About: exporter

IN ENGLISH BELOW

Käes on aeg arendada e-teenuseid ja investeerida digitaalsetesse lahendustesse.

Viirus muudab tarbijate käitumist – inimesed pöörduvad digitaalsete lahenduste poole pretsedenditu kiirusega. Oleks naiivne arvata, et praegusel olukorral ei ole pikaajalist mõju pärast karantiini möödumist.

LEXTAL Next ja kogu LEXTALi meeskond on viinud kliendinõupidamised digitaalseks ja töötab kodust (seal kus vähegi võimalik). Meile on see lihtne, kuivõrd enamik meie tööst on rääkimine ja kirjutamine. Samas on turul palju näost-näkku teenuseid, mis ei pea seda mitte olema. Digitaliseerimise ja automatiseerimise rongile jõudmine on tähtsam nüüd kui iial varem. Kes jääb maha, see hiljem peale ei saa.

Inimesed ootavad aja möödudes üha enam häid digitaalseid ja kontaktivabu teenuseid. E-kaubandus kõikides jaemüügi sektorites ja toiduvedu juhivad hetkel seda digitaalset pealetungi nii Eestis kui välismaal. Teised sektorid peavad eeskuju võtma – vastasel juhul ootab neid paratamatu marginaliseerumine.

Personaalpangandus, meditsiin (eriti perearstid) ja veterinaariateenused peavad saama digitaalseks, kui nimetada vaid mõned. On teenuseid, mis vajavad füüsilist kohalolu, kuid mitte kõik – mitte isegi enamus.

Massilise digitaliseerimise laine toob kaasa palju õigusküsimusi. Lepingud, andmekaitse, küberturvalisus ja tegevuslubade küsimused. Seda nimekirja võiks veel pikalt täiendada.

Meie oleme valmis tegema oma osa. Kas ka sina?

__________

The time to develop e-services and to invest into digital solutions is now.

The virus is changing how people act as consumers – people are going digital at an unprecedented rate. It would be naive to think that this will have no long-term effects on the behaviour of the once-quarantined population after the lock-down passes.

For the time being, LEXTAL Next and the LEXTAL team as a whole has moved all client meetings digital and is working (where possible) from home. For us it is easy, as most of our work is talking and writing anyway. But there are a lot of classically face-to-face businesses that do not have to be. Getting on the digitization and automation train is more important than ever. If you fall behind now there is no catching up.

People expect (and will expect more and more) good digital and contactless services. E-commerce in all retail sectors as well as food delivery is leading the charge on this in Estonia and other jurisdictions. Other sectors must follow suit if they do not wish to be marginalized.

Personalized banking, medicine (especially GPs and pharmacies) and veterinarians, to name a few, must become digital. Some things will always be face-to-face but not all – not most.

This new wave of mass digitization will bring about many legal issues. Contracts, data protection, cyber security, licensing matters and the list goes on.

We are ready to make the change and do our part. Are you?

IN ENGLISH BELOW

Hiljuti avaldas Andmekaitse Inspektsioon (AKI) uudise, milles selgitas, kas tööandjal on õigus koroonaviiruse leviku olukorras nõuda töötajalt terviseandmeid, et otsustada töötaja tööle lubamine.

Kokkuvõtlikult leiab AKI, et tööandja võib töötajalt küsida koroonaviiruse tuvastamise või selle sümptomite kohta. Kuid üldreeglina ei ole töötajal kohustust infot anda – see on vabatahtlik.

Raske on AKI seisukohaga täielikult nõustuda. GDPR-i (andmekaitse üldmääruse) artikkel 9 lg 2 punkt b näeb ette tööandjale õiguse terviseandmete töötlemiseks, kui töötlemine on vajalik tööõigusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Tööõigus näeb ette tööandjale kohustuse tagada töökeskkond. Seega on tööandjal õigus töötajalt terviseandmeid nõuda.

