Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Margus Reiland esindas vaidluses Tallinna Haridusametiga perekonda, kelle last keelduti määramast geograafiliselt lähimasse Tallinna 21. Kooli (kool asub pere kõrvalmajas), vaid määrati rohkem kui kilomeetri kaugusesse kooli, nõnda, et kooliteekonnal pidanuks laps ületama mitut ohtlikku sõiduteed.
Kehtinud koolikohtade määramise kord võimaldas kahtlemata veidraid ja õigusvastaseid tulemusi. Nagu antud kaasuse puhul, võis näiteks kooli kõrvalmajas elav laps jääda ilma koolikohast, sest õdede ja vendade automaatne eelistamine on täitnud suure hulga vabadest kohtadest. Tallinna Ringkonnakohus leidis aga õigustatult, et mõlemad seaduses sätestatud kriteeriumid (õde-vend ja elukoha lähedus) on võrdse tähtsusega ning Haridusamet peab igal üksikjuhtumil kaaluma, kumba neist eelistada. Seega on tegemist olulise muutusega senises koolide määramise praktikas, mis muudab kokkuvõtteks olukorra laste ja lastevanemate jaoks õiglasemaks.
Ka Tallinna Haridusametil ei jäänud põhjapanev kohtulahend märkamata, kuid vandeadvokaat Reiland kahtleb, kas Haridusameti poolt tehtud uuendused on olnud piisavad, et järgida kohtulahendis toodud suuniseid ja tagada ka päriselt koolikohtade määramise seaduslikkus.
Uue korra puhul on hea see, et õe-venna samas koolis õppimine ei taga lapsele automaatselt kohta koolis (eriti olukordades kus õde-vend õpib nt juba 12. klassis). Hinnatakse ka seda, kas õde-vend õpib samas õppekohas ja elab samal aadressil.
Samas on endiselt lahendamata problemaatika, et iga haldusmenetlus peab olema sisuline ja kaaluda tuleb asjaolusid iga üksikjuhtumi kontekstis, sh hinnata igakülgselt tõendeid. Samuti jääb endiselt õhku (põhiseaduslik) küsimus, kas alati toob rahvastikuregistri järgse elukoha kande kohustuslik arvestamine õiguspärase tulemuse, eriti arvestades, kui tegelikud tõendid kinnitavad muud elukohta (nn näilike rahvastikuregistri kannete problemaatika). Eelistada tuleks sisulist lähenemist, sisulist kontrolli ning vandeadvokaadi hinnangul toetab seda ka Põhiseadus ning töö- ja pereelu ühitamise põhimõte. Lisaks on korra uus sõnastus õiguslikult ebaselge, millega Haridusamet teeb enese elu keeruliseks.
Seega võib öelda, et Haridusamet on teinud ära „pool rehkendust“. Olulised küsimused vääriksid endiselt lahendamist ja reguleerimist, et tagatud oleks ka tegelik koolikohtade määramise seaduslikkus.