Skip to Content

Postituste kategooria: Uudised

Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle – videoblogi

Juhtus õnnetus – kindlustus ei ole nõus õiget summat hüvitama

Kui mul oli sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustus ei maksnud välja kahju sellises suuruses nagu lootsin? Mida peaksin tegema? Kas esimese asjana advokaadi palkamine on hädavajalik?

See ei ole ainus võimalus. On mitmed erinevad lahendused, mida inimene saab ise proovida, et kindlustuselt õiglane summa kätte saada. Erinevad arusaamad ja erinevad inimeste ootused on normaalne osa elust. Kui tekib vaidlus kindlustusseltsiga kahju suuruse üle, siis ei pea esimese asjana tormama advokaati palkama. Näiteks juhtus mul liiklusõnnetus, milles ma jäin vastutavaks ning ma taotlen kaskokindlustuses mahakandmisele kuuluva auto väärtuse hüvitamist. Mina arvan, et auto maksis 15 000 eurot, kindlustusselts aga, et auto väärtus oli 10 000 eurot. Vaadates erinevaid automüügikuulutusi, leiab pakutavaid samasuguseid autosid mõlemas hinnas. Kellel on siis õigus? Väga paljud sellised vaidlused tekivad möödarääkimistest ja need vaidlused on võimalik lahendada lihtsalt ning odavamalt kui advokaadi kohesel palkamisel.

Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle

Üks põhilisemaid vaidlusi kindlustusseltsidega on vaidlused kahju suuruse üle, näiteks, kas minu põlenud korter maksis nii või naa palju või kui palju maksis minu liiklusõnnetuse tagajärjel mahakandmisele kuuluv auto. Selle lahendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, mis ei ole liiga kulukad või keerulised.

Esimene võimalus on valida riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ise ekspert ja lasta tellida ekspertiis. Selleks tuleb minna Eesti Kohtuekspertiisi büroo kodulehele, leida sealt riiklikult tunnustatud ekspert, kes on spetsialiseerunud sõidukite hindade määramisele ja tellida temalt ekspertiis. Selline ekspertiis on kindlasti väga tugev tõend ka võimalikus kohtumenetluses. Samas see ekspertiis ei ole tõendina kindlustusseltsi jaoks siduv – kindlustusselts ei pruugi seda aktsepteerida. Kuidas aga saavutada olukord, et kindlustusseltsi jaoks oleks tehtav ekspertiis siduv?

Teine võimalus on selleks, ekspertmenetlus. Nimelt tuleneb võlaõigusseadusest, et kindlustusandja ning kindlustusvõtja võivad leppida kokku ekspertiisi korraldamise tuvastamaks pooltele siduvalt kahju suuruse. Sellise kokkuleppe puhul peab eksperdi nimetama keegi kolmas isik (näiteks võivad pooled kokku leppida, et eksperdi nimetab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond) või siis nimetatakse poolte poolt võrdne arv eksperte, kes teostavad ühisekspertiisi. Eksperdi nimetamine kolmanda isiku poolt (või ekspertide nimetamine võrdsel arvul osapoolte poolt) kannab endas ekspertiisi sõltumatuse põhimõtet. Pooled ei saa tugineda kahju suuruse kindlaksmääramisele eksperdi poolt, kui see erineb ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest – selliseks olukorraks võib näiteks olla, kus ekspert hindab võrdlusena tavapärases keskmises seisundis sõidukit aga konkreetne sõiduk omas enne kindlustusjuhtumit tõsiseid tehnilisi puuduseid.
Juhul, kui esineb olukord, kus eksperdi järeldused erinevad oluliselt tegelikest asjaoludest või kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või viivitab sellega, võivad pooled nõuda, et kahju suuruse määraks kohus.
Seega kätkeb VÕS §-iga 490 lg 1 sätestatud ekspertmenetlus pooltele võimalust määrata vaidluse korral kahju suurus pooltele siduvalt eeldusel, et ekspertiisi tulemus ei erine ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest. Seega on kahju suuruse vaidluse lahendamise heaks võimaluseks ekspertmenetlus.

Kolmas võimalus on lahendada küsimus eeltõendamismenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kahjustada saanud korter või maja kahju suuruse tuvastamine võib muutuda raskeks – on ju loomulik, et inimene tahab enda korteri või auto korda teha. Eeltõendamismenetluse (kui menetluslikult kiirema ja rahaliselt pooli vähem koormava menetluse) valiku kriteeriumiteks on seega poolte kokkulepe või olukord, kus tõendite hilisem kogumine võib osutuda raskemaks. Tõendite hilisem kogumine võib muutuda raskemaks juhul, kui näiteks liiklusõnnetuses kahjustatud asi on seisukorras, mille seisund ajas kiiresti muutub halvemaks. Eeltõendamismenetlust tasub kaaluda pooltel ka kokkuleppel – tegemist võib olla olukorraga, kus näiteks kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei saavuta VÕS § 490 lg 1 nimetatud kokkulepet eksperdi määramise osas – sellisel juhul määrab eeltõendamismenetluses eksperdi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast kohus. Eeltõendamismenetlus on võrreldes hagimenetlusega oluliselt odavam (riigilõiv 50 eurot) ja kiirem.

