fbpx

Skip to Content

Category Archives: Uudised

LEXTAL liitus 56 riigis tegutseva rahvusvahelise advokaadibüroode ketiga The International Fraud Group

Kaasaegsed pettused on piiriülesed ning tekitavad majandusele üle maailma kahju triljoneid eurosid aastas.

Petturid on võimelised tegutsema kiiresti, süsteemselt ja tihti (pool)anonüümselt, liigutades vara hõlpsalt üle piiri, varjates seda usaldusfondide, offshore-struktuuride jms rägastikus. Krüpto- ja muud moodsad anonüümsed ja piiriülesed formaadid ja keskkonnad on kurjategijate jaoks üha atraktiivsem, kuna see võimaldab nende jälgi varjata.

LEXTAL-i partner Olavi-Jüri Luik toob viimase aja praktikast välja kolm näidet. Esimesel näite puhul pankrotistusid „juhuslikult“ üheaegselt sama valdkonna ettevõtted Eestis, Venemaal ja Valgevenes; „kaduma“ läinud läks kümnete tonnide ulatuses väärtuslikku kaupa ja mitmete riikide võlausaldajate kogukahju ulatus kümnetesse miljonitesse eurodesse. Teise näite puhul kasutasid Iisraeli kodanikud tuntud Eesti kelmide poolt asutatud Eesti äriühingut, pettes välja Araabia investoritelt välja märkimisväärse rahasumma, rahad liigutati kiiresti läbi mitmete riikide (sh Küpros, Inglismaa) pankade. Kolmanda näite puhul peteti rahvusvahelise kontserni ühingult laialt levinud raamatupidaja petukirjaga välja sadu tuhandeid eurosid.

Sedalaadi rahvusvaheliste pettustega võitlemine eeldab kõrget kompetentsi, head kogemust ning kiiret ja tõhusat piiriülest koostööd advokaatide vahel, kes on spetsialiseerunud vastavate pettustega võitlemisele.

Seetõttu annab IFG-ga liitumine LEXTAL-ile unikaalse rahvusvahelise võimekuse kaitsta klientide huve ning võidelda nende eest rahvusvahelise kelmuse ohvriks langemise korral.

IFG (The International Fraud Grouphttps://www.internationalfraudgroup.com/ifg-thinks/) asutati 1997. aastal Londonis ühe juhtiva Suurbritannia advokaadibüroo Mishcon de Reya LLP poolt eesmärgiga saavutada rahvusvahelise kelmuse ohvritel enda vara tagasi saada. Oma tegevuse 24 aasta jooksul on IFG kasvanud globaalseks võrgustikuks, mis koondab kelmuse vastase võitluse ja kübereksperte 56 riigis ja mis on aidanud klientidel tagasi saada vara sadade ja sadade miljonite eurode väärtuses. IFG pettuste vastased spetsialistid on varustatud kõigega, mis on vajalik vara jälitamiseks, arestimiseks ja tagastamiseks omanikule. IFG küberekspertiis ja suhted juhtivate valdkonna uurijatega võimaldavad tuvastada petturid nende jälgedes ja nad peatada.

LEXTAL-i partneri ja rahvusvaheliste suhete juhi Urmas Ustav’i sõnul on rahvusvahelised pettused paraku üha kasvav trend, ning seda nii tehingute tegemisel kui ka äriühingu- ja maksejõuetusõiguse valdkonnas. Arvestades, et enamus LEXTAL’i klientidest on rahvusvahelised, on sellise kompetentsi kaasamine ning usaldus IFG poolt väga oluline verstapost, olemaks tulevikus veelgi võimekamad oma klientide huvide eest seismisel ja nende efektiivsel abistamisel. Koostöös LEXTAL’i vaieldamatult tipptasemel karistusõiguse tiimiga on sel moel olemas Eesti mõistes unikaalne rahvusvaheline kompetents ja võrgustik efektiivseks koostööks klientide huvide kaitsel.

