Kuidas vältida olukorda, kus eelmine raamatupidaja ei anna ettevõtet üle ja seetõttu tuleb kogu raamatupidamine uuesti sisestada. Miks ei saa ka raamatupidamistarkvara pakkuja ettevõtet sellises olukorras sageli aidata?
Kumb on tähtsam, loom või inimene? Koerarünnaku ohvriks langenud Sandra lugu
Olavi-Jüri Luik esindab kohtus jõhkra koerarünnaku ohvriks langenud Sandrat, kellega juhtunu on ka meedias palju tähelepanu pälvinud. Tema lugu toob välja lünga Eesti seadusandluses, mis ei võimalda hooletult omanikult looma ära võtta.
2022. aasta novembris ründasid naabertalu koerad Põltsamaa vallas Tammiku külas elavat 26-aastast Sandrat. Rünnak leidis aset tema enda koduhoovis ning tõi kaasa tõsiseid vigastusi – hammustushaavad kätel ja jalgadel, lahti rebitud kõrv ja peopesasuurune peanaha tükk koos juustega.
Juhtumi teeb eriti kahetsusväärseks asjaolu, et ohtu oli juba pikalt näha olnud. Politsei ja vald olid naabri vabalt ringi jooksvatest koertest teadlikud, sest samade loomadega oli varemgi probleeme olnud. Ka Sandra hoovil olid koerad varemgi käinud ning rünnanud seal nende väikest koera. Paraku ei tehtud rünnakute ennetamiseks midagi.
Kas keerulisel ajal tuleks lõpetada äritegevus või pingutada ettevõtte päästmise nimel?
LEXTAL aitab imikutoidu tootjat majandusraskuste ületamisel
Tartu Maakohus otsustas algatada piimatootmisettevõtte AS Solbritt saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadi Ksenia Kravtšenko. AS Solbritt on piimatootmisettevõte, mille tehas on tänaseks tegutsenud 85 aastat. Alates 2005. aastast toodab AS Solbritt peamiselt pulbrilisi imikupiimasegusid kaubamärgi Nuppi all. Saneerimisnõustaja leiab, et ettevõtja poolt välja toodud asjaolud kinnitavad head väljavaadet ettevõtte taastumiseks. Juhtkonna senine tegevus on olnud edukas ja tulevikuplaanid realistlikud, mistõttu on lootust, et menetlus saab olema tulemuslik.
Oska küsida liiklusõnnetuse korral õiglast hüvitist
Liikluskindlustusseadusest tulenevalt on isikukahju kindlustussumma kuni 5,6 miljonit eurot. Paraku ei tähenda see, et kõik kannatanud saaksid seda kompensatsiooni. Kindlustusseltsidel ei ole kohustust kannatanuid informeerida hüvitistest, millele neil seaduse järgi õigus on. Kahjuks peab kannatanu ise oskama valuraha küsida, aga vajalikku teavet on ilma advokaadi abita väga keeruline kätte saada, sest avalikku infot on selle kohta vähe.
Muutused käibemaksus ja millal saab 20% määra kasutamist jätkata?
Alates 01.01.2024 suureneb üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 22 protsendini.
Alates 01.01.2025 suurenevad ka vähendatud käibemaksumäärad:
- majutus (sh hommikusöögiga) 13 protsendini ning
- raamatud, õppekirjandus ja ajakirjandusväljaanded (v.a peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav, erootilise või pornograafilise sisuga väljaanded) 9 protsendini.
Selles uudisnupus keskendume alates 01.01.2024 jõustuvale üldisele käibemaksumäära muudatusele.
Turundusmeilid nõusoleku alusel või nõusolekuta – õigustabu või seaduslik müügitaktika?
Turundusmeilide saatmine on hea võimalus suurendada müüki. Kes ei tee müüki, see ei tee ka äri. Samas tekib küsimus, kas see rangete andmekaitse reeglitega kooskõlas on. Teada on ju fakt, et Andmekaitse Inspektsioon teeb üha usinamalt järelevalvet ning määrab rikkumiste eest soolaseid trahve.
