Skip to Content

Postituste kategooria: Kriminaalmenetlus

Chambers and Partners hindas Oliver Nääsi kui Eesti üht parimaid advokaate vaidluste lahendamisel

Juhtiv rahvusvaheline väljaanne Chambers Europe 2018 toob enda värskelt avaldatud iga-aastases analüüsis Eesti ühe juhtiva vaidluste lahendajana esile vandeadvokaat Oliver Nääsi.

Chambers nimetab Oliveri üheks tuntuimaks kriminaalasju ajavaks advokaadiks Eestis. Samuti toob Chambers esile Oliveri tegutsemise mitmetes kõrge tähelepanu all olevates valgekraelistes ja majanduskuritegude kriminaalasjades.

0 Loe edasi →

LEXTALi 2017. aasta kokkuvõttevideo

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

 

0 Loe edasi →

LEXTALi taotlusel lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse enne kohtusse jõudmist

LEXTAL kaitses Priit Willbachi kriminaalasjas, milles teda kahtlustati MTÜ Eesti Jäähokiliit vara omastamises. Prokuratuur tunnistas kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ning esitas kaitsjale kriminaalasja toimiku tutvumiseks, et esitada süüdistus ja edastada kohtule. Kaitsja taotles prokuratuurilt kriminaalmenetluse lõpetamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu, tuues välja asjaolud ja viidates tõenditele, millised välistasid kuriteo esinemise.

Reeglina analoogsetel juhtudel, kui prokuratuur on juba oma positsiooni isiku süüküsimuses kujundanud ja valmis asja kohtule arutamiseks edastama, jäävad kaitsja sellekohased taotlused rahuldamata ning erimeelsused isiku süüküsimuses vaieldakse selgeks kohtus.

Käesolevas asjas õnnestus prokuratuuri veenda kuriteokoosseisu puudumises enne kohtumenetlust, hoides hulgaliselt kokku nii ajalist kui rahalist ressursi kohtus käimise arvelt.

0 Loe edasi →

Kiirmenetlus või üldmenetlus – mis on isiku võimalused ja valikud kiiruse ületamise näitel?

Igal ühel meist on aeg-ajalt kiire. Ka üldiselt seaduskuulekatel, kuid uljamatel kodanikel võib juhtuda, et jalg muutub autoroolis raskemaks kui peaks. Negatiivne tagajärg –- lubatud suurima sõidukiiruse ületamine – on väärtegu. See toob kaasa vastutuse liiklusseaduse § 227 järgi. See tähendab suuri trahvisummasid, halvimal juhul sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist või isegi aresti või mitu eelnimetatut samaaegselt.

Kas nõustuda või vaielda – kiirmenetlus või üldmenetlus?

Valik tuleks teha eelkõige vastavalt asjaoludele. Kiirmenetlust võib kohaldada juhul, kui rikkumise toimepanemise asjaolud on selged. Reeglina, kui puudub vaidlus rikkumise üle. Kiirmenetluseks on vajalik menetlusaluse isiku nõusolek. See tähendab, et isik saab valida, kas ta soovib kiirmenetlust. Aga seda saab valida ainult väiksemate rikkumiste korral.

Kiirmenetluse positiivne mõõde on, et kiirmenetluses on võimalik kohaldada üksnes rahatrahvi ja seda teatud määrani (kuni 200 trahviühikut) ehk kergemat karistust. Seega juhul, kui menetleja pakub võimalust kiirmenetluseks, võib selles mõttes kergendatult hingata, et juhtimisõigus ja vabadus jäävad selleks korraks alles. Ühtlasi, parafraseerides väljendit „easy come-easy go“, siis ka kiiremini määratud ja kantud karistuse kustumise tähtaeg hakkab kulgema varem. Samuti positiivne.

Üldmenetluse kasuks tasuks otsustada, kui esinevad asjaolud, mille üle on soov ja ka perspektiiv vaielda. Sh asjaolud, millised võiksid mõjutada karistusena määratava rahatrahvi suurust (nt asjaolud, mis võiks mõjutada süü suurust). Perspektiivi hindamiseks on alati hea pöörduda asjatundjate poole, kelle praktiline kogemus võimaldab anda adekvaatset hinnangut nimetatud küsimusele. Üldmenetluse puhul tuleb arvestada aeganõudvama protsessiga ja võimaliku kohtuteega.

Juhul, kui menetleja initsiatiivil alustatakse koheselt üldmenetlust, on põhjust eeldada, et karistuse alternatiividest on ilmselt kaalumisel juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kuivõrd viidatud karistuse kohaldamise soovi korral on kiirmenetlus välistatud. Kui menetleja alustab üldmenetlust, siis ei ole isikul õigust nõuda, et üldmenetluse asemel kohaldataks kiirmenetlust.

Kas kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada?

Juhul, kui ükskõik kummas menetluses tehtud otsus tundub ebaõige, siis vaidlustatavad on mõlemad. Kiirmenetlusega nõustumine ei tähenda rikkumise omaksvõttu. Kui tundub, et valik on keeruline või kahtlus, et õiguste parimaks kaitseks enda teadmistest ei piisa, siis õigus omada kaitsjat on alati ja igal juhul. Oluline on arvestada kaebetähtaegasid. Iga otsuse edasikaebamiseks on ranged tähtajad, millest tuleb pidada kinni. Kui kaebetähtaeg on lastud mööduda, siis on edasised võimalused otsuse vaidlustamisel väga piiratud.

Turvalist teekonda!
Vandeadvokaat Kristi Rande

0 Loe edasi →

Vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Margus Reiland on lisandnud LEXTALi omanikeringi

LEXTALil on rõõm teatada, et advokaadibüroo omanikeringi on lisandnud vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Margus Reiland.

Oliver Nääs on üks Eesti tuntumaid ja hinnatumaid kriminaalmenetluse ja karistusõiguse spetsialiste, kes lisaks tegeleb oma valdkonna arendamisel akadeemilise tööga Tartu Ülikoolis.

Margus Reiland on maksuõiguse, konkurentsiõiguse ja haldusõiguse tippspetsialist, kes osaleb muuhulgas advokatuuri töös, olles advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni liige.

„Margus ja Oliver on äärmiselt pühendunud, silmapaistvad ning klientide poolt hinnatud advokaadid. Nende lisandumine LEXTALi partneriteringi annab palju lisaväärtust kogu büroole. Oliver hakkab juhtima LEXTALi kriminaalmenetluse ning Margus konkurentsiõiguse osakonda,“ kommenteerib LEXTALi juhtivpartner Marge Männiko.

7 Loe edasi →