Skip to Content

Postituste kategooria: Uudised

Millised on liikluses osalenud kannatanute õigused saada kahjuhüvitist? Olavi-Jüri Luik kommenteeris olukorda Õhtulehe veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik andis Õhtulehele kommentaari liikluses osalenud kannatanute õigustest saada kahjuhüvitist.

Artikkel on leitav siit: https://www.ohtuleht.ee/965840/palju-voivad-bussionnetuses-vigastada-saanud-inimesed-kahjutasu-nouda?fbclid=IwAR1VChzh6pwM-1xU81oP3X75op1edhb1HLQ9HbUtcjmJRfeSJUk_BwAj5Bk

Olavi-Jüri kommentaar täies pikkuses.

04.06.2019 Nõmmel toimunud liiklusõnnetuses põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto. Vigastada sai 14 inimest. Olavi sõnul on konkreetset liiklusõnnetust raske kommenteerida, kuivõrd ta ei tea inimeste vigastuste raskusastet. Samas märgib ta, et teoreetiliselt on sellise liiklusõnnetuse puhul võimalik süüdlase kindlustusseltsilt hüvitist nõuda kõigil füüsiliselt viga saanud inimestel. Need inimesed, kes pole füüsiliselt viga saanud, võivad hüvitist nõuda näiteks kahjustatud riiete ja isiklike asjade, näiteks mobiiltelefoni eest.

Kui inimene peab liiklusõnnetuse tagajärjel jääma haiguslehele, peab süüdlase kindlustusselts maksma talle kinni tegeliku palga ja haiguslehe alusel saadud vahe. Kui inimene jääb püsivalt töövõimetuks, makstakse talle kinni eelneva palga ja saadavate toetuste vahe, arvestades tema töövõime vähenemise ulatust. Kui juhtub kõige hullem ja inimene saab surma, makstakse kinni tema matusekulud, kaasaarvatud hauaplatsi kulud. Samuti makstakse hüvitist hukkunu ülalpeetavale. Näiteks kui lapsevanem sureb liiklusõnnetuses, maksab kindlustus kinni hukkunu osa lapse ülalpidamises.

Tihtipeale ei tea liiklusõnnetustes füüsiliselt kannatanud seda, et kindlustusseltsilt võib küsida ka mittevaralist hüvitist ehk teisisõnu võib küsida ka valu ja vaeva hüvitamist. Liikluskindlustuse seaduses on ära toodud suisa sellekohane hinnakiri. Nii näiteks võib kannatanu kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral saada 100 eurot, eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral aga 3200 eurot. Samas märgib ta, et tegelikkuses makstakse kindlustuspraktikas ka oluliselt suuremaid summasid. Tuleb ette ka kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid valu ja vaeva hüvitisi. Olavi ise on esindanud inimesi, kellele kindlustusandjad on maksnud mittevaralise kahju eest ka 30 000 – 40 000 eurot. Sellist hüvitist saavad küsida ka liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse saanud ning seejärel surnud inimese pärijad.
______________________________________________________________________________________________

Olavi-Jüri on pikaaegse kogemusega kindlustusõiguse spetsialist. Ta on LEXTALi partner ja tunnustatud kindlustusõiguses lektor. Paljud suurimad kindlustusvaidlused on lahendatud tema osavõtul. Ta on esindanud advokaadina mitmeid kindlustusseltse, muuhulgas koostanud ka neile kümneid kindlustuse tüüptingimusi. Ainsana Eestis on Olavi-Jüri kaitsnud kindlustusõiguse alal doktoritöö. Lisaks on tal suur kogemus klientide nõustamisel ja esindamisel seoses keeruliste majanduskuritegude uurimisega ja tagasivõitmistega.

0 Loe edasi →

Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmine Eestis. Vandeadvokaat Margus Reiland kommenteeris hetkeolukorda ERR-i veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Margus Reiland andis ERR-ile kommentaari Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmise protsessist Eestis.

Artikkel on leitav siit: https://www.err.ee/938346/margus-reiland-riigikogu-saaks-lopetada-vastuolu-euroopa-liidu-oigusega

Margus Reilandi kommentaar täies pikkuses. 

Eesti on jõudnud Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmisega punkti, kus tuleb kiirelt ja otsustavalt tegutseda, et vältida Euroopa Liidu poolseid sanktsioone ning sala- ja piirikaubanduse olulist tõusu. Lahendusena on olemas eelmise riigikogu koosseisu ajal toppama jäänud seaduseelnõu, mis tuleks kiiresti vastu võtta. Kui Eesti võttis 2016. aastal üle tubakadirektiivi, siis jäid mitmed valdkonnad siseriiklikku tubakaseadusesse üle võtmata.

Üheks selliseks valdkonnaks on kuumutatavad tubakatooted, mis on kõikjal mujal Euroopas reguleeritud ja turule lubatud, kuid Eestis mitte. Käesolevaks hetkeks on kuumutatavate tubakatoodete reguleerimata jätmine tekitanud Eesti õiguse vastuolu Euroopa Liidu õigusega, sest vastavad sätted oleks pidanud olema üle võetud juba 20. mail 2016, kuid seda pole siiani tehtud.

Teine valdkond on üle-euroopaline tubakatoodete tuvastamis- ja jälgimissüsteem, mille kohaselt peavad turuosalised asuma tubakatooteid skaneerima ja jälgima kogu tarneahela teekonna jooksul.

Peaks vähendama salakaubandust

Tegemist on väga ambitsioonika Euroopa Liidu ettevõtmisega, mis peaks oluliselt vähendama salakaubandust. See regulatsioon peaks hakkama kehtima juba loetud päevade pärast ehk 20. mail, mis hetkeks peab Eesti riik olema vastu võtnud hädavajaliku õigusraamistiku. Arvestades, et maikuu on juba käes, siis on Eesti jäänud õigusloomega päris viimasele hetkele. Tuvastamis- ja jälgimissüsteemi praktilise rakendatavuse tagamisega on aga juba hilinetud, sest ettevõtetelt ei ole võimalik nõuda tubakatoodete tuvastamist alates 20. maist, kui sellist nõuet Eesti seadustes ei eksisteeri, rääkimata mõistliku aja andmisest regulatsiooni vastuvõtmise ja jõustumise vahel.

Teema teeb markantseks asjaolu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega hilinemine ei ole ootamatu, vaid näib olevat teadlik. Nimelt oli samasisuline eelnõu juba eelmise riigikogu menetluses 2019. aasta alguses. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhitud sotsiaalministeerium otsustas aga 2019. aasta veebruaris vastava eelnõu riigikogust tagasi võtta, kuigi eelnõu oli läbinud riigikogus teise lugemise ning saanud suure häälteenamuse. Sotsiaalministeerium käitus nõnda arvatavasti põhjusel, et teised erakonnad hääletasid eelnõusse mitu tubakapoliitikat puudutavat muudatusettepanekut, mis neile ei sobinud. Eeltoodud segaduse tulemusena jäi toona üle võtmata nii tuvastamis- ja jälgimissüsteemi kui ka kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon. See omakorda süvendab vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mille tagajärjeks on sala- ja piirikaubanduse tõus.

Tuleb arvestada, et kuumutatavad tooted on Euroopa Liidus lubatud, sealhulgas müüakse neid juba ka Soomes ja Lätis. Alles hiljuti kinnitas SuperAlko Läti äride juht, et kuumutatavad tubakatooted on kiiresti kasvav piirikaubanduse artikkel.

Oluline valdkond jäi välja

Läinud esmaspäeval esitati riigikogule uus eelnõu, millega tehakse uus katse võtta üle tubakadirektiiv. Arusaamatul põhjusel on aga kuumutatavate toodete regulatsioon jäetud uude eelnõusse lisamata, mistõttu on uus riigikogu koosseis pandud olukorda, kus direktiivi üle võtvast eelnõust on välja jäetud oluline valdkond. Näib, et kuskil ametiasutuste tasandil on tekkinud soov kuumutatavate toodete regulatsiooni järjekordselt ja teadmata ajaks edasi lükata – ja seda juba kolmandat aastat. “On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.” Selline seadusloomega mängimine on riigi ressursside raiskamine ja Euroopa Liidu poolsete sanktsioonidega riskeerimine. Milleks teha mitu eelnõud ühe direktiivi artiklite ülevõtmiseks, kui eelnevalt valminud eelnõu sai juba riigikogu teisel lugemisel suure häälteenamuse? On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tekib vägisi mulje, et vastavaid teemasid eri eelnõudeks tükeldades soovitakse jätkuvalt venitada tubakadirektiivi korrektse ülevõtmisega ja mitte tegeleda piirikaubanduse probleemiga. Tuvastamis- ja jälgimissüsteem peab hakkama kehtima 20. mail, mistõttu oleme Eestis raamistiku kehtestamise jätnud viimasele minutile. Kuumutatavate tubakatoodete regulatsiooniga oleme aga juba kolm aastat hiljaks jäänud.

