Juhtus õnnetus – kindlustus ei ole nõus õiget summat hüvitama
Kui mul oli sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustus ei maksnud välja kahju sellises suuruses nagu lootsin? Mida peaksin tegema? Kas esimese asjana advokaadi palkamine on hädavajalik?
See ei ole ainus võimalus. On mitmed erinevad lahendused, mida inimene saab ise proovida, et kindlustuselt õiglane summa kätte saada. Erinevad arusaamad ja erinevad inimeste ootused on normaalne osa elust. Kui tekib vaidlus kindlustusseltsiga kahju suuruse üle, siis ei pea esimese asjana tormama advokaati palkama. Näiteks juhtus mul liiklusõnnetus, milles ma jäin vastutavaks ning ma taotlen kaskokindlustuses mahakandmisele kuuluva auto väärtuse hüvitamist. Mina arvan, et auto maksis 15 000 eurot, kindlustusselts aga, et auto väärtus oli 10 000 eurot. Vaadates erinevaid automüügikuulutusi, leiab pakutavaid samasuguseid autosid mõlemas hinnas. Kellel on siis õigus? Väga paljud sellised vaidlused tekivad möödarääkimistest ja need vaidlused on võimalik lahendada lihtsalt ning odavamalt kui advokaadi kohesel palkamisel.
Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle
Üks põhilisemaid vaidlusi kindlustusseltsidega on vaidlused kahju suuruse üle, näiteks, kas minu põlenud korter maksis nii või naa palju või kui palju maksis minu liiklusõnnetuse tagajärjel mahakandmisele kuuluv auto. Selle lahendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, mis ei ole liiga kulukad või keerulised.
Esimene võimalus on valida riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ise ekspert ja lasta tellida ekspertiis. Selleks tuleb minna Eesti Kohtuekspertiisi büroo kodulehele, leida sealt riiklikult tunnustatud ekspert, kes on spetsialiseerunud sõidukite hindade määramisele ja tellida temalt ekspertiis. Selline ekspertiis on kindlasti väga tugev tõend ka võimalikus kohtumenetluses. Samas see ekspertiis ei ole tõendina kindlustusseltsi jaoks siduv – kindlustusselts ei pruugi seda aktsepteerida. Kuidas aga saavutada olukord, et kindlustusseltsi jaoks oleks tehtav ekspertiis siduv?
Teine võimalus on selleks, ekspertmenetlus. Nimelt tuleneb võlaõigusseadusest, et kindlustusandja ning kindlustusvõtja võivad leppida kokku ekspertiisi korraldamise tuvastamaks pooltele siduvalt kahju suuruse. Sellise kokkuleppe puhul peab eksperdi nimetama keegi kolmas isik (näiteks võivad pooled kokku leppida, et eksperdi nimetab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond) või siis nimetatakse poolte poolt võrdne arv eksperte, kes teostavad ühisekspertiisi. Eksperdi nimetamine kolmanda isiku poolt (või ekspertide nimetamine võrdsel arvul osapoolte poolt) kannab endas ekspertiisi sõltumatuse põhimõtet. Pooled ei saa tugineda kahju suuruse kindlaksmääramisele eksperdi poolt, kui see erineb ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest – selliseks olukorraks võib näiteks olla, kus ekspert hindab võrdlusena tavapärases keskmises seisundis sõidukit aga konkreetne sõiduk omas enne kindlustusjuhtumit tõsiseid tehnilisi puuduseid.
Juhul, kui esineb olukord, kus eksperdi järeldused erinevad oluliselt tegelikest asjaoludest või kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või viivitab sellega, võivad pooled nõuda, et kahju suuruse määraks kohus.
Seega kätkeb VÕS §-iga 490 lg 1 sätestatud ekspertmenetlus pooltele võimalust määrata vaidluse korral kahju suurus pooltele siduvalt eeldusel, et ekspertiisi tulemus ei erine ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest. Seega on kahju suuruse vaidluse lahendamise heaks võimaluseks ekspertmenetlus.
Kolmas võimalus on lahendada küsimus eeltõendamismenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kahjustada saanud korter või maja kahju suuruse tuvastamine võib muutuda raskeks – on ju loomulik, et inimene tahab enda korteri või auto korda teha. Eeltõendamismenetluse (kui menetluslikult kiirema ja rahaliselt pooli vähem koormava menetluse) valiku kriteeriumiteks on seega poolte kokkulepe või olukord, kus tõendite hilisem kogumine võib osutuda raskemaks. Tõendite hilisem kogumine võib muutuda raskemaks juhul, kui näiteks liiklusõnnetuses kahjustatud asi on seisukorras, mille seisund ajas kiiresti muutub halvemaks. Eeltõendamismenetlust tasub kaaluda pooltel ka kokkuleppel – tegemist võib olla olukorraga, kus näiteks kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei saavuta VÕS § 490 lg 1 nimetatud kokkulepet eksperdi määramise osas – sellisel juhul määrab eeltõendamismenetluses eksperdi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast kohus. Eeltõendamismenetlus on võrreldes hagimenetlusega oluliselt odavam (riigilõiv 50 eurot) ja kiirem.
Täiendavate küsimuste korral võta julgesti ühendust Olavi-Jüri Luigega: Olavi-Jyri.Luik@lextal.ee.
Vaata nõuannet ka meie videoblogist:
