LEXTALi kriminaalmenetluse valdkonna tiimil on olnud edukas kuu: Riigikohtu kaks lahendit on loonud olulise pretsedendi. Allpool saab lugeda kahe kaasuse kohta, millega meie krimitiimi liikmed töötasid.

  • Riigikohus kõrvaldas varasemas praktikas valitsenud ebaselguse ning osutas, et kriminaalmenetluses on ka juristi tehtud toimingud käsitletavad hüvitatava menetluskuluna.
    Ehkki juristid ei osuta õigusteenust advokaadibüroo kaudu iseseisvalt, ei saa nende toiminguid käsitleda eraldiseisvalt advokaadist kaitsja osutatud õigusteenusest. Nii saab advokaadibüroos töötav jurist teha advokaadist kaitsja järelevalve all ja vastutusel erinevaid ettevalmistavaid kaitsetoiminguid, mis ei hõlma süüdistatava esindamist (nt advokaadist kaitsjal menetlusdokumentide projektide koostamine).
    Juristi töö eest makstav tasu vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat aega ning see tuleb mõistlikus ulatuses arvata menetluskulu hulka.
    Menetletavas asjas vastutas vandeadvokaat Oliver Nääs kaitsjana õigusteenuse nõuetekohase osutamise eest ning teda abistas advokaadibüroo LEXTAL jurist Elise Altroff. Pidades silmas õigeksmõistvat kohtuotsust ning kaitsetoimingute aega, mahtu ja kvaliteeti, hindas kolleegium põhjendatuks hüvitada kliendil tekkinud õigusabikulud kogu ulatuses.

 

  • Teine töövõit krimitiimis tuli advokaat Sander Potisepa töö tulemusel. Tema kaebuse alusel tegi Riigikohus lahendi, kus muutes oma varasemat praktikat leiti, et ka kohtulikus eelmenetluses tuleb vahistatuse põhjendatust regulaarselt kontrollida.
    Selline lähenemine on igati tervitatav, kuivõrd tagab vahistamise kui isiku põhiõigusi kõige raskemini riivava tõkendi kohaldamise järjepidava kohtuliku kontrolli. Varasema praktika kohaselt võis kriminaalmenetluses tekkida periood, kus kohus vahistatuse jätkuvat põhjendatust sisuliselt kontrollima ei pidanud.