fbpx

Skip to Content

Category Archives: Uudised

Kinnisvaraarendus Porto Franco ja mööblimüüja Treimann Furniture OÜ sõlmisid LEXTAL’i vandeadvokaadi Urmas Ustavi kaasabil üürilepingu Treimanni mööblisalongi avamiseks Porto Franco I hoones septembris 2021.

Porto Franco sai uue suure üürniku

Mööblisalong saab Porto Franco I hoone 1. korrusel enda käsutusse 729 ruutmeetrit, mis tähendab ettevõtte senise poe kolmekordset laienemist. Treimanni mööblisalongi omaniku Liina Treimanni sõnul on neil väga hea meel, et nad on nelja tegutsemisaastaga võitnud Eesti klientide usalduse ning avavad nüüd senisest kolm korda suurema uudse kontseptsiooniga kodusisustussalongi. „Tunduvalt suurem salong annab võimaluse tuua turule nii uusi ja inspireerivaid sisustusbrände kui ka täiendada oluliselt olemasolevate partnerite kaubavalikut füüsilises keskkonnas,“ ütles Treimann. „Porto Franco oma ideaalse asukoha ja kontseptsiooniga toetab meie peamist eesmärki pakkuda lisaks toodetele ka vahetuid emotsioone, et sisustuse valimine ja ostmine oleks nauditav kogemus.”

Porto Franco juhatuse esimees Rauno Teder ütles, et suur mööblisalong on hea lisandus arenduse senistele üürnikele, pakkumaks Porto Franco tulevastele külastajatele mitmekesiseid ostu- ja ajaveetmisvõimalusi. „Suurem osa Porto Franco I hoone üüripindadest on valmis sissekolimiseks selle aasta suve lõpus või varasügisel,“ lausus Teder. Esimese üürnikuna võttis juba mullu mai alguses koha sisse Citybox Tallinn hotell.

Porto Franco mitmefunktsioonilises linnakvartalis saab olema pinda enam kui 150 000 ruutmeetrit. Porto Franco kompleks koosneb kolmest maa-alusest korrusest 1 170 kohalise parkimismaja ja kaubanduse üüripindadega ning viiest maapealsest korrusest kaubanduskeskuse, bürookeskuse ja hotelli tarbeks. Porto Francos hakkavad tegutsema kohvikud ja restoranid, hotell, hüpermarket ning hulganisti ettevõtteid nii kauplustena kui ka büroopindadel.

Treimann Mööbel ja Disain on pereettevõte, mis loodi 2017. aastal eesmärgiga pakkuda moodsa disainiga kvaliteetseid sisustustooteid otse Euroopa südamest. Lisaks 2017. aasta sügisel avatud salongile Tallinnas Poordi tänaval täiendab ettevõtte tegevust rikkaliku valikuga e-pood. Mööbli kõrval pakutakse sisustusaksessuaare ning Eesti ja välismaiste kunstnike loomingut.

0 Loe edasi →

Tallinn on teinud koolikohtade määramise korraldamisel endiselt ainult pool õigusrehkendust

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Margus Reiland esindas vaidluses Tallinna Haridusametiga perekonda, kelle last keelduti määramast geograafiliselt lähimasse Tallinna 21. Kooli (kool asub pere kõrvalmajas), vaid määrati rohkem kui kilomeetri kaugusesse kooli, nõnda, et kooliteekonnal pidanuks laps ületama mitut ohtlikku sõiduteed.
Kehtinud koolikohtade määramise kord võimaldas kahtlemata veidraid ja õigusvastaseid tulemusi. Nagu antud kaasuse puhul, võis näiteks kooli kõrvalmajas elav laps jääda ilma koolikohast, sest õdede ja vendade automaatne eelistamine on täitnud suure hulga vabadest kohtadest. Tallinna Ringkonnakohus leidis aga õigustatult, et mõlemad seaduses sätestatud kriteeriumid (õde-vend ja elukoha lähedus) on võrdse tähtsusega ning Haridusamet peab igal üksikjuhtumil kaaluma, kumba neist eelistada. Seega on tegemist olulise muutusega senises koolide määramise praktikas, mis muudab kokkuvõtteks olukorra laste ja lastevanemate jaoks õiglasemaks.
Ka Tallinna Haridusametil ei jäänud põhjapanev kohtulahend märkamata, kuid vandeadvokaat Reiland kahtleb, kas Haridusameti poolt tehtud uuendused on olnud piisavad, et järgida kohtulahendis toodud suuniseid ja tagada ka päriselt koolikohtade määramise seaduslikkus.
Uue korra puhul on hea see, et õe-venna samas koolis õppimine ei taga lapsele automaatselt kohta koolis (eriti olukordades kus õde-vend õpib nt juba 12. klassis). Hinnatakse ka seda, kas õde-vend õpib samas õppekohas ja elab samal aadressil.
Samas on endiselt lahendamata problemaatika, et iga haldusmenetlus peab olema sisuline ja kaaluda tuleb asjaolusid iga üksikjuhtumi kontekstis, sh hinnata igakülgselt tõendeid. Samuti jääb endiselt õhku (põhiseaduslik) küsimus, kas alati toob rahvastikuregistri järgse elukoha kande kohustuslik arvestamine õiguspärase tulemuse, eriti arvestades, kui tegelikud tõendid kinnitavad muud elukohta (nn näilike rahvastikuregistri kannete problemaatika). Eelistada tuleks sisulist lähenemist, sisulist kontrolli ning vandeadvokaadi hinnangul toetab seda ka Põhiseadus ning töö- ja pereelu ühitamise põhimõte. Lisaks on korra uus sõnastus õiguslikult ebaselge, millega Haridusamet teeb enese elu keeruliseks.
Seega võib öelda, et Haridusamet on teinud ära „pool rehkendust“. Olulised küsimused vääriksid endiselt lahendamist ja reguleerimist, et tagatud oleks ka tegelik koolikohtade määramise seaduslikkus.