Samas tuleb arvesse võtta ka minimaalsuse põhimõtet, mille järgi tuleb isikuandmeid töödelda nii vähe kui võimalik. Arusaadavalt ei pruugi terviseandmete töötlemine vajalik olla igas olukorras. Näiteks pole vaja infot koguda kontoritöötajatelt, kes teevad tööd kodust. Siiski on terviseandmete kogumine hädavajalik teenindus- ja tööstussektoris, kus töötajad peavad paratamatult tegema tööd füüsiliselt koos. Näiteks tehasetöölistelt, müüjatelt, ehitajatelt jne.

Seega on AKI avaldatud seisukoht liiga jäik. Andmekaitse ei tohi saada takistuseks tööohutuse –ja tervise kaitsele. Eriti olukorras, kus seadus terviseandmete töötlemist lubab.

___________

Is the employer allowed to ask the employee whether he/she has the coronavirus?

Recently the Data Protection Inspectorate of Estonia (DPI) published news explaining whether an employer has the right to request health data from an employee to decide whether to allow the employee to work in the light of the coronavirus spread.

In a nutshell, the DPI finds that the employer may ask the employee whether he or she has been diagnosed with the coronavirus or has its symptoms. However, as a general rule, the employee is not obliged to provide such information – this is voluntary.

We do not fully agree with DPI’s position. Article 9(2)(b) of the GDPR (General Data Protection Regulation) provides the right of the employer to process health data where this is necessary to fulfil an obligation under the employment law. The employment law imposes an obligation on the employer to ensure a safe work environment. Therefore, the employer has the right to request health information from the employee.

At the same time, the principle of data minimisation must be taken into account. The processing of health data may not be necessary in all circumstances. For example, there is no need to collect such information from office workers who work from home. However, processing of health data is essential in the service and industry sectors, where employees inevitably have to work physically together. For example, factory workers, cashiers, builders, etc.

Therefore, the DPI’s position is too rigid. Personal data protection must not become an obstacle to the protection of safety and health at a workplace. Especially when the law permits the processing of health data.

Ettevõte IuteCredit Europe korraldas 2019. aasta detsembrikuu lõpus Kosovo pealinnas Prištinas pressikonverentsi, kus anti ülevaade Kosovo Keskpanga ootamatu ja põhjendamatu otsuse kohta tühistada ettevõtte tegevusluba. IuteCredit Kosovo hetkeolukorra ülevaate andis IuteCredit Europe᾿i esindav vandeadvokaat Rauno Kinkar ja IuteCredit Europe᾿i grupi jurist Evelin Kanter.

„Kui võtta arvesse asjaolu, et IuteCredit, mis on tegutsenud juba peagu kümme aastat ja teeninud sadade tuhandete klientide usalduse, sisenes Kosovo turule kaks aastat tagasi, kus teenindab praegu rohkem kui 25 000 klienti, oli šokeeriv teada saada sellest ebaseaduslikust otsusest likvideerida täiesti toimiv ja hästi tuntud ettevõte,” ütles Rauno Kinkar.

Rauno rõhutas, et see küsimus on juba jõudnud diplomaatilisele tasemele, sest Eesti välisminister saatis ametliku kirja Kosovo välisministrile, küsides IuteCredit Kosovo JCC tegevuse peatamise põhjuste kohta. „Eesti oli üks esimesi riike, mis tunnistas Kosovo omariiklust ning Eesti on alati toetanud Kosovo püüdlusi diplomaatilisel tasandil,” märkis Kinkar ja lisas, et Eesti ja Kosovo suhted on siiani olnud head. Rauno lisas, et „Rõhutagem selguse mõttes veel kord, et tegemist on rahvusvahelise küsimusega. Eesti investeeringuid ähvardab reaalne oht ja praegu on aeg teha koostööd vältimaks edasist kahju Eesti investorile”.

IuteCredit on Eesti päritolu rahvusvaheline mikrokrediidi ja finantstehnoloogia ettevõtte, mis keskendub peamiselt kiirlaenudele, sealhulgas autolaenudele. Keskmine laenuperiood on aasta. Praeguseks on IuteCreditist kujunenud juhtiv 100 miljoni euro suuruse bilansimahu ja rohkem kui 200 000 aktiivse kliendiga mikrokrediidiettevõte Euroopas. Ettevõte hangib kapitali peamiselt emiteerides võlakirju, mis on noteeritud Frankfurdi börsil.