Täiendavate küsimuste korral võta julgesti ühendust Olavi-Jüri Luigega: Olavi-Jyri.Luik@lextal.ee.

Vaata nõuannet ka meie videoblogist:

0 Loe edasi →

Magnus Braunist sai LEXTALi partner

Vandeadvokaat Magnus Braun, kes on LEXTALis töötanud pea 9 aastat, on liitunud LEXTALi partnerite ringiga.

Tsiviikohtumenetluse ekspert ja hinnatud kohtuadvokaat

Magnus on tsiviilkohtumenetluse ekspert ja hinnatud kohtuadvokaat. Samuti tegutseb Magnus pankrotihaldurina ning ta on alates 2015. aastast valitud Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja eestseisuse liikmeks.

Magnusel on oskus esitada ka keerulisi probleeme lihtsasti arusaadavalt ning sõltumata materjalide hulgast märgata igat väiksematki detaili. Ta ajab iga kliendi asja nagu enda oma ning ülesannete täitmisel ei lähtu põhimõttest „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“, vaid „nii palju kui võimalik“.

„Kolleegid hindavad Magnust LEXTALis väga kõrgelt – ta on ääretult südikas ja põhjalik advokaat ning väga hea meeskonnamängija. Magnuse liitumine LEXTALi partnerite ringiga tugevdab LEXTALit meie kahes võtmevaldkonnas: tsiviilkohtumenetluse ja pankrotimenetluse vallas,“ lisas kommentaarina LEXTALi juhtivpartner Marge Männiko.

4 Loe edasi →

Riigihangetes erinõuetega seotud tingimuste kehtestamine – Diana Minumets avaldas teadusartikli

Teadusajakiri Juridica avaldas vandeadvokaat Diana Minumetsa artikli erinõuetega seotud tingimuste kehtestamisest riigihangetes.

Riigihangetes, mille täitmiseks peab ettevõtjal olema MTR registreering või ta peab kuuluma teatavasse organisatsiooni, on tavaks nõuda ettevõtjatelt vastavat registreeringut või organisatsiooni kuulumist juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal. Kirjeldatud hankepraktika puhul ei ole aga pööratud piisavalt tähelepanu välismaiste pakkujate õigustele, kuna kohustus vastata Eesti õigusaktist tulenevale nõudele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal tähendab neile lisa aja- ja rahakulu registreeringu hankimise või organisatsiooni astumise näol. Nii ei pruugi välismaised pakkujad olla Eesti hankija poolt korraldatud riigihankes osalemisest huvitatud.  Diana Minumetsa artikkel uurib, kuidas on MTR-registreeringute ja teiste kohustuslike lubade ja organisatsioonilise kuuluvusega seotud tingimuste kehtestamine kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ning riigihanke üldpõhimõtetega.

Nimelt kohustab nii Eesti kui EL õigus hankijaid järgima riigihangete korraldamisel ja selle tingimuste kehtestamisel alati riigihanke üldpõhimõtteid, sh võrdse kohtlemise printsiipi ning sellest tulenevat kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu. Ka Eesti asjaomase reeglistiku aluseks olnud EL direktiivi säte lubab hankijal nõuda loa olemasolu või organisatsiooni kuulumist üksnes ettevõtja päritoluriigis. Samuti näitas Euroopa Kohtu praktika analüüs, et konkreetse riigi või piirkonnaga seotud nõuded on üldjuhul teisi EL pakkujaid diskrimineerivad ning seetõttu lubamatud. Veelgi enam, Euroopa Komisjoni poolt hiljuti avaldatud juhendis, mis puudutab EL toetusrahadega finantseeritud hankeprojektides enamlevinud vigade vältimist, on toodud ebaseadusliku kvalifitseerimise tingimuse näitena just hankija asukohariigis väljastatud loa või kutsekvalifikatsiooniga seotud nõude.