2 Loe edasi →

Uus Riigikohtu praktika: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu

Ilmselt ei tule ühelegi ettevõtjale ega juhatuse liikmele üllatusena, et äriühingu juhatuse liige peab seadusest ja juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning olema äriühingule lojaalne. Kui juhatuse liige neid kohustusi tahtlikult rikub, vastutab ta isiklikult kogu äriühingule tekitatud kahju eest.
Muutunud Riigikohtu praktika kohaselt tuleb pahausksel juhatuse liikmel kohustuste rikkumisel karta vastutust senise 5 aasta asemel 10 aastat.
LEXTALi advokaat Ave-Ly Kõuts avab uue kohtupraktika pikemalt ERR uudisteportaalis, mis on loetav siin.

 

0 Loe edasi →

TEHING: Taastuvenergia ettevõtte omandamine Eestis

2023. aastal alustavad Ida-Virumaa Purtse tuulepargis elektri tootmist 5 Enefit Green elektrituulikut. Selleks, et projekt jõustuks, aitasid LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Ants Karu nõustada tehingut, mille käigus omandas Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tuuleenergia arendajale Raunistal kuulunud aktsiad. Üle 10 aasta väldanud arendustööde tulemusel valmiv tuulepark katab oma toodanguga tulevikus ära terve Lüganuse valla elektrivajaduse.

Loe lähemalt: https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2021/03/03/enefit-green-ehitab-valmis-purtse-tuulepargi

 

 

0 Loe edasi →

Rauno Kinkar: intellektuaalse võltsingu ehk pabereerimise eest pole keegi täielikult kaitstud

Jah, dokument võib-olla ongi võltsitud, kuid sellele vaatamata on see kehtiv. Kuidas see on võimalik?

Nimelt ei välista kohtu hinnangul ainuüksi dokumendi tagantjärele koostamine selle tsiviilõiguslikke mõjusid.

Meie partner ja vandeadvokaat Rauno Kinkar kirjutas Äripäevas võltsimisest, millest pikemalt saab lugeda siin.

 

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas TB Grupp OÜ-d tehingus Michelin grupiga

Ants Karu

LEXTAL nõustas TB Grupp OÜ-d konveieriteenuse, -hoolduse ja -komponentide pakkuja Technobalt Eesti OÜ müümisel Michelin grupile.

Pooled on lepingu allkirjastanud ning lõplik omandamine sõltub konkurentsiameti nõusolekust. Eeldatavasti viiakse tehing lõpule aprillis. LEXTALi meeskonda juhtis partner Ants Karu.

Loe pikemalt Äripäeva veebist siin.

 

0 Loe edasi →

Ei saa oma lapsega suhelda? Sul on alus nõuda 5000 € moraalse kahju hüvitist

Sassi läinud peresuhted põhjustavad kannatusi kõigile osalistele. Olukord, kus sa ei saa enda lapsega suhelda, võib sulle põhjustada tõsist moraalset kahju, seega on sul õigus selle eest ka hüvitist taotleda.

Me kõik oleme kuulnud juhtumitest, kus lapsevanemad ei saa pärast lahutust kokkuleppele, kui tihti ja kui kaua lahus elav vanem lapsega suhelda saab. Tihti lõppevad sellised vaidlused kohtulahendiga, milles kohus määrab, kui kaua ja millal lahus olev vanem võib lapsega suhelda.