Tekkinud olukorra lahendamiseks peaks riigikogu lisama uude eelnõusse ka juba riigikogu häälteenamuse saanud vana eelnõu täiendused. Selline lahendus ei vaja ka mingit Euroopa Liidu asutuste kaasamist, sest tegemist on puhtalt direktiivi ülevõtmise küsimustega. Katsed viivitada Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, tükeldades regulatsioone eri eelnõudesse ning mõeldes Euroopa Liidu regulatsioonidele juurde täiendavaid nüansse süvendab ainult vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning tõstab sala- ja piirikaubanduse osakaalu.

0 Loe edasi →

Ema jäi lapsest ilma, kuivõrd polnud ühtegi kohtutäiturit, kes määrust täidaks. Vandeadvokaat Katrin Orav kommenteeris olukorda Eesti Päevalehe veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Katrin Orav andis Eesti Päevalehele kommentaari vahejuhtumist, kus lapse isa võttis omavoliliselt 8-kuulise lapse ema kodust kaasa. Isa keeldus lapse väljaandmisest ning ema otsustas oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Artikkel on leitav siit: https://epl.delfi.ee/arvamus/vandeadvokaat-katrin-orav-uks-vanem-voib-lapse-lihtsalt-ara-votta-ning-riik-vaatab-jouetult-pealt?id=86066033 

Vandeadvokaat Katrin Oravi kommentaar olukorrast.

8-kuune Nora nägi oma ema viimast korda esmaspäeva õhtul, kui lapse isa ta omavoliliselt ema kodust kaasa viis. Isa lubas veel rinnapiima saava beebi järgmisel hommikul emale tagasi tuua, kuid ei täitnud oma lubadust ja saatis emale hoopis kirjaliku ultimaatumi. Kirjas teatas, et ei anna last enne üle, kui ema on allkirjastanud lapse elukorralduse osas isa soovitud kokkuleppe.Korduvatele palvetele beebi tagastada ähvardas isa, et ei näita emale last enne, kui on sõlmitud kokkulepe.

Kuivõrd sellisel viisil lapse eraldamine oma emast ja beebi meelevaldne võõrutamine rinnapiimast ei ole kuidagi lapse huvides, sekkus lastekaitse ja politsei. Ilma kohtulahendita ei olnud aga kummalgi võimalik lapse isa ümber veenda. Nii ei jäänudki lapse emal muud üle, kui lapse heaolu tagamiseks pöörduda kohtusse. Esialgse õiguskaitse korras taotles ta, et isa annaks lapse temale üle. Vastusena ema tegevusele nõudis isa, et ema võtaks avalduse kohtust tagasi enne, kui ta astub samme, mida on võimatu tagasi pöörata.

Reede pärastlõunal saabus kohtust esialgse õiguskaitse määrus, mille kohaselt pidi isa andma lapse emale üle. Selleks ajaks ei olnud rinnapiima vajav beebi oma ema juurde pääsenud juba viis päeva. Kuivõrd lapse isa ei olnud varasemalt vabatahtlikult nõus last emale näitama, veel vähem emale üle andma, oli määruse täitmiseks vaja kohtutäituri kaasabi. Olukord oli seda kriitilisem, et ees ootas nädalavahetus, mil päris elus kohtutäituri abil kohtumäärust täita on võimatu.

Reedel kell 15.00 olid aga kohtutäiturite bürood suletud, telefonidele ei vastatud. Mitmed kohtutäiturid, kellega siiski õnnestus läbi tuttavate ühendust saada, teatasid, et nende tööpäev on lõppenud või nemad laste asjadega tegeleda ei soovi. Seadus sellist keeldumise alust ette ei näe. Nii juhtuski, et reede õhtul jäi 8-kuune beebi ühele poole seina ja tema ema pisarates teisele poole, sest Tallinna linnas ei leidunud ühtegi kohtutäiturit, kes oleks olnud valmis lastekaitsespetsialisti ja politsei abiga toimetama lapse ema juurde tagasi.