Diana jõuab artiklis järeldusele, et RHS § 99, mis selle grammatilise tõlgendamise kohaselt lubab hankijal teenuste hankemenetluses nõuda kvalifitseerimise tingimusena Eesti õigusaktidest tulenevale erinõudele vastamist, ei ole kooskõlas sätte aluseks olnud EL direktiivi sõnastusega. Samuti tuvastas Diana uurimus, et ettevõtja kohustust vastata Eesti õigusaktist tulenevatele nõuetele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal on ka oma sisult vastuolus võrdse kohtlemise ning sellest tuleneva kodakondsusel põhineva mittediskrimineerimise printsiibiga. Seega, MTR registreeringuid või Eesti organisatsiooni kuulumist võib riigihankes osalemise eeldusena nõuda üksnes Eesti ettevõtjatelt, välismaistelt pakkujatelt tuleks küsida nende päritoluriigi vastavaid tõendeid.

Loe pikemalt Juridicast.

 

0 Loe edasi →

LEXTAL kõrgelt hinnatud Legal 500 Euroopa väljaandes

Meil on au teatada, et rahvusvaheline õigusväljaanne Legal 500 on hinnanud LEXTALi meeskonda kõrgelt mitmetes meie võtmevaldkondades ning nimetanud Eesti parimate seas meid vaidluste lahendamise, maksuõiguse, IT/IP ja äriõiguse ning M&A valdkonnas.

Legal 500 tõi erilise rõhutusena välja alljärgneva klientidelt saadud tagasiside põhjal.*

Äriõigus ja M&A

“Järjekindel ja kiiresti reageeriv” Ants Karu “kombineerib head teadmised maksuõigusest ja ühinguõigusest olles samal ajal väga tugeva fookusega sellel, mis on oluline ja mis mitte”.

Vaidluste lahendamine

LEXTALi “hiilgav ja kiire meeskond” on kogenud nii kohtuvaidlustes kui arbitraažis. “Põhjalik” Olavi-Jüri Luik evib “põhjalikku arusaama kindlustuslepingutega seonduvais teemades” ja Urmas Ustav juhib vaidluste lahendamise meeskonda.

IP/IT

LEXTALi “kiire ja professionaalne” meeskond on tundud oma kogemuse poolest autonoomsete sõidukite ja küberkuritegevuse vallas. Advokaat Rauno Kinkar on “kogenud ja asjatundlik”.

Maksuõigus

LEXTALi “efektiivne” meeskond on “proaktiivne ja pühendub enda klientide tundmaõppimisele”. Ants Karu annab “väga detailset ja rätsepmeistri tööna valminud nõu vastavalt kliendi individuaalsetele eripäradele” ja Margus Reiland paistab silma “kastist välja mõtlemise võimega”.

 

Rohkem infot leiad Legal 500 väljaande veebist.

* Jutumärkides toodu on Legal 500 vahendatud klientide antud tagasiside.

0 Loe edasi →

Chambers and Partners hindas Oliver Nääsi kui Eesti üht parimaid advokaate vaidluste lahendamisel

Juhtiv rahvusvaheline väljaanne Chambers Europe 2018 toob enda värskelt avaldatud iga-aastases analüüsis Eesti ühe juhtiva vaidluste lahendajana esile vandeadvokaat Oliver Nääsi.

Chambers nimetab Oliveri üheks tuntuimaks kriminaalasju ajavaks advokaadiks Eestis. Samuti toob Chambers esile Oliveri tegutsemise mitmetes kõrge tähelepanu all olevates valgekraelistes ja majanduskuritegude kriminaalasjades.

0 Loe edasi →

LEXTALi praktikakonkurss 2018. aasta suveks

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 20.03.2018 – 09.04.2018!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus kirglikult oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

Teiseks pakub LEXTAL võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel kahele praktikakoha saanud tudengile anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 300 eurot (neto).

Praktikale saab kandideerida:
1) Juhendaja Olavi-Jüri Luige juurde kindlustusõiguse või tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik mai – jaanipäev 2018 või august – september 2018.
2) Juhendajate Urmas Ustav ja Magnus Brauni juurde tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik mai – september 2018. Sõltuvalt täpsemalt kokkulepitud aegadest (ja juhendajate suvistest puhkustest) võib teatud perioodidel juhendaja olla asendatud. Aga see sõltub juba konkreetselt kokkulepitud ajast.

Kuidas kandideerida?

Saada hiljemalt 09.04.2018 e-kiri aadressil seminar@lextal.ee, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna). Palun märgi kirjas ära soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL võtab Sinuga ühendust pärast 16.04.2018 ning saadab edasise info juba siis, kui oled kandideerinud!