Aga ka kohtulahendist ei pruugi abi olla ning asja ei pruugi parandada ka kohtutäitur (või sunniraha, mille kohtutäitur lapsega koos elavale vanemale määrab). Lapsega koos elav vanem võib peituda vabanduse taha, et laps ei taha suhelda, või siis hoiab lihtsalt kohtulahendi täitmisest kõrvale.

Kui lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit on rikutud, on lahendusena ette kohtulik lepitusmenetlus, kuid sellestki pole sageli kasu. Lapsega elavat vanemat saab isegi kriminaalkorras karistada (seoses kohtulahendi mittetäitmisega), aga seegi ei pruugi viia resultaadini ehk siis olukorrani, kus lapsest lahus elav vanem lapsega suhelda saaks.

Enamasti on kirjeldatud juhtudel tegemist olukorraga, kus lapsega koos elav vanem kasutab last relvana, et peresuhte purunemise eest kätte maksta. Kui lapsega ei võimaldata suhelda, võib laps lahus elavast vanemast võõrduda. Nii võibki juhtuda, et kui lahusolek on veninud väga pikaks, ei soovi laps enam võõraks jäänud vanemaga suhelda isegi juhul, kui algselt oli nende suhe lähedane. Lahus oleva vanema jaoks on tegemist rikutud perekonna- ja eraelu puutumatusega ning kahtlemata toob see olukord lapsevanema jaoks kaasa moraalse kahju.

Värskes Riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitamise analüüsis tuuakse esile kaks kohtulahendit, kus leiti, et Eesti Vabariik peab lapse isale maksma 5000 eurot moraalse kahju põhjustamise eest seoses sellega, et riik pole siiani loonud tõhusat süsteemi, kuidas tagada see, et lapsevanematele lapsega suhtlemiseks kehtestatud korda ka täidetaks.

Seega, kui sina oled samasuguses olukorras (kohtulahend lapsega suhtlemiseks on olemas, lepitusmenetlus läbitud ning kohtutäitur kaasatud, aga lapsega suhelda ikka ei saa), siis võib sul samuti olla õigus nõuda Eesti Vabariigilt 5000 euro suurust moraalse kahju hüvitist.

Minu arvates ei ole moraalse kahju hüvitis sellisel juhul tegelikult muidugi lahenduseks, mis olukorda kõigi asjaosaliste jaoks õiglust tooks. Arvan, et kohtutel võiks olla rohkem julgust! Tegelikult võiks kohus hoopis muuta kohtulahendit ning võtta sellega suhtlust takistavalt lapsevanemalt võimalus iga päev lapsega koos olla, andes selle võimaluse teisele lapsevanemale, keda „kiusati“ ehk kel seni lapsega suhelda ei võimaldatud.

Tallinna Ringkonnakohus põhjendas enda lahendites nr 3-18-334 ja nr 3-18-1636 riigi vastutust järgnevalt:

„Euroopa Inimõiguste Kohus on olnud järjepidev oma Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 8 tõlgenduses, mille kohaselt on ametivõimudel kohustus efektiivselt ja tõhusalt tagada sobivate meetmetega vanemale lapse külastusõiguse täitmine. Suhted vanemate ja laste vahel on konventsiooni kaitsealas ning ametiisikud peavad tegutsema kiirelt ja hoolsalt, kasutamaks kõiki mõistlikke võimalusi külastusõiguse tagamiseks.

Võimudele ei saa siiski panna absoluutset kohustust külastusõiguse tagamiseks, kui see ei ole asjaolusid arvestades võimalik. Oluline on, kas riigi poolt tagatud meetmed on konkreetsel juhul osutunud asjakohasteks ja piisavateks. Kiire tegutsemise kohustus tuleneb sellest, et lapse ja vanemate suhetes mängib aeg sageli otsustavat rolli. Aja möödumine võib omada pöördumatut mõju lapse ja temaga mitte koos elava vanema suhetele. Kui lastevanemate vahelt on kadunud omavaheline kiindumus, ei ole realistlik oodata, et riik suudaks sundida ühte vanemat omaks võtma positiivset meelestatust teise vanema suhtes.