Olukorras, kus kohtutäiturid keelduvad lapsi puudutavaid kohtulahendeid täitmast, muutuvad laste õigusi ja nende huve kaitsvad kohtulahendid täies ulatuses mõttetuks. Teema on paljude kohtutäiturite jaoks ebameeldiv ja tülikas. Kas ei ole aeg teha süsteemis muudatusi, mis tagaksid, et lapsi puudutavad kohtulahendid saaksid esmajärjekorras täidetud? Kui kohus annab lapsele kaitse, siis peab ka kohtutäiturite süsteem tagama, et kohtu antud käsud täidetakse. Riik ja kohtusüsteem peavad seadma esimeseks prioriteediks laste kaitsmise, kuivõrd lapsed on kõige haavatavam grupp meie ühiskonnas. 

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas klienti Euroopa esimeses ICO vaidluses

LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik, Katrin Orav ja advokaat Kadi Saluste esindasid Portugalist pärit Mitchell Loureirot ning tema Eestis asutatud firmat kohtuvaidluses Santimenti vastu, milles nõuti Santimentilt krüptomüntide üleandmist. Kõnealune kohtuasi on nii Eestis kui ka Euroopas esimene nn ICOsid puudutav vaidlus.

Vaidlust kajastav artikkel on leitav siit: https://www.ituudised.ee/uudised/2019/03/25/esimene-ico-vaidlus-loppes-kompromissiga?fbclid=IwAR2keJaAzIf-FbK8Xoe9pb4W_d4UxAzpzuX1VZFNu_vEjFW98-0fViU-aDU 

Esimene ICO vaidlus nii Eestis kui Euroopas

Mitchel Loureiro lõi kaasa uues krüptoprojektis nimega Santiment. Töövõtuleping sõlmiti Singapuri firma ja Loureirole kuuluva Eesti äriühingu Zurvanic Futures vahel. Lepingusse kirjutati sisse muuhulgas see, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti õiguse järgi Eesti kohtutes.

Loureiro vastutusvaldkonnaks sai turundus, müntide pakkumise äriline külg ning müügi korraldamine ja üldine äriarendus. Santimenti projekt oli edukas ning kui saabus aeg, et krüptomündid Loureirole tasuna välja maksta, tekkisid probleemid. Loureirole tehti kompromissiettepanek, mille põhjal sooviti talle välja maksta 30% algselt kokku lepitust. Sellega  Loureiro ei nõustunud ning palkas ennast esindama New Yorgi ja Itaalia advokaadibüroo, kes omakorda võttis partneriks LEXTALi, kuna vaidlus tuli pidada Eestis.

Huvitavaks tegi olukorra see, et Loureiro ja Santimenti vahel sõlmitud leping nägi ette tasu maksmise krüptomüntides. Seega tuli esmalt kindlaks teha, mis asi krüptomünt või token olemuslikult üldse on. Lisaks oli probleemiks müntide elektroonilisus. Mündid asuvad virtuaalses rahakotis, mis on krüpteeritud ning kaitstud paroolidega. Mida siis teha, kui teine pool ütleb, et unustas parooli ära või ei lase kohtutäiturit token’itele ligi?

Kuigi klienti esindanud advokaatidel on hea meel sõlmitud kompromissi üle, on siiski kahju, et ei tekkinud teedrajavat kohtulahendit. Uue kohtulahendi abil oleks olnud võimalik paremini selgitada, kas ja kuidas saaks vaidluse korral nõuda teiselt poolelt krüptovara üleandmist, kas viivitamise eest saaks nõuda ka viivist ning millised on kohtutäituri võimalused krüptovara vaidluses tehtud kohtuotsuse sundtäitmisel.

Küll on aga kõnealune vaidlus juhtinud tähelepanu sellele, et krüptomüntidega seonduvaid tehinguid tuleks põhjalikult läbi mõelda. Tähelepanu tuleks pöörata peamiselt sellele, kuidas peaks toimuma lepingust tulenevate nõuete täitmine. See ei hõlma endas ainult tasustamist, vaid ka pärimisega seonduvate küsimuste reguleerimist. Näiteks võib tuua olukorra, kus krüptorahasse investeerinu ootamatult sureb ning on eelnevalt oma virtuaalse rahakoti krüpteerinud, kuid rahakoti võti on talletatud vaid ta enda mällu. Sellises juhul pole pärijatel võimalik varale ligi pääseda ning taolise olukorra vältimiseks tuleb krüptomüntide tehingutega seonduva põhjalikult läbi mõelda.

