fbpx

Skip to Content

Category Archives: Riigihanked ja avalik õigus

Tallinn on teinud koolikohtade määramise korraldamisel endiselt ainult pool õigusrehkendust

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Margus Reiland esindas vaidluses Tallinna Haridusametiga perekonda, kelle last keelduti määramast geograafiliselt lähimasse Tallinna 21. Kooli (kool asub pere kõrvalmajas), vaid määrati rohkem kui kilomeetri kaugusesse kooli, nõnda, et kooliteekonnal pidanuks laps ületama mitut ohtlikku sõiduteed.
Kehtinud koolikohtade määramise kord võimaldas kahtlemata veidraid ja õigusvastaseid tulemusi. Nagu antud kaasuse puhul, võis näiteks kooli kõrvalmajas elav laps jääda ilma koolikohast, sest õdede ja vendade automaatne eelistamine on täitnud suure hulga vabadest kohtadest. Tallinna Ringkonnakohus leidis aga õigustatult, et mõlemad seaduses sätestatud kriteeriumid (õde-vend ja elukoha lähedus) on võrdse tähtsusega ning Haridusamet peab igal üksikjuhtumil kaaluma, kumba neist eelistada. Seega on tegemist olulise muutusega senises koolide määramise praktikas, mis muudab kokkuvõtteks olukorra laste ja lastevanemate jaoks õiglasemaks.
Ka Tallinna Haridusametil ei jäänud põhjapanev kohtulahend märkamata, kuid vandeadvokaat Reiland kahtleb, kas Haridusameti poolt tehtud uuendused on olnud piisavad, et järgida kohtulahendis toodud suuniseid ja tagada ka päriselt koolikohtade määramise seaduslikkus.
Uue korra puhul on hea see, et õe-venna samas koolis õppimine ei taga lapsele automaatselt kohta koolis (eriti olukordades kus õde-vend õpib nt juba 12. klassis). Hinnatakse ka seda, kas õde-vend õpib samas õppekohas ja elab samal aadressil.
Samas on endiselt lahendamata problemaatika, et iga haldusmenetlus peab olema sisuline ja kaaluda tuleb asjaolusid iga üksikjuhtumi kontekstis, sh hinnata igakülgselt tõendeid. Samuti jääb endiselt õhku (põhiseaduslik) küsimus, kas alati toob rahvastikuregistri järgse elukoha kande kohustuslik arvestamine õiguspärase tulemuse, eriti arvestades, kui tegelikud tõendid kinnitavad muud elukohta (nn näilike rahvastikuregistri kannete problemaatika). Eelistada tuleks sisulist lähenemist, sisulist kontrolli ning vandeadvokaadi hinnangul toetab seda ka Põhiseadus ning töö- ja pereelu ühitamise põhimõte. Lisaks on korra uus sõnastus õiguslikult ebaselge, millega Haridusamet teeb enese elu keeruliseks.
Seega võib öelda, et Haridusamet on teinud ära „pool rehkendust“. Olulised küsimused vääriksid endiselt lahendamist ja reguleerimist, et tagatud oleks ka tegelik koolikohtade määramise seaduslikkus.

2 Loe edasi →

Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmine Eestis. Vandeadvokaat Margus Reiland kommenteeris hetkeolukorda ERR-i veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Margus Reiland andis ERR-ile kommentaari Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmise protsessist Eestis.

Artikkel on leitav siit: https://www.err.ee/938346/margus-reiland-riigikogu-saaks-lopetada-vastuolu-euroopa-liidu-oigusega

Margus Reilandi kommentaar täies pikkuses. 

Eesti on jõudnud Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmisega punkti, kus tuleb kiirelt ja otsustavalt tegutseda, et vältida Euroopa Liidu poolseid sanktsioone ning sala- ja piirikaubanduse olulist tõusu. Lahendusena on olemas eelmise riigikogu koosseisu ajal toppama jäänud seaduseelnõu, mis tuleks kiiresti vastu võtta. Kui Eesti võttis 2016. aastal üle tubakadirektiivi, siis jäid mitmed valdkonnad siseriiklikku tubakaseadusesse üle võtmata.

Üheks selliseks valdkonnaks on kuumutatavad tubakatooted, mis on kõikjal mujal Euroopas reguleeritud ja turule lubatud, kuid Eestis mitte. Käesolevaks hetkeks on kuumutatavate tubakatoodete reguleerimata jätmine tekitanud Eesti õiguse vastuolu Euroopa Liidu õigusega, sest vastavad sätted oleks pidanud olema üle võetud juba 20. mail 2016, kuid seda pole siiani tehtud.

Teine valdkond on üle-euroopaline tubakatoodete tuvastamis- ja jälgimissüsteem, mille kohaselt peavad turuosalised asuma tubakatooteid skaneerima ja jälgima kogu tarneahela teekonna jooksul.