Ettevõte tegutseb Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia-Hertsegoviinas. IuteCrediti äripartnerite portfelli kuuluvad mitmete riikide postiteenistused, rahvusvahelised telekommunikatsioonioperaatorid, nagu Orange, VodaFone, Deutsche Telekom, suured elektroonikakauplused jt.

Loe rohkem siit: https://iutecredit.com/the-cbks-unfounded-accusations-have-become-legal-diplomatic-and-political-issue/

Vaata pressikonverentsi siit: https://www.youtube.com/watch?v=tErct3TdlUI&feature=youtu.be&fbclid=IwAR1MKBKLEfieCpKmHYJkaLdqJIj3M6q3aAba7JHfiTfDxm-6rSeZaq06Tzw

LEXTAL teeb igapäevaselt koostööd väga paljude klientidega erinevatest valdkondadest. Anname endast parima, et meie poole pöördunud inimene saaks parima lahenduse temal tekkinud küsimusele. Palusime mõnel kliendil anda tagasisidet koostööle LEXTALiga ning koostasime sellest videod, millest esimene on vaadatav siit.

Täname kõiki videos osalenuid oma panuse eest!

LEXTAL oli Eestis kohalikuks nõustajaks AS-i IuteCredit Europe ainuomanduses oleva, Luksemburgis asutatud ja tegutseva tütarettevõtja, IuteCredit Finance SA poolt tagatud senior võlakirjade emissioonil kogusummas 40 miljonit EUR, tähtajaga 2023. Võlakirjade tagatiseks on grupi laenuportfellidest tulenevad nõuded ja tütarühingute garantiid või samaväärsed tagatised. Võlakirjad (ISIN: XS2033386603) noteeritakse Frankfurdi börsil.

LEXTALi ülesandeks oli aidata koostada võlakirjaemissiooniks vajalikud Eesti õigusdokumendid (tagatislepingud, õiguslikud arvamused jms). Kuna emissiooniga seoses lõpetati eelnev kohalik võlakirjaprogramm, siis nõustas LEXTAL klienti ka sellega seotud küsimustes. AS-i IuteCredit Europe nõustajateks oli partner Ants Karu, partner Kristi Sild ja advokaat Henri Ratnik.

IuteCredit Europe on 2008.a. asutatud rahvusvaheline tarbimislaenude ettevõte, mille peakontor on Eestis. Läbi tütarühingute tegutsetakse Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia ja Herzegovinas.

LEXTALi advokaat Rauno Kinkar andis Õhtulehele kommentaari Eestis aina enam populaarsust koguvatest e-liikuritest, milliste osas puudub Eestis nende kasutamist reguleeriv põhjalik regulatsioon.

Artikkel on leitav siit: https://www.ohtuleht.ee/970461/uus-oht-sartsutouks-noudis-jarjekordse-inimohvri?fbclid=IwAR1NX9UW9_eOXilGMiU9hmYtlN1Jy337-pEXw1x9VCA7JEBKhVboKQiaJjE

Rauno Kinkari kommentaar.

Eesti ühiskonnas on tõstatunud debatt e-liikuriga liiklemist reguleerivate õigusaktide põhjalikkuse osas.

Rauno selgitas ajakirjanikule, kuidas Tallinn on üks jalgratta-vaenulikumaid linnu, kus eriti algajal jalgratturil on ohtlik liigelda. Seejuures puuduvad jalgrattateed, äärekivide üleminekud on kõrged, ei ole jalgratta-foore ega parklaid. Kõik kaherattalised elektrisõidukid on nüüd selle sama juba praegu kehva taristu peal ning jagavad seda jalakäijate ja teiste ratturitega. Põhiprobleemiks ei ole see, et tõukerattad oleksid kohutavalt ohtlikud, vaid selles, et üleöö tekkis linna tuhandeid “e-jalgrattureid” ja Tallinna liikluskorraldus lihtsalt ei tunnista enamikel lõikudel eraldatud kergliiklust.

