Skip to Content

Blog Archives

Millised on liikluses osalenud kannatanute õigused saada kahjuhüvitist? Olavi-Jüri Luik kommenteeris olukorda Õhtulehe veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik andis Õhtulehele kommentaari liikluses osalenud kannatanute õigustest saada kahjuhüvitist.

Artikkel on leitav siit: https://www.ohtuleht.ee/965840/palju-voivad-bussionnetuses-vigastada-saanud-inimesed-kahjutasu-nouda?fbclid=IwAR1VChzh6pwM-1xU81oP3X75op1edhb1HLQ9HbUtcjmJRfeSJUk_BwAj5Bk

Olavi-Jüri kommentaar täies pikkuses.

04.06.2019 Nõmmel toimunud liiklusõnnetuses põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto. Vigastada sai 14 inimest. Olavi sõnul on konkreetset liiklusõnnetust raske kommenteerida, kuivõrd ta ei tea inimeste vigastuste raskusastet. Samas märgib ta, et teoreetiliselt on sellise liiklusõnnetuse puhul võimalik süüdlase kindlustusseltsilt hüvitist nõuda kõigil füüsiliselt viga saanud inimestel. Need inimesed, kes pole füüsiliselt viga saanud, võivad hüvitist nõuda näiteks kahjustatud riiete ja isiklike asjade, näiteks mobiiltelefoni eest.

Kui inimene peab liiklusõnnetuse tagajärjel jääma haiguslehele, peab süüdlase kindlustusselts maksma talle kinni tegeliku palga ja haiguslehe alusel saadud vahe. Kui inimene jääb püsivalt töövõimetuks, makstakse talle kinni eelneva palga ja saadavate toetuste vahe, arvestades tema töövõime vähenemise ulatust. Kui juhtub kõige hullem ja inimene saab surma, makstakse kinni tema matusekulud, kaasaarvatud hauaplatsi kulud. Samuti makstakse hüvitist hukkunu ülalpeetavale. Näiteks kui lapsevanem sureb liiklusõnnetuses, maksab kindlustus kinni hukkunu osa lapse ülalpidamises.

Tihtipeale ei tea liiklusõnnetustes füüsiliselt kannatanud seda, et kindlustusseltsilt võib küsida ka mittevaralist hüvitist ehk teisisõnu võib küsida ka valu ja vaeva hüvitamist. Liikluskindlustuse seaduses on ära toodud suisa sellekohane hinnakiri. Nii näiteks võib kannatanu kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral saada 100 eurot, eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral aga 3200 eurot. Samas märgib ta, et tegelikkuses makstakse kindlustuspraktikas ka oluliselt suuremaid summasid. Tuleb ette ka kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid valu ja vaeva hüvitisi. Olavi ise on esindanud inimesi, kellele kindlustusandjad on maksnud mittevaralise kahju eest ka 30 000 – 40 000 eurot. Sellist hüvitist saavad küsida ka liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse saanud ning seejärel surnud inimese pärijad.
______________________________________________________________________________________________

Olavi-Jüri on pikaaegse kogemusega kindlustusõiguse spetsialist. Ta on LEXTALi partner ja tunnustatud kindlustusõiguses lektor. Paljud suurimad kindlustusvaidlused on lahendatud tema osavõtul. Ta on esindanud advokaadina mitmeid kindlustusseltse, muuhulgas koostanud ka neile kümneid kindlustuse tüüptingimusi. Ainsana Eestis on Olavi-Jüri kaitsnud kindlustusõiguse alal doktoritöö. Lisaks on tal suur kogemus klientide nõustamisel ja esindamisel seoses keeruliste majanduskuritegude uurimisega ja tagasivõitmistega.

0 Loe edasi →

Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmine Eestis. Vandeadvokaat Margus Reiland kommenteeris hetkeolukorda ERR-i veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Margus Reiland andis ERR-ile kommentaari Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmise protsessist Eestis.

Artikkel on leitav siit: https://www.err.ee/938346/margus-reiland-riigikogu-saaks-lopetada-vastuolu-euroopa-liidu-oigusega

Margus Reilandi kommentaar täies pikkuses. 

Eesti on jõudnud Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmisega punkti, kus tuleb kiirelt ja otsustavalt tegutseda, et vältida Euroopa Liidu poolseid sanktsioone ning sala- ja piirikaubanduse olulist tõusu. Lahendusena on olemas eelmise riigikogu koosseisu ajal toppama jäänud seaduseelnõu, mis tuleks kiiresti vastu võtta. Kui Eesti võttis 2016. aastal üle tubakadirektiivi, siis jäid mitmed valdkonnad siseriiklikku tubakaseadusesse üle võtmata.

