Kindlustusõiguses on üheks probleemiks see, et isikute käitumine muutub vastutustundetumaks, sest kindlustuse tõttu ei pea nad ise oma valikute tagajärgede eest tasuma (näitekst kui tervisekindlustuse tõttu ei pea isik oma raviarveid tasuma, puudub tal rahaline stiimul olla terve). Akadeemilises kirjanduses nimetatakse seda moral hazard probleemiks ning sellest tulenevalt kohaldatakse kindlustuses tihti kõik või mitte midagi põhimõtet.

Moral hazard probleemist lähtuv argument:
– toetub kaheldavatele eeldustele selle kohta,
kuidas isikud valikuid teevad ja kaalutlevad
– toetub valele arusaamale isiklikust vastutusest
– toob kaasa mitmeid praktilisi probleeme
– ei sobitu kokku üldiste õiguse põhimõtetega

Olavi-Jüri Luik ja Mats Volberg näitavad oma artiklis “Filosoofiline lahing moraalse ohu vastu: kas vajame seadust?”, et leidub mitmeid kaalukaid argumente, miks moral hazard probleem ei peaks viima kõik või mitte midagi põhimõtte rakendamiseni ning miks proportsionaalse vastutuse mudel on palju mõistlikum. Artikkel on avaldatud ajakirjas “METHODOLOGICAL PROBLEMS OF THE CIVIL LAW RESEARCHES” ning on inglise keeles loetav lingil: http://metodol59.ru/images/2021/2021-perm-metodolog.pdf