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2018 suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

Täiendav info: seminar@lextal.ee

0 Loe edasi →

LEXTALi 2017. aasta kokkuvõttevideo

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

 

0 Loe edasi →

LEXTAL koostas ühes koostööpartneritega analüüsi ja juhendid Eesti kohalikele omavalitsustele eakate ülalpidamiskohustuse kohta

Riigikantselei tellimusel viis LEXTAL läbi analüüsi ja koostas juhendmaterjalid kohalikele omavalitsustele (KOV) seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega eaka pereliikme hooldamise seisukohalt. Projektimeeskonda juhtis LEXTALi vandeadvokaat Katrin Orav ning sellesse kuulusid LEXTALi väliselt perekonnaõiguse spetsialist Triin Göttig ja Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor.

Töö tulemusena valmis KOV-idele muu hulgas kaks abistavat juhendmaterjali: (i) juhend põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse väljaselgitamiseks ja (ii) juhend abikaasa, lahus elava abikaasa ja lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse väljaselgitamiseks.

Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Riina Sikkut kommenteeris koostatud analüüsi ja juhendeid kiites: „Kuivõrd kehtiv seadus jätab KOV-idele laia tõlgendamisruumi, on vaja isikute võrdse kohtlemise tagamiseks praktikat ühtlustada. Seetõttu on koostatud analüüs ja juhendmaterjalid äärmiselt väärtuslikud ja loodame, et nendest on KOV-idel tulevikus oma igapäevatöös palju abi.“

Eestis kehtib n-ö enese ülalpidamise põhimõte. See tähendab, et eakas inimene on ise kohustatud ennast üleval pidama. Kui isikul ei ole võimalik end ise piisavalt üleval pidama, kohustub seda tegema tema perekond. Juhul, kui ka tema perekonnal ei ole võimalik anda ülalpidamist, kohustub viimases järjekorras riik tagama isikule abi.

Ülalpidajate ringi kuuluvad esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. St vanemad ja vanavanemad, täisealised lapsed ja lapselapsed. Ülalpidamiskohustus on ka abikaasal ja lahutatud abikaasal.

KOV-id osutavad eakatele abivajajatele kokku 10 sotsiaalhoolekande teenust. Teenuste osutamisel peavad KOV-id hindama, kui suure osa teenuse maksumusest tasub abivajaja ise, kui suure osa tema perekond ja kui suure osa tasust võtab KOV enda kanda.

Analüüsi käigus selgus, et KOV-ide praktika sotsiaalhoolekande teenuste eest abivajajatelt tasu võtmisel on mõnevõrra erinev, mistõttu on vaja praktikat ühtlustuda, et tagada isikute võrdne kohtlemine.

0 Loe edasi →

Ärikatkemise kindlustuse rahvusvaheline seminar

LEXTALis toimus rahvusvaheline seminar ärikatkemise kindlustusest, mis on kindlustustootena Eestis seni küllaltki vähe kasutust seni leidnud.

Ärikatkemise kindlustus on aga oluline. Näiteks Fukushima katastroof kahjustas Jaapanis mikrokiipide tootjat, mis mõjutas oluliselt omakorda Jaapani suuri autotootjaid – suur kahju tekkisi nii Hondale, Toyotale, Nissanile kui teistele. Just selliste olukordade tarvis on ärikatkemise kindlustus oluline.

Seminaril juhtisid arutelu Olavi-Jüri Luik, Gerald Netal Austriast (Risk Experts Risiko Engineering GMBH) ja Kaido Konsap (IIZI Kindlustusmaakler).

Arutletust tegi pikema kokkuvõtte Äripäev.

Äripäev võttis mh artiklis kokku seminaril arutletu, et peamiselt kaitseb ärikatkemise kindlustus tulekahju, plahvatuse, loodusõnnetuse puhul. Kui hävineb kindlustatud kinnisvara või äritegevuseks oluline masin, hüvitatakse lisaks nende taastamisele või asendamisele ka sel perioodil teenimata jäänud kasum. Näiteks kui tootmishoones plahvatab 5 miljoni eurone masin, mille tõttu ei saa tehas aasta aega toota ja saamata jääb 50 miljonit eurot, siis hüvitatakse ettevõttele 55 miljonit eurot.

Seega omab ärikatkemise kindlustus olulist tähendust väga erinevatele ettevõtjatele, kes soovivad enda ja oma partnerite tegevusega seotud riske maandada.

 

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas AS-i Puukeskus edasimüügilepingu sõlmimisel Cembrit OY-ga

LEXTAL nõustas AS-i Puukeskus (www.puukeskus.ee) edasimüügilepingu sõlmimisel Cembrit OY-ga (www.cembrit.fi), millega Puukeskus sai Cembriti tsementkuidplaatide maaletoojaks ja edasimüüjaks Eestis.

Tehing hõlmas ka teatud varade ostmist Cembriti seniselt maaletoojalt. LEXTALi meeskonda juhtis partner Ants Karu.

0 Loe edasi →