 

0 Loe edasi →

Oliver Nääs taas tunnustatud parimate seas!

Juhtiv rahvusvaheline väljaanne Chambers Europe 2019 tunnustas vandeadvokaat Oliver Nääsi Eesti ühe juhtiva vaidluste lahendajana.

Väljaanne toob enda värskelt avaldatud iga-aastases analüüsis esile Oliveri tegevust kõrge profiiliga majandus- ja korruptsioonikuritegusid puudutavate kriminaalasjade lahendamisel. Lisaks sellele pälvis sel aastal Chambersi tähelepanu ka Oliveri tegevus laimuhagide menetlemisel tsiviilkohtumenetluse raames.

0 Loe edasi →

Konkurss kõigile õigusteaduse tudengitele tasustatud praktikale advokaadibüroos LEXTAL

Advokaadibüroo LEXTAL kutsub praktikakonkursile kõiki õigusteaduse tudengeid! Kandideerida praktikale saab 27.03.2019 kuni 10.04.2019.

Miks teha praktika LEXTALis?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi ülesannete lahendamisel külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. Me näeme praktikante noorte kolleegidena, kes soovivad omandada kogemusi – praktikale tulnud kolleeg on meie büroos osa meeskonnast.

LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Lisaks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel kahele praktikakoha saanud tudengile anname 4 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 300 eurot (neto).

Millistes valdkondades saab kandideerida?

Praktikale saab kandideerida:
1) Juhendaja Rauno Kinkar’i juurde IT õiguse, intellektuaalse omandi ja andmekaitse valdkonnas. Praktika toimub maikuus.
2) Juhendaja Oliver Nääs’i juurde kriminaalõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik 5 kuni 30. august.
3) Juhendaja Ants Karu juurde maksu- ja ühinguõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik 10. juuni kuni 12. juuli.

Kuidas kandideerida praktikale advokaadibüroos LEXTAL?

Saada hiljemalt 10.04.2019 e-kiri aadressil praktika@lextal.ee, millele lisa oma motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (200 kuni 400 sõna), CV ja hinneteleht. Palun märgi kirjas ära eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL võtab Sinuga ühendust pärast 15.04.2019 ning saadab edasise info juba siis, kui oled kandideerinud!

Me ootame Sind huviga!

Lahtiütlused:

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2019 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.
Täiendava info saamiseks pöördu julgesti meie poole e-posti teel praktika@lextal.ee.

0 Loe edasi →

Vandeadvokaat Magnus Braun on Eesti Õliühingu uus tegevjuht

Eesti Õliühing valis organisatsiooni uueks tegevjuhiks advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadi Magnus Brauni. Eesti Õliühing asutati 20. mail 1993 ja see koondab endas vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis naftasaadustega tegelevaid ettevõtjaid. Eesti Õliühing on kutsutud ellu valdkonna ettevõtjate ühendamiseks ja see ei ole kasumit taotlev ühing. Õliühingus on 13 liiget, kelle tegevusaladeks on mineraal- ja biokütustega tegelemine.

Magnus Braun jätkab tööd ka advokaadibüroos LEXTAL.

Loe pikemalt Äripäevast.

0 Loe edasi →

LEXTAL on Eesti üks atraktiivsemaid tööandjaid õigusteaduse tudengite seas

LEXTAL valiti Eesti üheks atraktiivseimaks tööandjaks õigustudengite seas. LEXTAL saavutas kolmanda koha.

Tööandja brändingu agentuur Instar viis läbi üle-Eestiliste kõrgkoolide, kutsekoolide ja meditsiinivaldkonna õpilaste seas tööootuste ja tööandja maine uuringu. Uuringus osales sel aastal kokku üle 5400 vastaja. LEXTAL valiti tudengite poolt kolmandaks kõige atraktiivsemaks tööandjaks. Kokku oli uuringus osalejatel valida neile kõige enam ihaldusväärne töökoht 194 tööandja hulgast.