Kinnisvara kindlustusleping – viis nüanssi, mida tihti tähele ei panda
Kindlustuslepingu sõlmimise vajadus kinnisvara rentimisel või omamisel on valdavalt kõigile selge. Päriselus on aga levinud probleem, et ei teata, mida täpselt kindlustamisel jälgida ja mida kindlustuslepingu tingimustest otsida või silmas pidada siis, kui kindlustus on sõlmitud ja tekib kahju. Toon välja 5 olulist nüanssi, mis tihti minu enam kui 25-aastase kindlustusõiguse kogemuse põhjal ettevõtetel ja inimestel oma renditud või isikliku kinnisvara kindlustamisel kahe silma vahele jäävad.
„Vilepuhuja“ seadus on peagi kohal – rakendatavad lahendused on juba olemas
Kuidas skandaal Luxembourgis kogu Euroopa õigust muutis?
Kuidas on seotud 2014.a. Luxembourgis avalikuks tulnud maksuskandaal ehk LuxLeak ja Eesti ettevõtja, kelle juures töötab vähemalt 50 töötajat?
Vastus – LuxLeaki tulemusena kehtestatakse kohe-kohe ka Eestis igale 50 või enama töötajaga ettevõttele kohustus luua konfidentsiaalne teavituskanal n-ö vilepuhumise jaoks ning keeld rikkumisest teavitajate suhtes survemeetmeid kasutada.
Oluline on luua turvaline ja efektiivne viis töökeskkonnas teada saadud rikkumisest teavitamiseks, et hoida ära edasine rikkumine või kõrvaldada see nii, et selle tõttu tekkiv kahju oleks minimaalne ning puudutaks võimalikult väheseid inimesi. Samal ajal peab teavitajale olema tagatud kaitse töökohal kiusamise eest. Rikkumisest teada saamine ning probleemiga ettevõtte sees tegelemine aitab minimeerida potentsiaalset mainekahju, mis võib kaasneda rikkumise avalikustamisega.
Kas sinu ärile negatiivse arvustuse jätjalt internetis on mõtet nõuda selle ümberlükkamist?
Tänasel Internetiajastul on kliendikogemuse hindamine ning avaliku arvustuse jätmine osa äripidaja igapäevaelust. Nii on erinevates veebikeskkondades võimalik jagada oma kogemust praktiliselt igas teenindusvaldkonnas: hinnata saab hotelle, restorane, iluteenindajaid, aga ka näiteks arste, fotograafe, taksojuhte ja advokaate.
Kuna klientide arvustused ja saadud hindepunktid mõjutavad potentsiaalsete klientide ostuotsuseid, on ettevõtja tema tegevusele antud tagasisidest küllaltki sõltuv. Positiivne tagasiside ja kõrgem hindepunktide keskmine tähendab rohkem kliente ning käivet. Negatiivsed arvustused tähendavad aga konkurentidele kaotatud kliente. Nii võib väga karm ja negatiivne tagasiside osutuda äripidajale saatuslikuks. Eeltoodu valguses on oluline, et klientide poolt antav tagasiside põhineks tegelikel asjaoludel ning kajastaks mingilgi mõistlikul määral adekvaatseid hinnanguid. Mida teha aga siis, kui Sinu ärile jäetud arvustus tugineb selgelt väljamõeldistele või on oma negatiivsuses Sinu arvates ebaõiglane või üle paisutatud?
Võlgnik haihtus äriregistrist – kuidas vältida sellist olukorda ning millistele ohumärkidele tähelepanu pöörata?
Võlausaldaja, ole tähelepanelik! Kas teadsid, et olenemata sellest, et sul on võlgniku vastu nõuded, võidakse sind teavitamata võlgu olev ühing ootamatult registrist kustutada? Mida teha, kui võlgnik ongi registrist juba kustutatud?
Sel aastal jõustunud äriregistri seadus annab registripidajale võimaluse kustutada äriühing registrist lihtsustatud korras, kui ühing on jätnud esitamata majandusaasta aruande või ei ole määranud kontaktisikut, kui tal on kohustus selline isik määrata. Vältimaks olukorda, kus võlgnik järsku haihtub, koondan siia mõned näpunäited, mida järgida.