Peaks vähendama salakaubandust

Tegemist on väga ambitsioonika Euroopa Liidu ettevõtmisega, mis peaks oluliselt vähendama salakaubandust. See regulatsioon peaks hakkama kehtima juba loetud päevade pärast ehk 20. mail, mis hetkeks peab Eesti riik olema vastu võtnud hädavajaliku õigusraamistiku. Arvestades, et maikuu on juba käes, siis on Eesti jäänud õigusloomega päris viimasele hetkele. Tuvastamis- ja jälgimissüsteemi praktilise rakendatavuse tagamisega on aga juba hilinetud, sest ettevõtetelt ei ole võimalik nõuda tubakatoodete tuvastamist alates 20. maist, kui sellist nõuet Eesti seadustes ei eksisteeri, rääkimata mõistliku aja andmisest regulatsiooni vastuvõtmise ja jõustumise vahel.

Teema teeb markantseks asjaolu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega hilinemine ei ole ootamatu, vaid näib olevat teadlik. Nimelt oli samasisuline eelnõu juba eelmise riigikogu menetluses 2019. aasta alguses. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhitud sotsiaalministeerium otsustas aga 2019. aasta veebruaris vastava eelnõu riigikogust tagasi võtta, kuigi eelnõu oli läbinud riigikogus teise lugemise ning saanud suure häälteenamuse. Sotsiaalministeerium käitus nõnda arvatavasti põhjusel, et teised erakonnad hääletasid eelnõusse mitu tubakapoliitikat puudutavat muudatusettepanekut, mis neile ei sobinud. Eeltoodud segaduse tulemusena jäi toona üle võtmata nii tuvastamis- ja jälgimissüsteemi kui ka kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon. See omakorda süvendab vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mille tagajärjeks on sala- ja piirikaubanduse tõus.

Tuleb arvestada, et kuumutatavad tooted on Euroopa Liidus lubatud, sealhulgas müüakse neid juba ka Soomes ja Lätis. Alles hiljuti kinnitas SuperAlko Läti äride juht, et kuumutatavad tubakatooted on kiiresti kasvav piirikaubanduse artikkel.

Oluline valdkond jäi välja

Läinud esmaspäeval esitati riigikogule uus eelnõu, millega tehakse uus katse võtta üle tubakadirektiiv. Arusaamatul põhjusel on aga kuumutatavate toodete regulatsioon jäetud uude eelnõusse lisamata, mistõttu on uus riigikogu koosseis pandud olukorda, kus direktiivi üle võtvast eelnõust on välja jäetud oluline valdkond. Näib, et kuskil ametiasutuste tasandil on tekkinud soov kuumutatavate toodete regulatsiooni järjekordselt ja teadmata ajaks edasi lükata – ja seda juba kolmandat aastat. “On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.” Selline seadusloomega mängimine on riigi ressursside raiskamine ja Euroopa Liidu poolsete sanktsioonidega riskeerimine. Milleks teha mitu eelnõud ühe direktiivi artiklite ülevõtmiseks, kui eelnevalt valminud eelnõu sai juba riigikogu teisel lugemisel suure häälteenamuse? On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tekib vägisi mulje, et vastavaid teemasid eri eelnõudeks tükeldades soovitakse jätkuvalt venitada tubakadirektiivi korrektse ülevõtmisega ja mitte tegeleda piirikaubanduse probleemiga. Tuvastamis- ja jälgimissüsteem peab hakkama kehtima 20. mail, mistõttu oleme Eestis raamistiku kehtestamise jätnud viimasele minutile. Kuumutatavate tubakatoodete regulatsiooniga oleme aga juba kolm aastat hiljaks jäänud.

Tekkinud olukorra lahendamiseks peaks riigikogu lisama uude eelnõusse ka juba riigikogu häälteenamuse saanud vana eelnõu täiendused. Selline lahendus ei vaja ka mingit Euroopa Liidu asutuste kaasamist, sest tegemist on puhtalt direktiivi ülevõtmise küsimustega. Katsed viivitada Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, tükeldades regulatsioone eri eelnõudesse ning mõeldes Euroopa Liidu regulatsioonidele juurde täiendavaid nüansse süvendab ainult vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning tõstab sala- ja piirikaubanduse osakaalu.

0 Loe edasi →

Riigihangetes erinõuetega seotud tingimuste kehtestamine – Diana Minumets avaldas teadusartikli

Teadusajakiri Juridica avaldas vandeadvokaat Diana Minumetsa artikli erinõuetega seotud tingimuste kehtestamisest riigihangetes.