Praktika juura valdkonnas – tudengid on meile öelnud, et tahavad isiklikku lähenemist

“See on meie jaoks väga suur au ja rõõm. Oleme väga uhked, et tudengid on nii kõrgelt meid hinnanud. Küllap on selle edu võtmeks see, milliseks oleme kujundanud LEXTALi praktikaprogrammi. Meie eesmärk on pakkuda praktikat tudengitele selliselt, et oleks alati kindel, et praktika kujuneks noorele kolleegile inspiratsiooniks ja hüppelauaks. Me oleme andnud aastaid tudengitele lubaduse, et meile praktikale tulles saavad nad tegeleda sisuliste küsimustega ja päris õigustööga. Piltlikult öeldes – me ei suuna noori kolleege pelgalt arhiive korrastama või tegelema vaid juura valdkonnast kauge tehnilise tööga. Mida me oleme õppinud on, et noored kolleegid soovivad isiklikku lähenemist ja mentorlust. Praktikaprogramm ei saa olla pelgalt suur masinavärk, mille eesmärk on leida endale potentsiaalseid töötajaid ilma selleta, et büroo ei pea midagi sisulist noorele kolleegile vastu andma. Juura praktika ei saa olla mehhaaniline ülesannete täitmine. Juura praktika peab võimaldama individuaalsust ja tugevate akadeemiliste teadmistega noorele kolleegile võimalust loominguliselt värskeid akadeemilisi teadmisi kasutada. Meie juures praktikal käinud tudengid on öelnud, et nad soovivad isiklikku lähenemist, sisulisi väljakutseid ja juhendamist – nad on kinnitanud, et LEXTALis praktikal on nad saanud just seda,” selgitas advokaadibüroo LEXTAL juhtivpartner Marge Männiko.

2018 Eesti kõrgkoolide tudengite tööootuste uuringu 10 atraktiivsemat tööandjat:

  1. TransferWise Ltd
  2. Skype Technologies OÜ
  3. Microsoft Estonia OÜ
  4. Haridus- ja Teadusministeerium
  5. AS Tallinna Lennujaam
  6. Swedbank AS
  7. Eesti Rahvusringhääling
  8. Pipedrive OÜ
  9. Eesti Energia AS
  10. Keskkonnaministeerium

 

2018.a. õiguse eriala tudengite 10 atraktiivseimat tööandjat (194 hulgast):

  1. Advokaadibüroo COBALT
  2. Justiitsministeerium
  3. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ
  4. Riigikohus
  5. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
  6. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
  7. Advokaadibüroo Sorainen AS
  8. Prokuratuur
  9. Advokaadibüroo TGS Baltic AS
  10. Välisministeerium
0 Loe edasi →

LEXTAL ühines ülemaailmse võrgustikuga MERITAS

Millised on advokaadibüroo klientide vajadused täna ja tulevikus?

Õigusabiteenus ja advokaaditöö aastal 2018 ja tulevikus on kõike muud kui vaid kodumaine. Eesti ettevõtjad, nagu ka Eestiga seotud ettevõtjad, tegutsevad kõikjal üle maailma. Baltikumi-ülese siinsel kapitalil põhineva kontserni laienemine uutele turgudele tähendab neile kvaliteetse, operatiivse ja efektiivse õigusteenuse tagamist enam kui 10 riigis. Eesti-Skandinaavia ettevõtjad vajavad õigusnõustust potentsiaalselt 3-5 riigi õigust puudutava võimaliku lepinguliste ja lepinguväliste küsimuste lahendamisel. Eesti ettevõtjal tuleb intellektuaalomandit puudutavaid küsimusis oma õigus kaitsta Ameerika ühe osariigi kohtus. Vaid üksikud näited advokaaditöö reaalsusest aastal 2018.

USA, Hiina, Filipiinid, Korea, Aafrika jne – uued turud

Eesti ettevõtja ei kujutle oma maailmavallutuslikes ambitsioonides Läti ja Leedu turu hõivamist kui loomulikku teed igihalja jõukuseni, vaid seab koheselt oma kaupade ja teenuste sihtturgudeks suuremad turud: Inglismaa, Saksamaa, USA, Aasia suurriigid jne. Meie töö on vähemalt mingis aspektis rahvusvaheline sisuliselt igapäevaselt ning sõltumata valdkonnast – rahvusvaheline on nii tehingu- kui korporatiivnõustus, intellektuaalomandi-alane või kindlustusõiguse töö, vaidluste lahendamine ja mistahes muu me tegevusvaldkondadest.