0 Loe edasi →

Oliver Nääs esindab vabaks.ee asutajaid

 

Vabaks.ee asutajate kaitsjad, Lextal vandeadvokaat Oliver Nääs ja PwC Legal vandeadvokaat Indrek Leppik peavad põhjendamatuks finantsinspektsiooni poolt portaali kohta esitatud kuriteokaebust ning taunivad olukorda, kui ettevõtte asutajad peeti vaieldavas õiguslikus küsimuses eelmisel nädalal ööpäevaks kinni.

„Arvestades, et tegemist on väga õigusliku iseloomuga vaidlusega, siis oleks saanud vast hakkama ka ilma asutajatelt lühiajaliselt vabadust võtmata ja muid sunnimeetmeid rakendamata,” sõnas Oliver Nääs. Loe täpsemalt, mis ja miks juhtus, Delfi ärilehest.

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas klienti Port One grupi müügis

LEXTAL nõustas klienti Port One grupi (PortOne (Eesti), PortOne Poola ja State Port Group (Leedu)) müügis. PortOne pakub Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal autoveo- ja logistikaettevõtetele kütusekaarte, teemaksude, käibemaksu ning aktsiisimaksu tagastamisteenuseid. Ostjaks oli DKV Mobility Group, Euroopa turuliider teenustes, mis hõlmavad kõiki veoautode ja autoparkidega seonduvat.
Projekti juhtis partner Ants Karu. Meeskonda kuulusid Kristi Sild, Diana Minumets, Martin Nikolajev, Rauno Kinkar, Džiuginta Balčiūnė (ILAW LEXTAL Leedu), Inga Neniškė (ILAW LEXTAL Leedu).
0 Loe edasi →

Kinnisvaraarendus Porto Franco ja mööblimüüja Treimann Furniture OÜ sõlmisid LEXTAL’i vandeadvokaadi Urmas Ustavi kaasabil üürilepingu Treimanni mööblisalongi avamiseks Porto Franco I hoones septembris 2021.

Porto Franco sai uue suure üürniku

Mööblisalong saab Porto Franco I hoone 1. korrusel enda käsutusse 729 ruutmeetrit, mis tähendab ettevõtte senise poe kolmekordset laienemist. Treimanni mööblisalongi omaniku Liina Treimanni sõnul on neil väga hea meel, et nad on nelja tegutsemisaastaga võitnud Eesti klientide usalduse ning avavad nüüd senisest kolm korda suurema uudse kontseptsiooniga kodusisustussalongi. „Tunduvalt suurem salong annab võimaluse tuua turule nii uusi ja inspireerivaid sisustusbrände kui ka täiendada oluliselt olemasolevate partnerite kaubavalikut füüsilises keskkonnas,“ ütles Treimann. „Porto Franco oma ideaalse asukoha ja kontseptsiooniga toetab meie peamist eesmärki pakkuda lisaks toodetele ka vahetuid emotsioone, et sisustuse valimine ja ostmine oleks nauditav kogemus.”

Porto Franco juhatuse esimees Rauno Teder ütles, et suur mööblisalong on hea lisandus arenduse senistele üürnikele, pakkumaks Porto Franco tulevastele külastajatele mitmekesiseid ostu- ja ajaveetmisvõimalusi. „Suurem osa Porto Franco I hoone üüripindadest on valmis sissekolimiseks selle aasta suve lõpus või varasügisel,“ lausus Teder. Esimese üürnikuna võttis juba mullu mai alguses koha sisse Citybox Tallinn hotell.

Porto Franco mitmefunktsioonilises linnakvartalis saab olema pinda enam kui 150 000 ruutmeetrit. Porto Franco kompleks koosneb kolmest maa-alusest korrusest 1 170 kohalise parkimismaja ja kaubanduse üüripindadega ning viiest maapealsest korrusest kaubanduskeskuse, bürookeskuse ja hotelli tarbeks. Porto Francos hakkavad tegutsema kohvikud ja restoranid, hotell, hüpermarket ning hulganisti ettevõtteid nii kauplustena kui ka büroopindadel.

Treimann Mööbel ja Disain on pereettevõte, mis loodi 2017. aastal eesmärgiga pakkuda moodsa disainiga kvaliteetseid sisustustooteid otse Euroopa südamest. Lisaks 2017. aasta sügisel avatud salongile Tallinnas Poordi tänaval täiendab ettevõtte tegevust rikkaliku valikuga e-pood. Mööbli kõrval pakutakse sisustusaksessuaare ning Eesti ja välismaiste kunstnike loomingut.