Üheks selliseks valdkonnaks on kuumutatavad tubakatooted, mis on kõikjal mujal Euroopas reguleeritud ja turule lubatud, kuid Eestis mitte. Käesolevaks hetkeks on kuumutatavate tubakatoodete reguleerimata jätmine tekitanud Eesti õiguse vastuolu Euroopa Liidu õigusega, sest vastavad sätted oleks pidanud olema üle võetud juba 20. mail 2016, kuid seda pole siiani tehtud.

Teine valdkond on üle-euroopaline tubakatoodete tuvastamis- ja jälgimissüsteem, mille kohaselt peavad turuosalised asuma tubakatooteid skaneerima ja jälgima kogu tarneahela teekonna jooksul.

Peaks vähendama salakaubandust

Tegemist on väga ambitsioonika Euroopa Liidu ettevõtmisega, mis peaks oluliselt vähendama salakaubandust. See regulatsioon peaks hakkama kehtima juba loetud päevade pärast ehk 20. mail, mis hetkeks peab Eesti riik olema vastu võtnud hädavajaliku õigusraamistiku. Arvestades, et maikuu on juba käes, siis on Eesti jäänud õigusloomega päris viimasele hetkele. Tuvastamis- ja jälgimissüsteemi praktilise rakendatavuse tagamisega on aga juba hilinetud, sest ettevõtetelt ei ole võimalik nõuda tubakatoodete tuvastamist alates 20. maist, kui sellist nõuet Eesti seadustes ei eksisteeri, rääkimata mõistliku aja andmisest regulatsiooni vastuvõtmise ja jõustumise vahel.

Teema teeb markantseks asjaolu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega hilinemine ei ole ootamatu, vaid näib olevat teadlik. Nimelt oli samasisuline eelnõu juba eelmise riigikogu menetluses 2019. aasta alguses. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhitud sotsiaalministeerium otsustas aga 2019. aasta veebruaris vastava eelnõu riigikogust tagasi võtta, kuigi eelnõu oli läbinud riigikogus teise lugemise ning saanud suure häälteenamuse. Sotsiaalministeerium käitus nõnda arvatavasti põhjusel, et teised erakonnad hääletasid eelnõusse mitu tubakapoliitikat puudutavat muudatusettepanekut, mis neile ei sobinud. Eeltoodud segaduse tulemusena jäi toona üle võtmata nii tuvastamis- ja jälgimissüsteemi kui ka kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon. See omakorda süvendab vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mille tagajärjeks on sala- ja piirikaubanduse tõus.

Tuleb arvestada, et kuumutatavad tooted on Euroopa Liidus lubatud, sealhulgas müüakse neid juba ka Soomes ja Lätis. Alles hiljuti kinnitas SuperAlko Läti äride juht, et kuumutatavad tubakatooted on kiiresti kasvav piirikaubanduse artikkel.

Oluline valdkond jäi välja

Läinud esmaspäeval esitati riigikogule uus eelnõu, millega tehakse uus katse võtta üle tubakadirektiiv. Arusaamatul põhjusel on aga kuumutatavate toodete regulatsioon jäetud uude eelnõusse lisamata, mistõttu on uus riigikogu koosseis pandud olukorda, kus direktiivi üle võtvast eelnõust on välja jäetud oluline valdkond. Näib, et kuskil ametiasutuste tasandil on tekkinud soov kuumutatavate toodete regulatsiooni järjekordselt ja teadmata ajaks edasi lükata – ja seda juba kolmandat aastat. “On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.” Selline seadusloomega mängimine on riigi ressursside raiskamine ja Euroopa Liidu poolsete sanktsioonidega riskeerimine. Milleks teha mitu eelnõud ühe direktiivi artiklite ülevõtmiseks, kui eelnevalt valminud eelnõu sai juba riigikogu teisel lugemisel suure häälteenamuse? On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tekib vägisi mulje, et vastavaid teemasid eri eelnõudeks tükeldades soovitakse jätkuvalt venitada tubakadirektiivi korrektse ülevõtmisega ja mitte tegeleda piirikaubanduse probleemiga. Tuvastamis- ja jälgimissüsteem peab hakkama kehtima 20. mail, mistõttu oleme Eestis raamistiku kehtestamise jätnud viimasele minutile. Kuumutatavate tubakatoodete regulatsiooniga oleme aga juba kolm aastat hiljaks jäänud.