Suhtluskorra kindlaksmääramise vaidlused on oma olemuselt äärmiselt tundlikud kõigile osapooltele ja siseriiklikel ametiasutustel ei ole kerge ülesanne tagada kohtulahendite täitmist olukorras, kus ühe või mõlema vanema käitumine ei ole konstruktiivne. Kuid vanemate vahelise koostöö puudumine ei saa olla argument ametivõimude tegevusetuse õigustamisel. Pigem paneb see ametivõimudele kohustuse võtta kasutusele meetmeid, mis lepitaks konfliktsete osapoolte huvisid, pidades kõige olulisemana silmas lapse huvisid. Meetme asjakohasuse hindamisel on kõige olulisem meetme rakendamise kiirus. Oluline on ka, kas vanemate vaheline konflikt iseenesest on mõjutanud täitemenetluse kiirust ja käiku või on viivituse põhjuseks menetluse madal efektiivsus.

Hinnata tuleb süsteemi toimimise (rahalised sanktsioonid, lastekaitsega seotud menetlused, kriminaalmenetlus, tsiviiltäitemenetlus, sotsiaalteenused) efektiivsust tervikuna. Lapse ja vanema suhete vaidlustes lasub riigil kohustus toimida erakordse hoolsusega (exceptional diligence), sest esineb risk, et aja möödumine iseenesest võib de facto määratleda vaidluse lõpptulemuse. Viivitused kohtu- ja täitemenetluses ei ole kooskõlas sellise erakordse hoolsuskohustusega. Iga liikmesriik peab varustama end adekvaatse ja piisava õigusraamistikuga, et tagada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikliga 8 võetud kohustuste täitmine.“

Olavi-Jüri teisi huvitavaid teemasid saad lugeda siin
0 Loe edasi →

Käes on aeg arendada e-teenuseid ja investeerida digitaalsetesse lahendustesse

IN ENGLISH BELOW

Käes on aeg arendada e-teenuseid ja investeerida digitaalsetesse lahendustesse.

Viirus muudab tarbijate käitumist – inimesed pöörduvad digitaalsete lahenduste poole pretsedenditu kiirusega. Oleks naiivne arvata, et praegusel olukorral ei ole pikaajalist mõju pärast karantiini möödumist.

LEXTAL Next ja kogu LEXTALi meeskond on viinud kliendinõupidamised digitaalseks ja töötab kodust (seal kus vähegi võimalik). Meile on see lihtne, kuivõrd enamik meie tööst on rääkimine ja kirjutamine. Samas on turul palju näost-näkku teenuseid, mis ei pea seda mitte olema. Digitaliseerimise ja automatiseerimise rongile jõudmine on tähtsam nüüd kui iial varem. Kes jääb maha, see hiljem peale ei saa.

Inimesed ootavad aja möödudes üha enam häid digitaalseid ja kontaktivabu teenuseid. E-kaubandus kõikides jaemüügi sektorites ja toiduvedu juhivad hetkel seda digitaalset pealetungi nii Eestis kui välismaal. Teised sektorid peavad eeskuju võtma – vastasel juhul ootab neid paratamatu marginaliseerumine.

Personaalpangandus, meditsiin (eriti perearstid) ja veterinaariateenused peavad saama digitaalseks, kui nimetada vaid mõned. On teenuseid, mis vajavad füüsilist kohalolu, kuid mitte kõik – mitte isegi enamus.

Massilise digitaliseerimise laine toob kaasa palju õigusküsimusi. Lepingud, andmekaitse, küberturvalisus ja tegevuslubade küsimused. Seda nimekirja võiks veel pikalt täiendada.

Meie oleme valmis tegema oma osa. Kas ka sina?

__________

The time to develop e-services and to invest into digital solutions is now.

The virus is changing how people act as consumers – people are going digital at an unprecedented rate. It would be naive to think that this will have no long-term effects on the behaviour of the once-quarantined population after the lock-down passes.

For the time being, LEXTAL Next and the LEXTAL team as a whole has moved all client meetings digital and is working (where possible) from home. For us it is easy, as most of our work is talking and writing anyway. But there are a lot of classically face-to-face businesses that do not have to be. Getting on the digitization and automation train is more important than ever. If you fall behind now there is no catching up.

People expect (and will expect more and more) good digital and contactless services. E-commerce in all retail sectors as well as food delivery is leading the charge on this in Estonia and other jurisdictions. Other sectors must follow suit if they do not wish to be marginalized.

Personalized banking, medicine (especially GPs and pharmacies) and veterinarians, to name a few, must become digital. Some things will always be face-to-face but not all – not most.

This new wave of mass digitization will bring about many legal issues. Contracts, data protection, cyber security, licensing matters and the list goes on.

We are ready to make the change and do our part. Are you?

0 Loe edasi →

Värske info seoses COVID-19 toetusmeetmetega!