0 Loe edasi →

Tallinn on teinud koolikohtade määramise korraldamisel endiselt ainult pool õigusrehkendust

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Margus Reiland esindas vaidluses Tallinna Haridusametiga perekonda, kelle last keelduti määramast geograafiliselt lähimasse Tallinna 21. Kooli (kool asub pere kõrvalmajas), vaid määrati rohkem kui kilomeetri kaugusesse kooli, nõnda, et kooliteekonnal pidanuks laps ületama mitut ohtlikku sõiduteed.
Kehtinud koolikohtade määramise kord võimaldas kahtlemata veidraid ja õigusvastaseid tulemusi. Nagu antud kaasuse puhul, võis näiteks kooli kõrvalmajas elav laps jääda ilma koolikohast, sest õdede ja vendade automaatne eelistamine on täitnud suure hulga vabadest kohtadest. Tallinna Ringkonnakohus leidis aga õigustatult, et mõlemad seaduses sätestatud kriteeriumid (õde-vend ja elukoha lähedus) on võrdse tähtsusega ning Haridusamet peab igal üksikjuhtumil kaaluma, kumba neist eelistada. Seega on tegemist olulise muutusega senises koolide määramise praktikas, mis muudab kokkuvõtteks olukorra laste ja lastevanemate jaoks õiglasemaks.
Ka Tallinna Haridusametil ei jäänud põhjapanev kohtulahend märkamata, kuid vandeadvokaat Reiland kahtleb, kas Haridusameti poolt tehtud uuendused on olnud piisavad, et järgida kohtulahendis toodud suuniseid ja tagada ka päriselt koolikohtade määramise seaduslikkus.
Uue korra puhul on hea see, et õe-venna samas koolis õppimine ei taga lapsele automaatselt kohta koolis (eriti olukordades kus õde-vend õpib nt juba 12. klassis). Hinnatakse ka seda, kas õde-vend õpib samas õppekohas ja elab samal aadressil.
Samas on endiselt lahendamata problemaatika, et iga haldusmenetlus peab olema sisuline ja kaaluda tuleb asjaolusid iga üksikjuhtumi kontekstis, sh hinnata igakülgselt tõendeid. Samuti jääb endiselt õhku (põhiseaduslik) küsimus, kas alati toob rahvastikuregistri järgse elukoha kande kohustuslik arvestamine õiguspärase tulemuse, eriti arvestades, kui tegelikud tõendid kinnitavad muud elukohta (nn näilike rahvastikuregistri kannete problemaatika). Eelistada tuleks sisulist lähenemist, sisulist kontrolli ning vandeadvokaadi hinnangul toetab seda ka Põhiseadus ning töö- ja pereelu ühitamise põhimõte. Lisaks on korra uus sõnastus õiguslikult ebaselge, millega Haridusamet teeb enese elu keeruliseks.
Seega võib öelda, et Haridusamet on teinud ära „pool rehkendust“. Olulised küsimused vääriksid endiselt lahendamist ja reguleerimist, et tagatud oleks ka tegelik koolikohtade määramise seaduslikkus.

2 Loe edasi →

Uus Riigikohtu praktika: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu

Ilmselt ei tule ühelegi ettevõtjale ega juhatuse liikmele üllatusena, et äriühingu juhatuse liige peab seadusest ja juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning olema äriühingule lojaalne. Kui juhatuse liige neid kohustusi tahtlikult rikub, vastutab ta isiklikult kogu äriühingule tekitatud kahju eest.
Muutunud Riigikohtu praktika kohaselt tuleb pahausksel juhatuse liikmel kohustuste rikkumisel karta vastutust senise 5 aasta asemel 10 aastat.
LEXTALi advokaat Ave-Ly Kõuts avab uue kohtupraktika pikemalt ERR uudisteportaalis, mis on loetav siin.