LEXTAL on läbi kogu oma tegevusaja väga oluliseks pidanud rahvusvahelisi kontakte kolleegidega teistest riikidest. Need kontaktid on meeldivad, arendavad koostööd, aitavad kursis olla õiguse arengutega teistes riikides (samad arengud jõuavad tihti 3-5 aasta järel ringiga ka Eestisse) ja, mis loomulikult kõige tähtsam – võimaldavad meil efektiivselt ja hästi aidata meie kliente.

Kliendil ei ole võimalik oodata oma projekti käivitumisel või õigusriski ilmnemisel, kuni õigusnõustaja asub kuskilt kellegi kontakte otsima. Väga hea õigusnõustaja leiab oma kliendile sama hea õigusnõustaja ükskõik mis õigusvaldkonnas, ükskõik mis riigis, maksimaalselt 24 tunniga. Ning klient teab, et kus tahes maailma otsas soovitatud nõustaja on sama hea ja pühendunud, kui meie siin!

Kliendid ei soovi ka – isegi kui tegemist on väga suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega – sageli enda nõustajaks gigantbürood, mille hinnatase ja formaliseerituse aste (liiga palju inimesi tegeleb ühe asjaga ning tulemiks on aeglane ja kallis õigusnõustus), huvikonflikti tõenäosus jne muudavad õigusteenuse ebamõistlikuks.

MERITAS

Sestap ongi LEXTAL liitunud maailma absoluutsesse tippu kuuluva sõltumatute advokaadibüroode alliansiga MERITAS. 182 sõltumatut ning oma valdkonnas absoluutsete tippude hulka kuuluvat advokaadibürood 90 riigis; enam kui 7600 kolleegi – MERITASe liikmesbüroode tugevuse aluseks on kõrgtasemelised teadmised, põhjalikud kogemusel, personaalne lähenemine ning mõistlik hinnastamine.

Äärmiselt hoolikas auditeerimine, korraline kvaliteedikontroll, igakordsel õigusnõustamisel põhinev tagasisidesüsteem nii väliskolleegidelt kui ka klientidelt – need on vaid mõned märksõnad MERITAS’e kohta, ilmestamaks alliansi kvaliteeti. Lisaks on äärmiselt suur rõhk kolleegide vahelisel lävimisel, kuna just sellel põhineb mistahes rahvusvaheline koostöö – ühine tegutsemine rahvusvahelistes praktikagruppides, isiklikud kontaktid jms. annavad kindluse, et klient on aidatud ja hoitud mistahes teise liikmesbüroo kolleegide poolt.

Lisaks ilmestab MERITASt proaktiivsus – eesmärgiks on olla oma klientide jaoks nende vajadustest 1 sammu võrra ees, aitamaks neid ennetavalt võimalike õigusriskide maandamisel.

LEXTAL on uhkusega MERITASe õiguspere ainsaks liikmeks Balti riikides. Kui soovid MERITASe ja LEXTALi koostööst teada rohkemat või uurida võimaluste kohta koostööks, siis võta julgesti ühendust LEXTALi partneri Urmas Ustaviga.

0 Loe edasi →

Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle – videoblogi

Juhtus õnnetus – kindlustus ei ole nõus õiget summat hüvitama

Kui mul oli sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustus ei maksnud välja kahju sellises suuruses nagu lootsin? Mida peaksin tegema? Kas esimese asjana advokaadi palkamine on hädavajalik?

See ei ole ainus võimalus. On mitmed erinevad lahendused, mida inimene saab ise proovida, et kindlustuselt õiglane summa kätte saada. Erinevad arusaamad ja erinevad inimeste ootused on normaalne osa elust. Kui tekib vaidlus kindlustusseltsiga kahju suuruse üle, siis ei pea esimese asjana tormama advokaati palkama. Näiteks juhtus mul liiklusõnnetus, milles ma jäin vastutavaks ning ma taotlen kaskokindlustuses mahakandmisele kuuluva auto väärtuse hüvitamist. Mina arvan, et auto maksis 15 000 eurot, kindlustusselts aga, et auto väärtus oli 10 000 eurot. Vaadates erinevaid automüügikuulutusi, leiab pakutavaid samasuguseid autosid mõlemas hinnas. Kellel on siis õigus? Väga paljud sellised vaidlused tekivad möödarääkimistest ja need vaidlused on võimalik lahendada lihtsalt ning odavamalt kui advokaadi kohesel palkamisel.

Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle

Üks põhilisemaid vaidlusi kindlustusseltsidega on vaidlused kahju suuruse üle, näiteks, kas minu põlenud korter maksis nii või naa palju või kui palju maksis minu liiklusõnnetuse tagajärjel mahakandmisele kuuluv auto. Selle lahendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, mis ei ole liiga kulukad või keerulised.

Esimene võimalus on valida riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ise ekspert ja lasta tellida ekspertiis. Selleks tuleb minna Eesti Kohtuekspertiisi büroo kodulehele, leida sealt riiklikult tunnustatud ekspert, kes on spetsialiseerunud sõidukite hindade määramisele ja tellida temalt ekspertiis. Selline ekspertiis on kindlasti väga tugev tõend ka võimalikus kohtumenetluses. Samas see ekspertiis ei ole tõendina kindlustusseltsi jaoks siduv – kindlustusselts ei pruugi seda aktsepteerida. Kuidas aga saavutada olukord, et kindlustusseltsi jaoks oleks tehtav ekspertiis siduv?

Teine võimalus on selleks, ekspertmenetlus. Nimelt tuleneb võlaõigusseadusest, et kindlustusandja ning kindlustusvõtja võivad leppida kokku ekspertiisi korraldamise tuvastamaks pooltele siduvalt kahju suuruse. Sellise kokkuleppe puhul peab eksperdi nimetama keegi kolmas isik (näiteks võivad pooled kokku leppida, et eksperdi nimetab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond) või siis nimetatakse poolte poolt võrdne arv eksperte, kes teostavad ühisekspertiisi. Eksperdi nimetamine kolmanda isiku poolt (või ekspertide nimetamine võrdsel arvul osapoolte poolt) kannab endas ekspertiisi sõltumatuse põhimõtet. Pooled ei saa tugineda kahju suuruse kindlaksmääramisele eksperdi poolt, kui see erineb ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest – selliseks olukorraks võib näiteks olla, kus ekspert hindab võrdlusena tavapärases keskmises seisundis sõidukit aga konkreetne sõiduk omas enne kindlustusjuhtumit tõsiseid tehnilisi puuduseid.
Juhul, kui esineb olukord, kus eksperdi järeldused erinevad oluliselt tegelikest asjaoludest või kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või viivitab sellega, võivad pooled nõuda, et kahju suuruse määraks kohus.
Seega kätkeb VÕS §-iga 490 lg 1 sätestatud ekspertmenetlus pooltele võimalust määrata vaidluse korral kahju suurus pooltele siduvalt eeldusel, et ekspertiisi tulemus ei erine ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest. Seega on kahju suuruse vaidluse lahendamise heaks võimaluseks ekspertmenetlus.

Kolmas võimalus on lahendada küsimus eeltõendamismenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kahjustada saanud korter või maja kahju suuruse tuvastamine võib muutuda raskeks – on ju loomulik, et inimene tahab enda korteri või auto korda teha. Eeltõendamismenetluse (kui menetluslikult kiirema ja rahaliselt pooli vähem koormava menetluse) valiku kriteeriumiteks on seega poolte kokkulepe või olukord, kus tõendite hilisem kogumine võib osutuda raskemaks. Tõendite hilisem kogumine võib muutuda raskemaks juhul, kui näiteks liiklusõnnetuses kahjustatud asi on seisukorras, mille seisund ajas kiiresti muutub halvemaks. Eeltõendamismenetlust tasub kaaluda pooltel ka kokkuleppel – tegemist võib olla olukorraga, kus näiteks kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei saavuta VÕS § 490 lg 1 nimetatud kokkulepet eksperdi määramise osas – sellisel juhul määrab eeltõendamismenetluses eksperdi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast kohus. Eeltõendamismenetlus on võrreldes hagimenetlusega oluliselt odavam (riigilõiv 50 eurot) ja kiirem.

Täiendavate küsimuste korral võta julgesti ühendust Olavi-Jüri Luigega: Olavi-Jyri.Luik@lextal.ee.

Vaata nõuannet ka meie videoblogist:

0 Loe edasi →