskas.
LEXTAL viis edukalt läbi ülevõtmispakkumise
LEXTAL viis edukalt läbi Arco Vara aktsiate ülevõtmispakkumise enamusaktsionäri Alarmo Kapital poolt. Projekti juhtis partner Kristi Sild ja abiks oli jurist Kaisa-Maria Kubpart.
Väärtpaberituru regulatsioonide kohaselt peab börsiettevõttes enamusosaluse saanud aktsionär tegema teistele aktsionäridele avaliku pakkumise ka nende aktsiate omandamiseks. LEXTAL aitas ette valmistada ja läbi viia kõik vajalikud dokumendid ja toimingud. Töö hõlmas pakkumisteate ja prospekti koostamist, suhtlust Finatsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinnaga.
Teeomanik peab hüvitama libeda tee tõttu, löökaugust või teel mittenähtavast takistusest tekkinud kahju
Libe tänav, löökauk, lume all olevad betoontõkised – tihti põhjustavad need liikluses osalenud jalakäijatele või autojuhtidele kahju. Kes aga vastutab sellise kahju eest? Kas süüdi on libedaga mitte-arvestav jalakäija või siis hoopis teeomanik, kes teed ei liivatanud? Kas löökauku sõites või lume all olevale betoontõkisele otsasõites on süüdi autojuht, kes ei olnud piisavalt hoolas?
Kõikide selliste juhtude kohta on tegelikult olemas piisav kohtupraktika, mida saab üldistada põhimõttega, et juhul kui teed pole korrektselt korras hoitud, siis tee korrashoiu eest vastutav isik peab hüvitama kahju.
Ehitusseadustiku § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Antud säte paneb reeglina kohalikule omavalitsusele (linnale või vallale) kohustuse hoida teed korras. Juhul kui teed pole korras hoitud, siis peab linn/vald (või muu tee korrashoiu eest vastutav isik) hüvitama tekkinud kahju.
Näiteks on Tartu Maakohus mõistnud Tartu linnalt välja kahjuhüvitise olukorras, kus vanem proua püüdis viia prügikotti prügikasti. Väljas oli libe, teed olid liivatamata ja jäised, sadas. Inimene kukkus jäise tee peal ja sai vigastada. Kiirabi toimetas kannatanu traumapunkti, kus tuvastati kodarluu murd. Kohus leidis, et Tartu linn ei olnud teed piisavalt hooldanud ega taganud teel liiklejate ohutust. Libedusetõrjet tehti sel päeval alles pärast lõunat. See, et Tartu linn oli omakorda sõlminud lepingu teehooldusettevõttega ei vabastanud linna vastutusest. Kohus mõistis kannatanule välja nii varalise kahju kui ka moraalse kahju.
Näide II: autojuht sõidab talvisel ajal otsa lume all olevale betoontõkisele = linn peab hüvitama tekkinud kahju.
Autojuht sõitis talvisel ajal Tallinnas otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele. Autole põhjustas kahju betoontõkis, mis oli lumekatte all ehk silmale märkamata. Autojuht leidis, et betoontõkis on oht, mille eest tuleb liiklejaid hoiatada, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohus leidis, et sõidukil olevalt pardakaamera salvestisega ja sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustega on tõendatud, et selles kohas, kus autojuht sõitis otsa betoontõkistele, olid betoontõkised lume alla ja need ei olnud nähtavad. Kohus leidis, et mõistliku kõrvalseisjana võib möönda, et betoontõkistele otsasõit tekitab kahju ning autojuht ei pruukinud koheselt aru saada, mis sõidukiga juhtus. Autol purunesid kokkupõrke tagajärjel parempoolsed rehvid, õõtshoob ja kaks velge. Kohus leidis, et Tallinna linn peab auto omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Näide III: autojuht sõidab löökauku = linn peab hüvitama tekkinud kahju.
Autojuht sõitis Merivälja teel ulatuslikku löökauku, mille tagajärjel purunesid sõiduki BMW parempoolsed rehvid ja vigastada said ka sõiduki veljed. Autojuht leidis, et kuigi ohtlik teelõik oli tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, siis see ei vabasta Tallinna linna vastutusest. Löökaugu juures ei olnud ühtegi hoiatavat liiklusmärki. Auto kiirus oli maksimaalselt 25 km/h. Löökaugust ei olnud võimalik mööda sõita, kuna kõrvalreas liikus samuti auto. Kohus rahuldas hagi ja kohustas Tallinna linna hüvitama auto omanikule tekkinud kahju. Kohus leidis, et Tallinna linn oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama.
Kui Sind huvitavad teised kahjuhüvitisega seotud teemad, tutvu Olavi-Jüri blogiga siin.
LEXTALi 2021. aasta praktikakonkurss
LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 15.03.2021 – 02.04.2021!
Miks tulla LEXTALisse praktikale?
Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.
Mida me lubame?
LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.
LEXTAL pakub võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.
Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel praktikakoha saanud tudengitele anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 400 eurot (neto).
Kuidas näeb välja praktika advokaadibüroos LEXTAL?
Tutvu kunagise praktikandi tagasisidega praktikale LEXTALis siit: video
Praktikale saab kandideerida:
- Juhendaja Olavi-Jüri Luik juurde kindlustusõiguse/tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta aprill/mai;
- Juhendaja Margus Reiland juurde: (i) haldusõiguse, ehitusõiguse ja keskkonnaõiguse; või (ii) maksuõiguse; või (iii) konkurentsiõiguse ja reguleeritud valdkondade; valdkonnas. Praktika toimumise vahemik lepitakse kokku juhendaja ja praktikandi vahel;
- Juhendajate Urmas Ustav ja Martin Nikolajev juurde äriõiguse ja tehingute valdkonnas. Praktika toimumise vahemikuks on suveperiood. Täpsemad kuupäevad lepitakse kokku juhendajate ja praktikandi vahel;
- Juhendaja Kadi Saluste juurde tsiviilkohtumenetluse, lepingu- ja pankrotiõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta mai/juuni;
- Juhendaja Ants Karu juurde äriõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta juuni;
- Juhendaja Marge Männiko juurde kinnisvara ja ehitusõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta mai/juuni;
- Juhendajate Magnus Braun ja Ave-Ly Kõuts juurde vaidluste lahendamise valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta mai/juuni;
- Juhendaja Rauno Kinkar juurde IT/IP valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta august.
Kuidas praktikale kandideerida?
Saada hiljemalt 02.04.2021 e-kiri aadressile praktika@lextal.ee pealkirjaga “Praktikakonkurss – SINU NIMI”, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna). Palun märgi kirjas soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!
LEXTAL avalikustab praktikakonkursi võitjad hiljemalt 16.04.2021.
Me ootame Sind huviga!
* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2021. aasta suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.