 

0 Loe edasi →

TEHING: Taastuvenergia ettevõtte omandamine Eestis

2023. aastal alustavad Ida-Virumaa Purtse tuulepargis elektri tootmist 5 Enefit Green elektrituulikut. Selleks, et projekt jõustuks, aitasid LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Ants Karu nõustada tehingut, mille käigus omandas Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tuuleenergia arendajale Raunistal kuulunud aktsiad. Üle 10 aasta väldanud arendustööde tulemusel valmiv tuulepark katab oma toodanguga tulevikus ära terve Lüganuse valla elektrivajaduse.

Loe lähemalt: https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2021/03/03/enefit-green-ehitab-valmis-purtse-tuulepargi

 

 

0 Loe edasi →

Rauno Kinkar: intellektuaalse võltsingu ehk pabereerimise eest pole keegi täielikult kaitstud

Jah, dokument võib-olla ongi võltsitud, kuid sellele vaatamata on see kehtiv. Kuidas see on võimalik?

Nimelt ei välista kohtu hinnangul ainuüksi dokumendi tagantjärele koostamine selle tsiviilõiguslikke mõjusid.

Meie partner ja vandeadvokaat Rauno Kinkar kirjutas Äripäevas võltsimisest, millest pikemalt saab lugeda siin.

 

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas TB Grupp OÜ-d tehingus Michelin grupiga

Ants Karu

LEXTAL nõustas TB Grupp OÜ-d konveieriteenuse, -hoolduse ja -komponentide pakkuja Technobalt Eesti OÜ müümisel Michelin grupile.

Pooled on lepingu allkirjastanud ning lõplik omandamine sõltub konkurentsiameti nõusolekust. Eeldatavasti viiakse tehing lõpule aprillis. LEXTALi meeskonda juhtis partner Ants Karu.

Loe pikemalt Äripäeva veebist siin.

 

0 Loe edasi →

Ei saa oma lapsega suhelda? Sul on alus nõuda 5000 € moraalse kahju hüvitist

Sassi läinud peresuhted põhjustavad kannatusi kõigile osalistele. Olukord, kus sa ei saa enda lapsega suhelda, võib sulle põhjustada tõsist moraalset kahju, seega on sul õigus selle eest ka hüvitist taotleda.

Me kõik oleme kuulnud juhtumitest, kus lapsevanemad ei saa pärast lahutust kokkuleppele, kui tihti ja kui kaua lahus elav vanem lapsega suhelda saab. Tihti lõppevad sellised vaidlused kohtulahendiga, milles kohus määrab, kui kaua ja millal lahus olev vanem võib lapsega suhelda.

Aga ka kohtulahendist ei pruugi abi olla ning asja ei pruugi parandada ka kohtutäitur (või sunniraha, mille kohtutäitur lapsega koos elavale vanemale määrab). Lapsega koos elav vanem võib peituda vabanduse taha, et laps ei taha suhelda, või siis hoiab lihtsalt kohtulahendi täitmisest kõrvale.

Kui lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit on rikutud, on lahendusena ette kohtulik lepitusmenetlus, kuid sellestki pole sageli kasu. Lapsega elavat vanemat saab isegi kriminaalkorras karistada (seoses kohtulahendi mittetäitmisega), aga seegi ei pruugi viia resultaadini ehk siis olukorrani, kus lapsest lahus elav vanem lapsega suhelda saaks.

Enamasti on kirjeldatud juhtudel tegemist olukorraga, kus lapsega koos elav vanem kasutab last relvana, et peresuhte purunemise eest kätte maksta. Kui lapsega ei võimaldata suhelda, võib laps lahus elavast vanemast võõrduda. Nii võibki juhtuda, et kui lahusolek on veninud väga pikaks, ei soovi laps enam võõraks jäänud vanemaga suhelda isegi juhul, kui algselt oli nende suhe lähedane. Lahus oleva vanema jaoks on tegemist rikutud perekonna- ja eraelu puutumatusega ning kahtlemata toob see olukord lapsevanema jaoks kaasa moraalse kahju.

Värskes Riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitamise analüüsis tuuakse esile kaks kohtulahendit, kus leiti, et Eesti Vabariik peab lapse isale maksma 5000 eurot moraalse kahju põhjustamise eest seoses sellega, et riik pole siiani loonud tõhusat süsteemi, kuidas tagada see, et lapsevanematele lapsega suhtlemiseks kehtestatud korda ka täidetaks.

