Blog Archives

Perekonnaõiguse komisjon on Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine küsimustes, mis seonduvad õigusloomes ja -praktikas perekonnaõigusega. Komisjon võib avaldada arvamust ka muudes õigusloomet või -praktikat puudutavates küsimustes.

Komisjoni ülesanneteks on:

1) perekonnaõiguse õigusloome ja -praktika analüüsimine või analüüsimise korraldamine ning ettepanekute koostamine seadusandluse või õiguspraktika muutmiseks;

2) omal algatusel või Advokatuuri organite taotlusel komisjoni eesmärgist lähtuvalt õigusaktide eelnõude analüüsimine ja muudatusettepanekute koostamine;

3) hinnangute andmine omal algatusel või Advokatuuri organite või liikmete taotlusel komisjoni eesmärgist lähtuvates küsimustes;

4) abi osutamine juhatusele komisjoni eesmärgist lähtuvates või sellega seonduvates küsimustes;

5) juhatuse ülesandel Eesti Advokatuuri esindamine komisjoni tegevusvaldkondi puudutavates küsimustes;

6) komisjoni eesmärgi ja ülesannetega seotud ühekordsete ülesannete täitmine.

Palju õnne ja jõudu tööle!

Kui pulmapäev on paigas, tuleb tulevastel abikaasadel allkirjastada abiellumisavaldus ja valida endale sobiv abieluvarasuhte liik. Valikust sõltub, kas abielu kestel omandatud asjad hakkavad kuuluma mõlemale abikaasale ühiselt või ainult ühele neist. Varasuhte valikuid on kolm – varalahusus, varaühisus ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Kõige sagedamini valitakse neist varaühisus ehk ühisvara või varalahusus. Mis on nende vahe?

Kui abikaasad valivad varasuhte liigiks varaühisus ehk ühisvara, tähendab see seda, et kõik abielu kestel soetatud asjad kuuluvad võrdselt mõlemale abikaasale. Seda sõltumata sellest, kes asja eest maksab või asja kasutab. Näiteks, korteri ostmisel saavad abikaasadest selle ühisomanikud, vaatamata sellele, et ostuhinna on tasunud näiteks ainult üks abikaasa. Samuti ei oma tähtsust,  kes ja kui suures ulatuses on teinud pangalaenu saamiseks sissemakseid või tasub igakuiseid laenumakseid.

Ühisvaraks on ka abikaasade sissetulekud – töötasud, preemiad, dividendid, raha kas arveldus-, hoiu või mistahes muul kontol, pensioniosakud, samuti investeeringud, äriühingute osalused, väärtpaberid, kindlustushüvitised jne.

Ühisvara hulka kuuluvad veel abielu kestel soetatud vallasvara – jalgrattad, sõiduautod, tõukerattad, kodusisustus, maalid jne.

Ühisvara hulka ei kuulu abikaasa isiklikud tarbeesemed – riided, jalanõud, hügieenitarbed jne. Ühtlasi ei kuulu ühisvara hulka abielu kestel omandatud vara, mis on saadud tasuta, nt. kinkena või pärimise teel. Abielu kestel tasuta saadud vara kuulub kummagi abikaasa lahusvara hulka. Ühisvaraks ei muutu vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist.

Kui abikaasad valivad varasuhte liigiks varalahususe ehk lahusvara, tähendab see seda, et abielu kestel soetatud asjad kuuluvad sellele abikaasale, kes on need ostnud. Varalahususe korral käsitletakse abikaasasid varalistes suhetes inimestena, kes ei ole teineteisega abielus.