Samas vajadus liiklusseaduse muudatuste järele siiski on. Praegu on alla 1 KW või alla 25 km/h sõitvad elektrisõidukid reeglina jalakäija abivahendid ning neid reguleeritakse liikluses jalakäijana. See tähendab justkui, et e-tõukerattaga on keelatud jalgrattaliikluseks ettenähtud radadel sõita – arvestades, et tegemist on üksühese jalgratta analoogiga, on taoline olukord nonsenss. Jalakäijaga võrdsustamine tähendab ka seda, et e-tõukerattaga on lubatud sõita joobes ja eranditult jalakäijate liikluseks ettenähtud teedel.

Uue kergliiklus-buumi valguses peaks seadusandja vaatama kehtivale regulatsioonile otsa ning tagama innovatiivisete ja keskkonnasõbralike liiklusvahendite kasutatavuse aga ka kaasliiklejate turvalisuse ning selguse liikluse korraldamisel. Lihtsaim viis selleks oleks e-tõukerataste võrdsustamine jalgratastega. Nende liiklusvahendite sõidukiirus, kasutusotstarve, ohutase, mass ja kasutamise keerukus on äärmiselt sarnased (kui mitte analoogsed). Olukorda õigusselguse toomiseks piisaks kui liiklusseadusesse lisada üks säte, mille järgi elektrilistele tõukeratastele, mille valmistajavõimsus jääb alla 1kW ning valmistajakiirus alla 25 km/h, kohaldatakse jalgratta kohta käivaid sätteid, ulatuses, mille see on tehniliselt võimalik (nt ei saa mõistlikult lisada e-tõukeratta rataste kodarate külge helkureid).

Samas ei tasu liigselt loota regulatsiooni kõike-lahendavale mõjule. Regulatsiooni mõju liiklusohutuse tagamisel on marginaalne võrreldes kergliikluseks ettenähtud taristu arendamise ja üldsuse teavitamise kõrval. Tuleb suunata täiendavaid ressursse jalgrattaliikluse eraldamisele muust kergliiklusest, laiendada ühiseks liikluseks ettenähtud kõnniteid ja selgitada igas võimalikus meediumis, kuidas uues liiklusolukorras edukalt ja ohutult liigelda.

Sõltumata sellest, kas olete tarkvaraarendaja, ajakirjanik, põllumees või advokaat on intellektuaalne omand ühe ettevõtja jaoks oluline põhivara. Intellektuaalse omandi õigus on loodud suures pildis kõikvõimalike teoste autorite kaitsmiseks. Näiteks on intellektuaalse omandi esemeks tarkvara kood, luuletus või projekt. Igapäevase töö käigus luuakse erinevaid teosed. Nendele teostele õigused kujutavad endast alati konkurentsieelist.

Panen teile nüüd pähe idanema paar mõtet, kuidas enda intellektuaalset omandit kaitsta.

Esiteks – Et kaitsta enda vara on tarvis omada vara koosseisust ülevaadet. Esimese sammuna selgitage välja, milline intellektuaalne omand on teile strateegiliselt oluline. Ühe tüüpilise ettevõtte igapäevases kasutuses võiksid olla vähemalt alljärgnevad artiklid: kaubamärgid või ärinimed, erinevad tarkvarad (see loetelu võib olla sageli üllatavalt pikk), patendid ja muud autoriõigusega kaitstavad teosed (sealhulgas tekstid, veebi disain, tootefotod, videod jne).

Teiseks – Mõelge läbi, kas vastav intellektuaalne omand kuulub teile või kasutate seda kolmanda isiku nõusolekul või litsentsi alusel. See on hädavajalik, et vältida tulevikus halbu üllatusi, kus ühing kaotab päevapealt ja ettenähtamatult õiguse kasutada mõnd keskse tähtsusega kaubamärki, tarkvara või teost.

Kolmandaks – Kui te ei ole seda veel teinud, siis registreerige kõik mida registreerida annab. See tähendab eelkõige kaubamärkide ja patentide registreerimist. Need toimingud ei ole kallid ega keerulised, kuid võivad ühingu jätkusuutlikkuse seisukohast omada määravat mõju.