Seega, kui sina oled samasuguses olukorras (kohtulahend lapsega suhtlemiseks on olemas, lepitusmenetlus läbitud ning kohtutäitur kaasatud, aga lapsega suhelda ikka ei saa), siis võib sul samuti olla õigus nõuda Eesti Vabariigilt 5000 euro suurust moraalse kahju hüvitist.

Minu arvates ei ole moraalse kahju hüvitis sellisel juhul tegelikult muidugi lahenduseks, mis olukorda kõigi asjaosaliste jaoks õiglust tooks. Arvan, et kohtutel võiks olla rohkem julgust! Tegelikult võiks kohus hoopis muuta kohtulahendit ning võtta sellega suhtlust takistavalt lapsevanemalt võimalus iga päev lapsega koos olla, andes selle võimaluse teisele lapsevanemale, keda „kiusati“ ehk kel seni lapsega suhelda ei võimaldatud.

Tallinna Ringkonnakohus põhjendas enda lahendites nr 3-18-334 ja nr 3-18-1636 riigi vastutust järgnevalt:

„Euroopa Inimõiguste Kohus on olnud järjepidev oma Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 8 tõlgenduses, mille kohaselt on ametivõimudel kohustus efektiivselt ja tõhusalt tagada sobivate meetmetega vanemale lapse külastusõiguse täitmine. Suhted vanemate ja laste vahel on konventsiooni kaitsealas ning ametiisikud peavad tegutsema kiirelt ja hoolsalt, kasutamaks kõiki mõistlikke võimalusi külastusõiguse tagamiseks.

Võimudele ei saa siiski panna absoluutset kohustust külastusõiguse tagamiseks, kui see ei ole asjaolusid arvestades võimalik. Oluline on, kas riigi poolt tagatud meetmed on konkreetsel juhul osutunud asjakohasteks ja piisavateks. Kiire tegutsemise kohustus tuleneb sellest, et lapse ja vanemate suhetes mängib aeg sageli otsustavat rolli. Aja möödumine võib omada pöördumatut mõju lapse ja temaga mitte koos elava vanema suhetele. Kui lastevanemate vahelt on kadunud omavaheline kiindumus, ei ole realistlik oodata, et riik suudaks sundida ühte vanemat omaks võtma positiivset meelestatust teise vanema suhtes.

Suhtluskorra kindlaksmääramise vaidlused on oma olemuselt äärmiselt tundlikud kõigile osapooltele ja siseriiklikel ametiasutustel ei ole kerge ülesanne tagada kohtulahendite täitmist olukorras, kus ühe või mõlema vanema käitumine ei ole konstruktiivne. Kuid vanemate vahelise koostöö puudumine ei saa olla argument ametivõimude tegevusetuse õigustamisel. Pigem paneb see ametivõimudele kohustuse võtta kasutusele meetmeid, mis lepitaks konfliktsete osapoolte huvisid, pidades kõige olulisemana silmas lapse huvisid. Meetme asjakohasuse hindamisel on kõige olulisem meetme rakendamise kiirus. Oluline on ka, kas vanemate vaheline konflikt iseenesest on mõjutanud täitemenetluse kiirust ja käiku või on viivituse põhjuseks menetluse madal efektiivsus.

Hinnata tuleb süsteemi toimimise (rahalised sanktsioonid, lastekaitsega seotud menetlused, kriminaalmenetlus, tsiviiltäitemenetlus, sotsiaalteenused) efektiivsust tervikuna. Lapse ja vanema suhete vaidlustes lasub riigil kohustus toimida erakordse hoolsusega (exceptional diligence), sest esineb risk, et aja möödumine iseenesest võib de facto määratleda vaidluse lõpptulemuse. Viivitused kohtu- ja täitemenetluses ei ole kooskõlas sellise erakordse hoolsuskohustusega. Iga liikmesriik peab varustama end adekvaatse ja piisava õigusraamistikuga, et tagada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikliga 8 võetud kohustuste täitmine.“

Olavi-Jüri teisi huvitavaid teemasid saad lugeda siin
0 Loe edasi →