Tekkinud olukorra lahendamiseks peaks riigikogu lisama uude eelnõusse ka juba riigikogu häälteenamuse saanud vana eelnõu täiendused. Selline lahendus ei vaja ka mingit Euroopa Liidu asutuste kaasamist, sest tegemist on puhtalt direktiivi ülevõtmise küsimustega. Katsed viivitada Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, tükeldades regulatsioone eri eelnõudesse ning mõeldes Euroopa Liidu regulatsioonidele juurde täiendavaid nüansse süvendab ainult vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning tõstab sala- ja piirikaubanduse osakaalu.

0 Loe edasi →

LEXTAL nõustas klienti Euroopa esimeses ICO vaidluses

LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik, Katrin Orav ja advokaat Kadi Saluste esindasid Portugalist pärit Mitchell Loureirot ning tema Eestis asutatud firmat kohtuvaidluses Santimenti vastu, milles nõuti Santimentilt krüptomüntide üleandmist. Kõnealune kohtuasi on nii Eestis kui ka Euroopas esimene nn ICOsid puudutav vaidlus.

Vaidlust kajastav artikkel on leitav siit: https://www.ituudised.ee/uudised/2019/03/25/esimene-ico-vaidlus-loppes-kompromissiga?fbclid=IwAR2keJaAzIf-FbK8Xoe9pb4W_d4UxAzpzuX1VZFNu_vEjFW98-0fViU-aDU 

Esimene ICO vaidlus nii Eestis kui Euroopas

Mitchel Loureiro lõi kaasa uues krüptoprojektis nimega Santiment. Töövõtuleping sõlmiti Singapuri firma ja Loureirole kuuluva Eesti äriühingu Zurvanic Futures vahel. Lepingusse kirjutati sisse muuhulgas see, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti õiguse järgi Eesti kohtutes.

Loureiro vastutusvaldkonnaks sai turundus, müntide pakkumise äriline külg ning müügi korraldamine ja üldine äriarendus. Santimenti projekt oli edukas ning kui saabus aeg, et krüptomündid Loureirole tasuna välja maksta, tekkisid probleemid. Loureirole tehti kompromissiettepanek, mille põhjal sooviti talle välja maksta 30% algselt kokku lepitust. Sellega  Loureiro ei nõustunud ning palkas ennast esindama New Yorgi ja Itaalia advokaadibüroo, kes omakorda võttis partneriks LEXTALi, kuna vaidlus tuli pidada Eestis.

Huvitavaks tegi olukorra see, et Loureiro ja Santimenti vahel sõlmitud leping nägi ette tasu maksmise krüptomüntides. Seega tuli esmalt kindlaks teha, mis asi krüptomünt või token olemuslikult üldse on. Lisaks oli probleemiks müntide elektroonilisus. Mündid asuvad virtuaalses rahakotis, mis on krüpteeritud ning kaitstud paroolidega. Mida siis teha, kui teine pool ütleb, et unustas parooli ära või ei lase kohtutäiturit token’itele ligi?

Kuigi klienti esindanud advokaatidel on hea meel sõlmitud kompromissi üle, on siiski kahju, et ei tekkinud teedrajavat kohtulahendit. Uue kohtulahendi abil oleks olnud võimalik paremini selgitada, kas ja kuidas saaks vaidluse korral nõuda teiselt poolelt krüptovara üleandmist, kas viivitamise eest saaks nõuda ka viivist ning millised on kohtutäituri võimalused krüptovara vaidluses tehtud kohtuotsuse sundtäitmisel.

Küll on aga kõnealune vaidlus juhtinud tähelepanu sellele, et krüptomüntidega seonduvaid tehinguid tuleks põhjalikult läbi mõelda. Tähelepanu tuleks pöörata peamiselt sellele, kuidas peaks toimuma lepingust tulenevate nõuete täitmine. See ei hõlma endas ainult tasustamist, vaid ka pärimisega seonduvate küsimuste reguleerimist. Näiteks võib tuua olukorra, kus krüptorahasse investeerinu ootamatult sureb ning on eelnevalt oma virtuaalse rahakoti krüpteerinud, kuid rahakoti võti on talletatud vaid ta enda mällu. Sellises juhul pole pärijatel võimalik varale ligi pääseda ning taolise olukorra vältimiseks tuleb krüptomüntide tehingutega seonduva põhjalikult läbi mõelda.

 

0 Loe edasi →