Neljandaks – Vaadake üle lepingud, mille alusel kasutate intellektuaalset omandit või annate seda kolmandatele isikutele kasutada. Veenduge, et litsentsides on piisava täpsusega defineeritud lepingu ese (st mis teose või intellektuaalse omandi eseme te kasutada saate) ning võimaldavad teil kasutada intellektuaalset omandit teile vajalikus määras. Samuti veenduge, et litsentside jagamisel ei loovuta te partnerile õiguseid liialt laias ulatuses. Rusikareegel on, et võtke sisse võimalikult lai litsents ning välja andke võimalikult kitsas.

Viiendaks – Kui ilmneb, et kasutate või annate kasutada mõnd intellektuaalse omandi eset ilma kirjaliku lepinguta, siis sõlmige selle suhte konkretiseerimiseks viivitamata leping. Ei ole suuremat ohtu ühingu intellektuaalsele omandile kui lepingute puudumine.

Seega tehke endale pilt selgeks, mis intellektuaalne omand teile kuulub, mis alusel te seda kasutate, kas taoline kasutamine on lepinguga adekvaatselt reguleeritud ning kas vara on registreeritud.

Kui see on tehtud, siis ei ole pikemat aega ilmselt kohtusse asja. Vähemalt enda IP kaitsmiseks olete teinud olulisema ära.

Autor: Rauno Kinkar
rauno.kinkar@lextal.ee

Öeldakse, et tagantjärgi tarkus on täpisteadus. Nõnda ka lepingute koostamisel IT sektoris. Päris elus on juhtumeid, kus kulukate õigusvaidluste ja suurte varaliste kahjude vältimiseks oleks piisanud ühest lausest pooltevahelises lepingus. Kas sõlmite tarkvara arenduslepingut, ostate sisse tarkvara teenusena, litsentseerite tarkvara või soetate riistvara pidage kinni järgnevatest näpunäidetest. Ilmselt jääb nii mõnigi vaidlus pidamata ja selle asemel saab keskenduda olulisemale, kui vaidlemisele.

Esiteks – Andmed on teie suurim vara ning neid tuleb kaitsta. Sealjuures tuleb kaitsta nii isikuandmeid kui ka ärisaladust. Andmete turvalisuse tagamiseks lisage lepingusse küberturbe tagamise kohustus ning tagage see vajadusel ja võimalusel leppetrahviga. Kui edastate või võtate vastu mistahes kujul isikuandmeid siis sõlmige partneriga põhilepingust eraldiseisev isikuandmete töötlemise leping.

Teiseks – IT sektoris sõlmitud lepingute tuumaks on intellektuaalne omand. Olgu see siis tarkvaraga seonduv autoriõigus, riistvara osas registreeritud patent või veebilehe disain – kasutuse ja võõrandamise ulatus ja piirid tuleb ammendavalt reguleerida. Esmatähtis on lepingus intellektuaalse omandiga seoses selgelt defineerida, mis on lepingu esemeks, kellele kuuluvad õigused ning mis on kasutamise piirid ja tingimused.

Kolmandaks – Üks sagedasem vaidluse allikas IT vallas on teenuse kvaliteet. Mis ühele on lepingutingimustele vastav tarkvara on teise jaoks vigadest pungil käkerdis. Et vaidlusi vältida tuleb lepingus selgelt määratleda, mis omadused ja funktsionaalsused peavad lepingu esemel olema – seda nii tarkvara kui ka riistvara arendusel. Kindlasti on oluline nõuda testperioodi ja garantiid.

Neljandaks – Igasugune projekt IT vallas peab tagama jätkusuutlikkuse. IT lepingute (eriti arenduse) juures on esmatähtis, et tööde üleandmisel tuleb kaasa ka dokumentatsioon, mis võimaldab arendustegevust või koostööd jätkata teise teenusepakkuja juures. Piisav dokumentatsioon väldib ühe partneri juurde pantvangi jäämist ning võimaldab arenduse jätkamiseks pöörduda ka konkurentide poole.

Seega kui andmed on kaitstud, intellektuaalne omand lukus, teenus on kvaliteetne ning jätkusuutlik, siis on välditud valdav osa õigusvaidlustest ning saab tegeleda rahulikuma südamega äritegevusega.

Autor: Rauno Kinkar

rauno.kinkar@lextal.ee

25. mail jõustus kogu Euroopas isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR. Mida see tähendab?

