Blog Archives

Ettevõte IuteCredit Europe korraldas 2019. aasta detsembrikuu lõpus Kosovo pealinnas Prištinas pressikonverentsi, kus anti ülevaade Kosovo Keskpanga ootamatu ja põhjendamatu otsuse kohta tühistada ettevõtte tegevusluba. IuteCredit Kosovo hetkeolukorra ülevaate andis IuteCredit Europe᾿i esindav vandeadvokaat Rauno Kinkar ja IuteCredit Europe᾿i grupi jurist Evelin Kanter.

„Kui võtta arvesse asjaolu, et IuteCredit, mis on tegutsenud juba peagu kümme aastat ja teeninud sadade tuhandete klientide usalduse, sisenes Kosovo turule kaks aastat tagasi, kus teenindab praegu rohkem kui 25 000 klienti, oli šokeeriv teada saada sellest ebaseaduslikust otsusest likvideerida täiesti toimiv ja hästi tuntud ettevõte,” ütles Rauno Kinkar.

Rauno rõhutas, et see küsimus on juba jõudnud diplomaatilisele tasemele, sest Eesti välisminister saatis ametliku kirja Kosovo välisministrile, küsides IuteCredit Kosovo JCC tegevuse peatamise põhjuste kohta. „Eesti oli üks esimesi riike, mis tunnistas Kosovo omariiklust ning Eesti on alati toetanud Kosovo püüdlusi diplomaatilisel tasandil,” märkis Kinkar ja lisas, et Eesti ja Kosovo suhted on siiani olnud head. Rauno lisas, et „Rõhutagem selguse mõttes veel kord, et tegemist on rahvusvahelise küsimusega. Eesti investeeringuid ähvardab reaalne oht ja praegu on aeg teha koostööd vältimaks edasist kahju Eesti investorile”.

IuteCredit on Eesti päritolu rahvusvaheline mikrokrediidi ja finantstehnoloogia ettevõtte, mis keskendub peamiselt kiirlaenudele, sealhulgas autolaenudele. Keskmine laenuperiood on aasta. Praeguseks on IuteCreditist kujunenud juhtiv 100 miljoni euro suuruse bilansimahu ja rohkem kui 200 000 aktiivse kliendiga mikrokrediidiettevõte Euroopas. Ettevõte hangib kapitali peamiselt emiteerides võlakirju, mis on noteeritud Frankfurdi börsil.

Ettevõte tegutseb Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia-Hertsegoviinas. IuteCrediti äripartnerite portfelli kuuluvad mitmete riikide postiteenistused, rahvusvahelised telekommunikatsioonioperaatorid, nagu Orange, VodaFone, Deutsche Telekom, suured elektroonikakauplused jt.

Loe rohkem siit: https://iutecredit.com/the-cbks-unfounded-accusations-have-become-legal-diplomatic-and-political-issue/

Vaata pressikonverentsi siit: https://www.youtube.com/watch?v=tErct3TdlUI&feature=youtu.be&fbclid=IwAR1MKBKLEfieCpKmHYJkaLdqJIj3M6q3aAba7JHfiTfDxm-6rSeZaq06Tzw

LEXTALi advokaat Rauno Kinkar andis Õhtulehele kommentaari Eestis aina enam populaarsust koguvatest e-liikuritest, milliste osas puudub Eestis nende kasutamist reguleeriv põhjalik regulatsioon.

Artikkel on leitav siit: https://www.ohtuleht.ee/970461/uus-oht-sartsutouks-noudis-jarjekordse-inimohvri?fbclid=IwAR1NX9UW9_eOXilGMiU9hmYtlN1Jy337-pEXw1x9VCA7JEBKhVboKQiaJjE

Rauno Kinkari kommentaar.

Eesti ühiskonnas on tõstatunud debatt e-liikuriga liiklemist reguleerivate õigusaktide põhjalikkuse osas.

Rauno selgitas ajakirjanikule, kuidas Tallinn on üks jalgratta-vaenulikumaid linnu, kus eriti algajal jalgratturil on ohtlik liigelda. Seejuures puuduvad jalgrattateed, äärekivide üleminekud on kõrged, ei ole jalgratta-foore ega parklaid. Kõik kaherattalised elektrisõidukid on nüüd selle sama juba praegu kehva taristu peal ning jagavad seda jalakäijate ja teiste ratturitega. Põhiprobleemiks ei ole see, et tõukerattad oleksid kohutavalt ohtlikud, vaid selles, et üleöö tekkis linna tuhandeid “e-jalgrattureid” ja Tallinna liikluskorraldus lihtsalt ei tunnista enamikel lõikudel eraldatud kergliiklust.

Samas vajadus liiklusseaduse muudatuste järele siiski on. Praegu on alla 1 KW või alla 25 km/h sõitvad elektrisõidukid reeglina jalakäija abivahendid ning neid reguleeritakse liikluses jalakäijana. See tähendab justkui, et e-tõukerattaga on keelatud jalgrattaliikluseks ettenähtud radadel sõita – arvestades, et tegemist on üksühese jalgratta analoogiga, on taoline olukord nonsenss. Jalakäijaga võrdsustamine tähendab ka seda, et e-tõukerattaga on lubatud sõita joobes ja eranditult jalakäijate liikluseks ettenähtud teedel.

Uue kergliiklus-buumi valguses peaks seadusandja vaatama kehtivale regulatsioonile otsa ning tagama innovatiivisete ja keskkonnasõbralike liiklusvahendite kasutatavuse aga ka kaasliiklejate turvalisuse ning selguse liikluse korraldamisel. Lihtsaim viis selleks oleks e-tõukerataste võrdsustamine jalgratastega. Nende liiklusvahendite sõidukiirus, kasutusotstarve, ohutase, mass ja kasutamise keerukus on äärmiselt sarnased (kui mitte analoogsed). Olukorda õigusselguse toomiseks piisaks kui liiklusseadusesse lisada üks säte, mille järgi elektrilistele tõukeratastele, mille valmistajavõimsus jääb alla 1kW ning valmistajakiirus alla 25 km/h, kohaldatakse jalgratta kohta käivaid sätteid, ulatuses, mille see on tehniliselt võimalik (nt ei saa mõistlikult lisada e-tõukeratta rataste kodarate külge helkureid).

Samas ei tasu liigselt loota regulatsiooni kõike-lahendavale mõjule. Regulatsiooni mõju liiklusohutuse tagamisel on marginaalne võrreldes kergliikluseks ettenähtud taristu arendamise ja üldsuse teavitamise kõrval. Tuleb suunata täiendavaid ressursse jalgrattaliikluse eraldamisele muust kergliiklusest, laiendada ühiseks liikluseks ettenähtud kõnniteid ja selgitada igas võimalikus meediumis, kuidas uues liiklusolukorras edukalt ja ohutult liigelda.