Riigihangetes, mille täitmiseks peab ettevõtjal olema MTR registreering või ta peab kuuluma teatavasse organisatsiooni, on tavaks nõuda ettevõtjatelt vastavat registreeringut või organisatsiooni kuulumist juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal. Kirjeldatud hankepraktika puhul ei ole aga pööratud piisavalt tähelepanu välismaiste pakkujate õigustele, kuna kohustus vastata Eesti õigusaktist tulenevale nõudele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal tähendab neile lisa aja- ja rahakulu registreeringu hankimise või organisatsiooni astumise näol. Nii ei pruugi välismaised pakkujad olla Eesti hankija poolt korraldatud riigihankes osalemisest huvitatud.  Diana Minumetsa artikkel uurib, kuidas on MTR-registreeringute ja teiste kohustuslike lubade ja organisatsioonilise kuuluvusega seotud tingimuste kehtestamine kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ning riigihanke üldpõhimõtetega.

Nimelt kohustab nii Eesti kui EL õigus hankijaid järgima riigihangete korraldamisel ja selle tingimuste kehtestamisel alati riigihanke üldpõhimõtteid, sh võrdse kohtlemise printsiipi ning sellest tulenevat kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu. Ka Eesti asjaomase reeglistiku aluseks olnud EL direktiivi säte lubab hankijal nõuda loa olemasolu või organisatsiooni kuulumist üksnes ettevõtja päritoluriigis. Samuti näitas Euroopa Kohtu praktika analüüs, et konkreetse riigi või piirkonnaga seotud nõuded on üldjuhul teisi EL pakkujaid diskrimineerivad ning seetõttu lubamatud. Veelgi enam, Euroopa Komisjoni poolt hiljuti avaldatud juhendis, mis puudutab EL toetusrahadega finantseeritud hankeprojektides enamlevinud vigade vältimist, on toodud ebaseadusliku kvalifitseerimise tingimuse näitena just hankija asukohariigis väljastatud loa või kutsekvalifikatsiooniga seotud nõude.

Diana jõuab artiklis järeldusele, et RHS § 99, mis selle grammatilise tõlgendamise kohaselt lubab hankijal teenuste hankemenetluses nõuda kvalifitseerimise tingimusena Eesti õigusaktidest tulenevale erinõudele vastamist, ei ole kooskõlas sätte aluseks olnud EL direktiivi sõnastusega. Samuti tuvastas Diana uurimus, et ettevõtja kohustust vastata Eesti õigusaktist tulenevatele nõuetele juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal on ka oma sisult vastuolus võrdse kohtlemise ning sellest tuleneva kodakondsusel põhineva mittediskrimineerimise printsiibiga. Seega, MTR registreeringuid või Eesti organisatsiooni kuulumist võib riigihankes osalemise eeldusena nõuda üksnes Eesti ettevõtjatelt, välismaistelt pakkujatelt tuleks küsida nende päritoluriigi vastavaid tõendeid.

Loe pikemalt Juridicast.

 

0 Loe edasi →

LEXTALi 2017. aasta kokkuvõttevideo

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

 

0 Loe edasi →

Poolas äri alustamine ja riigihangete võitmine – LEXTALi koolitus Riias koostöös WOLF THEISSiga

LEXTAL ja WOLF THEISS kutsuvad huvilisi Riiga seminarile:

Kuidas alustada äriga ja võita riigihankeid Poolas?

Praktilised nõuanded, kuidas alustada äritegevusega Poolas ja lahendada küsimusi seoses sealsete riigihangetega.

Seminar on suunatud Baltikumi ettevõtjatele, kes soovivad asuda tegutsema Poola turul.

Kava: 


10:30 to 11:00 – Registreerimine ja kohv
11:00 to 11:05 – Sissejuhatus ja teema tutvustamine – Armands Jaunzars, LEXTAL
11:05 to 11:15 – Teemaarendus – Ron Given, Wolf Theiss
11:15 to 11:45 – Sissejuhatus Poola hankeõigusesse – Marcin Rudnik, Wolf Theiss
11:45 to 12:00 – Kohv ja networking
12:00 to 12:30 – Poolas äritegevusega alustamine – Joanna Wajdzik, Wolf Theiss
12:30 to 13:15 – Võtmeküsimused pakkumise esitamises – Marcin Rudnik, Wolf Theiss
13:15 to 13:30 – Kohv ja networking
13:30 to 14:15 – Poolas riigihangetest osavõtmise potensiaali realiseerimine välismaistel ühingutel (Läti ühingute näitel) – Joanna Wajdzik, Marcin Rudnik, Wolf Theiss
14:15 to 14.30 – Küsimused ja vastused
14:30 to 14:35 – Kokkuvõtted – Armands Jaunzars, LEXTAL
14:35 – Kohv ja networking

Kogu programmi saab alla laadida siit.

Kõnelejad: 

Armands Jaunzars (tutvu profiiliga)
Ron Given (tutvu profiiliga)
Marcin Rudnik (tutvu profiiliga)
Joanna Wajdzik (tutvu profiiliga)

Seminari osalustasu on EUR 50 + VAT 21% osaleja kohta.

Loe pikemalt seminarist, tasust ja tingimustest siit. Seminar on ingliskeelne!

0 Loe edasi →