IN ENGLISH BELOW

ПО-РУССКИ НИЖЕ

Värsket infot seoses COVID-19 toetusmeetmetega

Töötukassa plaanib hüvitada raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele kahe kuu ulatuses 70 protsenti sissetulekust. Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama vähemalt kahele punktile kolmest tingimusest: (a) ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; (b) ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda; (c) töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud. Töötukassa hüvitab 70 protsenti eelmise 12 kuu keskmisest brutopalgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale lisaks vähemalt 150 eurot, ka tööjõumaksud peab tasuma tööandja ise.

Meede ootab hetkel Vabariigi Valitsuse kinnitust. Plaanide kohaselt kehtestatakse toetusmeede tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud perioodi eest selle kolme kuu sees.

Hüvitise taotlemise kord ja vormistusnõuded selguvad pärast valitsusepoolset kinnitust.

____________

Свежая информация о мерах поддержки в связи с COVID-19

Эстонская касса по безработице планирует выплатить 70 процентов двухмесячной заработный платы работников тех предприятий, которые оказались в трудном положении. Для получения компенсации работодатель должен выполнить по крайней мере два из следующих условий: (a) oборот компании снизился как минимум на 30 % по сравнению с тем же периодом прошлого года; (b) нет возможности предоставить работу хотя бы 30% работникам; (c) заработная плата работников была понижена на хотя бы 30%. Касса по безработице компенсирует 70 процентов oт средней брутто-зарплаты предыдущих 12 месяцев, но не больше, чем 1000 €. Работодатель в свою очередь обязан выплатить работнику дополнительно хотя бы 150 €. Трудовые налоги также оплачиваются работодателем.

В настоящее время эта мера ожидает подтверждение правительства. Планируется, что данная мера поддержки будет введена задним числом с 1 марта по 31 мая. Компенсацию можно потребовать в размере двух месячный заработной платы за период, выбранный работодателем в течении этих трёх месяцев.

Процедура получения компенсации и формальности станут ясны после одобрения данных мер правительством.

____________

Up-to-date information on COVID-19 support measures

The Unemployment Insurance Fund plans to reimburse 70 percent of up to two months´ salaries to employees of the companies who have economic difficulties. In order to be eligible for compensation, the employer must meet at least two of the following three conditions: (a) the company ‘s turnover must have fallen by at least 30 percent compared to the same period last year; (b) the company is not able to provide work for least 30% of the workforce; (c) salaries of the employees have been reduced by at least 30 percent. The Unemployment Insurance Fund reimburses 70 percent of the average gross salary for the previous 12 months, but not more than 1000 EUR. The employer, in turn, is obliged to pay the employee additionally at least 150 EUR, and the employment taxes shall be also paid by the employer.

The measure is currently pending the approval by the Government. It is planned that the support measure will be introduced retroactively from 1 March to 31 May, but compensation may be claimed for up to two months’ salary for the period chosen by the employer within this three month period.

Procedures and formalities for claiming the compensation will become clear after the Government´s approval.

0 Loe edasi →

LEXTALi 2020. aasta praktikakonkurss

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 11.02.2020 – 02.03.2020!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Teiseks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel praktikakoha saanud tudengitele anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 400 eurot (neto).

Kuidas näeb välja praktika advokaadibüroos LEXTAL?

Vaata ülevaadet praktikakonkursist siit: video

Tutvu praktikandi tagasisidega praktikale LEXTALis siit: video

 

Praktikale saab kandideerida:

      1. Juhendaja Rauno Kinkari juurde IT/IP õiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni;
      2. Juhendaja Marge Männiko juurde kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni;
      3. Juhendaja Kristi Sild juurde tööõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill/mai/september;
      4. Juhendaja Ave-Ly Käsi juurde äriõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill – juuni/august – november;
      5. Juhendaja Kadi Saluste juurde kindlustusõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill – august;
      6. Juhendaja Magnus Brauni juurde pankrotiõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta mai/juuni/august;
      7. Juhendaja Katrin Orava juurde perekonna- ja pärimisõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2020. aasta aprill/mai/juuni/august.

 

Kuidas praktikale kandideerida? 

Saada hiljemalt 02.03.2020 e-kiri aadressile info@lextal.ee pealkirjaga “Praktikakonkurss – SINU NIMI”, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna). Sel aastal on võimalik tavapärase motivatsioonikirja asemel saata meile ka endast tehtud lühike video või enesetutvutus hoopis mõnes muus formaadis. Eristu, ole originaalne! Palun märgi videos/kirjas ära soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL avalikustab praktikakonkursi võitjad hiljemalt 16.03.2020.

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2020 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

0 Loe edasi →