GDPR Eesti ettevõtjale

Määrus seab andmeid töötlevatele ettevõtetele hulganisti uusi kohustusi. Seda peavad järgima kõik Eesti ettevõtjad. Sealjuures on GDPR-i rikkumiseks ettenähtud hiigeltrahvid – kuni 20 miljonit eurot või 4 protsenti ettevõtte eelneva majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, emb-kumb on suurem.

GDPR–i dokumenteerimiskohustus

Kohustusi on palju – aga kuidas nende täitmisega peale asuda ehk mis on esimene samm tegutsemaks GDPR-iga kooskõlas? Selleks on dokumenteerimiskohustuse täitmine, st kõikide oma isikuandmete töötlemistoimingute tuvastamine ja üles märkimine ehk dokumenteerimine. Piltlikult võib ütelda, et nüüd tuleb lisaks rahale ka andmete töötlemisest raamatupidamist pidada.

Dokumenteerimise kohustus igal isikul, kes igapäevaselt isikuandmeid töötleb. Igapäevaseks töötlemiseks on kas või see, kui ettevõte säilitab nimekirja oma klientide e-maili aadressidest, kuna ka säilitamine on töötlemine.
Praktikas näeb dokumenteerimiskohustuse täitmine välja selline, et ettevõtte loob dokumendi (näiteks Exceli tabeli), milles vastab peaasjalikult järgnevatele küsimustele:

• Kes isikuandmeid töötleb?
• Kelle andmeid töödeldakse?
• Mis andmeid töödeldakse?
• Miks andmeid töödeldakse?
• Kellele andmed edastatakse?
• Kui kaua andmeid säilitakse?
ja
• Millised tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid rakendatakse andmete kaitsmiseks?

Pärast ülevaate loomist on ettevõttel täpne arusaam isikuandmete töötlemisest ja võimalik asuda täitma muid GPDR-iga ettenähtud kohustusi, nagu näiteks privaatsuspoolitika loomine, isikuandmete töötlemise lepingute sõlmimine, andmekaitseametniku määramine jne.

Dokumenteerimise kohustuste täitmine ei lõppe ühekordse kaardistamisega

Meeles tuleb pidada, et dokumenteerimiskohustus pole täidetud, kui tabel lihtsalt valmis tehakse ja jäetakse kapile tolmu koguma. Tabel peab peegeldama ettevõttes toimuvat, seega tuleb seda alati uuendada, kui leiab aset muudatus isikuandmete töötlemises. Näiteks siis kui andmete töötlemisele lisandub uus eesmärk või mõnele uuele partnerettevõttele asutakse andmeid edastama. Seega on dokumenteerimiskohustus kestev protsess, mitte ühekordne ettevõtmine.

IN ENGLISH BELOW

Kas sul on olnud kunagi mõttes oma e-poe loomine?

Tehniliselt on e-poe loomine üha lihtsam. Arvestada tuleb aga rea õigusküsimustega.

Esiteks – Fakt on see, et tavaline e-poe pidaja töötleb suures mahus inimeste andmeid. Andmeid nagu: nimi, e-post, telefoni number ja veel mustmiljon asja. Nende andmete töötlemine peab olema kooskõlas uue Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (st GDPRiga). See määrus kehtib Eestis nagu mis tahes Eesti seadus.

E-poe GDPR-iga kooskõlas olemiseks:

1. Tehke endale selgeks, mis isikuandmeid te töötlete ja miks;
2. Veenduge, et teie privaatsuspoliitika on piisav ka uue GDPRi mõttes;
3. Sõlmige andmetöötluslepingud kõikide isikutega, kellele väljastate isikuandmeid (nt e-poe arendajaga);
4. Koguge otseturunduse tegemiseks e-poe kasutajatelt kirjalik nõusolek;
5. Määrake vajadusel andmetöötlusametnik – e-poe olemust arvestades on suur tõenäosus, et vastav vajadus ja kohustus teil on.

