Kuidas skandaal Luxembourgis kogu Euroopa õigust muutis?
Kuidas on seotud 2014.a. Luxembourgis avalikuks tulnud maksuskandaal ehk LuxLeak ja Eesti ettevõtja, kelle juures töötab vähemalt 50 töötajat?
Vastus – LuxLeaki tulemusena kehtestatakse kohe-kohe ka Eestis igale 50 või enama töötajaga ettevõttele kohustus luua konfidentsiaalne teavituskanal n-ö vilepuhumise jaoks ning keeld rikkumisest teavitajate suhtes survemeetmeid kasutada.
Oluline on luua turvaline ja efektiivne viis töökeskkonnas teada saadud rikkumisest teavitamiseks, et hoida ära edasine rikkumine või kõrvaldada see nii, et selle tõttu tekkiv kahju oleks minimaalne ning puudutaks võimalikult väheseid inimesi. Samal ajal peab teavitajale olema tagatud kaitse töökohal kiusamise eest. Rikkumisest teada saamine ning probleemiga ettevõtte sees tegelemine aitab minimeerida potentsiaalset mainekahju, mis võib kaasneda rikkumise avalikustamisega.
Eesti jäi muutusega ajahätta
Kõik Euroopa Liidu riigid pidid vastava seaduse kehtestama tegelikult juba 2021.a. detsembriks, kuid Eestis on läinud vilepuhumise direktiivi ülevõtmine poliitilistel ja ajaloolistel põhjustel väga vaevaliselt. Liigse venitamise tõttu maksab Eesti riik Euroopa komisjonile iga päeva eest 600 eurot trahvi.
Ajaloolised põhjused on tuttavad ka mitmetele meie naabritele – mineviku varjud pealekaebamise kultuurist on inimlikult arusaadavad. Silmas tuleb aga pidada, et vilepuhujate kaitse mõte ei ole mitte töötajate omavahelised arveteklaarimised, vaid suurte süsteemsete seadusrikkumiste avalikuks toomine. Eesmärk on ära hoida tuleviku dieselgate’id, suured privaatsuse rikkumised ja muu seesugune.
Nüüd aga on hakanud seaduse eelnõu menetlemine jälle kiiresti liikuma ja on oodata, et tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus jõustub peatselt. Seega on õige aeg hakata selle kohustuse täitmiseks ettevalmistusi tegema.
Olulist ettevõtja jaoks:
- vähemalt 50 töötajaga ettevõte peab looma turvalise kanali rikkumisteadete vastuvõtmiseks;
- Finantsinspektsiooni järelevalve subjekt peab teavituskanali looma sõltumata töötajate arvust;
- turvaliseks kanaliks võib olla e-posti aadress, telefoninumber, postkast või spetsiaalne digilahendus;
- tagada tuleb teavitaja konfidentsiaalsus, teavitada võib ka anonüümseks jäädes;
- kanali kaudu võib teavitada rikkumistest, millest on teada saadud tööalase tegevusega seoses (nt keskkonnaalane, korruptsiooniga seotud rikkumised jms);
- teavituskanal ei ole mõeldud töölepinguga seotud isiklike pretensioonide või muude kahepoolsete töövaidluste menetlemiseks;
- tööandjal on keelatud teavitajat survestada, näiteks muuta varem kokkulepitud töötingimusi, viia teavitaja madalamale ametikohale või lahti lasta;
- teadlikult valeinfo andmise eest on võimalik inimene väärteokorras vastutusele võtta.
Ilmselt on kõigil ettevõtetel, kes vilepuhumisest teatamiseks turvalist liini loovad, ees eluline katsumus, et liini võidakse hakata kasutama valel otstarbel. Näiteks eluliste inimlike probleemide eskaleerimiseks, kus tegelikult ei ole tegemist ettevõttes seadusrikkumise välja toomisega, aga inimlikule probleemile suurema kõlapinna otsimisega.
Oluline on sisekommunikatsioon. Tarvis on teha inimestele selgeks ning luua selge ja lühike juhendmaterjal, et mis on vilepuhumise liini eesmärk, kuidas kanal töötab ja miks seda nõutakse. Kui see töö jääb tegemata, siis on arvestatav risk, et kanal loob tarbetut lisatööd.
Kas on praktilisi lahendusi?
LEXTAL on loonud mugava ja turvalise vihjeliini lahenduse, mis arvestab ka konfidentsiaalsuse nõuet ja andmekaitse reegleid. LEXTAL pakub ettevõtjatele rikkumisest teavitamiseks terviklahendust, mis hõlmab:
- Vihjeliini sisseseadmist,sealhulgas vajaliku sisereeglistiku koostamist ja töötajate koolitamist;
- Vihjeliini haldust, sealhulgas rikkumisteadete vastuvõtmine vastutavate usaldusisikute poolt, suhtlus rikkumisteate esitajaga ning talle tagasiside andmine;
- Teavituste menetlemist, sealhulgas suhtlus tööandjaga, dokumentaalsete tõendite kogumine, isikute küsitlemine.
LEXTALi teavituskanali kasutamine ei too kliendi jaoks kaasa igakuist halduskulu. Ühekordset tasu tuleb maksta vaid vihjeliini juurutamisel, edasi toimub iga juhtumi lahendamine kehtiva tunnitasu alusel.
Turule on tulnud ka rida digilahendusi, mis loovad vilepuhumise liini digitaalse lahenduse platvormi läbi. Need lahendused on tavaliselt küllaltki kulukad (igakuine tasu ka juhul, kui ühtki kaebust digilahendusse ei saabu), samas ei tekita see kulu lisaväärtust, sest üldjuhul digilahendusse saabunud kaebust digilahenduse pakkuja ära ei lahenda ning selle lahendamise eest sisulist vastutust ei võta.
LEXTALi lahendus sobib väga hästi ka Lätis ja Leedus tegutsevate ettevõtete jaoks. Sellisel juhul koordineerime oma protsesse ka oma sealsete büroodega, et need saaksid kliendi jaoks võimalikult ühtsed.
Kokkuvõtteks
Vilepuhumise liini loomise vajadus on peagi paljudele Eesti ettevõtetele reaalne äriline eesmärk, sest seadus kohustab neid selleks. Eksisteerib erinevaid lahendusi ning ka meil on kogemus lahenduste loomisel oma klientidele. Liini loomisel tuleb panna õigel hetkel rõhk tõhusale sisekommunikatsioonile – nii väheneb risk, et liini hakatakse ebaõigesti kasutama.
Kristi Sild on LEXTALI tööõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat ja partner.
Kõikide küsimustega pöörduge julgelt Kristi poole (e-mail: kristi.sild@lextal.ee, tel: +3725117727).