Teiseks – E-pood ei ole e-pood ilma kodulehe tarkvara, toodete piltide, disainielementide ja kaubamärgita. See on e-poe praktilise toimimise vundament. Intellektuaalne omand (nagu eelnimetatud) on iga e-poepidaja olulisim vara, mida tuleb agaralt kaitsta.

E-poe intellektuaalse omandi kaitsmiseks:

1. Sõlmige arenduslepingud isikutega, kes on loonud teie tarkvara;
2. Sõlmige autorilepingud isikutega, kes on loonud e-poe disaini, jäädvustanud vajalikke fotopilte või loonud muid kauneid teoseid;
3. Registreerige enda kaubamärk, kui soovite, et suvaline naabrimees ei hakkaks sama kaubamärgiga konkureerivat poodi pidama.

Kolmandaks – Iga eduka e-poe taga on suurepärased kasutustingimused. Kasutustingimuste kaudu saate kaitsta ennast ning välistada kulukad kohtuvaidlused tulevikus.

E-poe kasutajatingimuste korrektsuseks:

1. Koostage kasutustingimused, mis kajastavad teie ärimudelit õigesti;
2. Veenduge, et te ei tee seal lubadusi, mida te ei saa või ei taha pidada.

Neljandaks, kaitske enda ärisaladust. E-poe tarnijate ja koostööpartnerite kontaktid, e-poe ärimudel ja toimimise loogika – kõik need omavad tohutut väärtust ning nende kaitsmine on võimalik.

E-poe ärisaladuse kaitseks:

1. Lisage võtmetöötajate töölepingutesse konkurentsikeeld;
2. Võimaldage ärikriitilise sisuga dokumentidele juurdepääsu vaid neile isikutele, kellel on selleks vajadus;
3. Hoidke enda töötajad õnnelikud – õnnelik töötaja on lojaalne töötaja. Just töötaja lahkumisel on suur oht, et ärisaladus läheb jalutama.

Kokkuvõtteks. E-poe loomine ei ole keeruline. Aga selleks, et sellest saaks päris äri, mis toimib liigse peavaluta, peab end ka õiguslikult kaitsma.

_______________________

Have you ever had the idea of creating your own online store?

Technically, creating an e-store is becoming easier. However, a number of legal issues need to be taken into account.

First of all – the fact is that an ordinary e-shop operator processes a large amount of personal data. Information like name, email, phone number and a million more things. The processing of such data must comply with the new European Union General Regulation on the Protection of Personal Data (the GDPR). This regulation is valid in Estonia like any other Estonian legal act.

To comply with the GDPR:

1. Make it clear what personal data you process and why;
2. Make sure your privacy policy is adequate in the sense of the GDPR;
3. Enter into data processing agreements with all persons to whom you provide personal data (e.g. with the e-shop developer);
4. Collect written consent from e-store users for direct marketing;
5. Appoint a data processing officer if necessary – given the nature of the e-shop, there is a high probability that you have the need and the responsibility.

Second, an e-shop is not an e-shop without website software, product images, design elements and branding. This is the foundation necessary for the practical operation of the e-shop. Intellectual property (as mentioned above) is the most important asset of any e-shop operator, which must be vigorously protected.

To protect intellectual property of the e-store:

1. Enter into development agreements with the people who created your software;
2. Enter into author’s agreements with the persons who have created the design of the e-shop, captured the necessary photographs and created other original works;
3. Register your trademark if you do not want anyone to start a competing store with the same trademark.

Third – any successful e-shop needs good terms and conditions. With such, you can protect yourself and avoid costly litigation in the future.

For the correctness of the terms and conditions:

1. Create terms of use that accurately reflect your business model;
2. Make sure you don’t make promises there that you can’t or don’t want to keep.

Fourth, protect your trade secrets. Contacts of e-store suppliers and partners, the e-store business model and operation logic – all of them have enormous value and can be protected.

To protect the e-shop’s trade secret:

1. Include a non-compete obligations in the employment contracts of key employees;
2. Only allow access to business-critical documents to those who need them;
3. Keep your employees happy – a happy employee is a loyal employee. It is when an employee leaves that there is a great risk that the trade secret will be disclosed.

In conclusion. Creating an e-shop is not complicated. But in order for it to become a real business that works without excessive headaches, it must also be legally protected.