Skip to Content

Blog Archives

Varade planeerimine – kas aktuaalne üksnes Ameerika seriaalides?

Varade planeerimine (ingl. k. estate planning) võib esmapilgul tunduda tuttavana üksnes Ameerika seriaalidest, kus rikkad ja ilusad mitte üksnes ei nuta, vaid vahelduva eduga stsenaristi sulge mööda meie hulgast ka lahkuvad. Sellele järgneb kümneid ja sadu osi läbiv võitlus, kired ja intriigid, millest võitjana väljuvad emotsionaalset küllust kogenud televaataja, seriaali tootja ja kõrgepalgalised näitlejad, mitte aga nende tegelaskujud.

Ka Eestis tuleb järjest enam ette olukordi, kus parematele jahimaadele suundunu ei ole oma varadest koostanud adekvaatset ülevaadet ega mõelnud läbi nende edasist haldamist ja jagunemist pärijate vahel. Harvem esineb olukordi, kus eelnimetatule on küll tähelepanu pööratud, ent on seda tehtud hea nõustaja abita, mille tulemuseks on õiguslikult kohmakas või sootuks plaanitule vastupidist efekti andev tagajärg.

Nõnda kaasnebki siit ilmast lahkunu järglaste jaoks nii lühikeses kui pikas perspektiivis lisaks isiklikule üleelamisele ka õiguslik ahastus – kadunukese äriasjad ning ülevaade varadest oli mingiski süsteemis vaid kadunukese enda peas ning mahajäänutel pole aimugi reaalsest vara- ja kohustuste olukorrast. Tulemuseks võib olla lahkunu varade väärtuse oluline vähenemine või lausa kontrolli kaotus nende üle. Samuti leiavad pärijad end olukorrast, kus nad on sunnitud tegelema võõraste või põgusalt kokku puututud valdkondade ja küsimustega, mis omakorda suurendab varade ebaefektiivse majandamise riski.

Elu pärast elu võib mõistetavalt tunduda ebamugav mõtlemisaine ning seega miski, millega ei soovita või osata tegeleda.

Koos üldise heaolutaseme tõusuga muutub varade planeerimine üha enam oluliseks – taasiseseisvumisaeg on olnud piisavalt pikk, et paljudel inimestel tekiks erinevaid varapositsioone. Seejuures pole olulised vara kogumi suurus või selle omaniku sugu (kuigi praktilises võtmes tuleb arvestada, et eesti mehe keskmine eluiga jääb endiselt eesti naise elueale tublisti alla).

Lisaks on mitmekesised inimeste vahelised suhted – kärgperendus on sage nähtus ning laste olemasolu mitmest abielust või suhtest on pigem reegel kui  erand. Lähisuhete mitmekesisus tingib omakorda võimalike konfliktsituatsioonide ning soovimatu segaduse tekke. Oluline polegi, kellel on surres rohkem asju – olukordade võimalik keerukus pärimissituatsioonis ei küsi, kas kinnisasju on rohkem kui üks või kas äriühingul, milles olulist osalust omatakse, on parasjagu kasvu- või stabiilsusfaas.

Osalt on selline olukord mõistetav – nn tänases majanduslikus korralduses on ühiskond noor ning vaid vaevu mõne põlvkonna jagu kestnud.  Enda eksistentsile järgnevale otsa vaadata on pelutav ja harjumatu. Arenenud ühiskondades on see aga endastmõistetav osa elust. Korda püütakse luua ja oma arusaama kohaselt mahajääjate vahelisi varalisi suhteid reguleerida oma eluajal. Põhjused selleks on lihtsad – esiteks tahavad ja julgevad inimesed võtta vastutust oma järglaste ees ning reguleerida vastavaid suhteid oma õiglusetundest ja teadmistest/kogemustest johtuvalt; ja teiseks saadakse aru, et oma varade eest hoolt kandmine ei ole mitte egoism, vaid seeläbi kindlustatakse parem elujärg endast mahajääjatele.

Tegevuskava seejuures on lihtne ning eeldab vaid head ja usaldusväärset õigusnõustajat ning otsast peale hakkamist: (i) koosta varade ja kohustuste ülevaade; (ii) koosta plaan; (iii) vii plaan ellu; (iv) kaasajasta regulaarselt.

Loomulikult tuleb õigusnõustajal teha nii plaani väljatöötamisel kui elluviimisel  koostööd notariga, ent siin ongi tegemist koostöö, mitte konkurentsiga.

Seega on oma varade planeerimine olulisem ja lihtsam,  kui esmapilgul tundub, ning kindlasti pööratakse tulevikus nendele küsimustele enam tähelepanu. Pärijatele on aga siit ilmast lahkumise järgselt tehtud väga suur teene, aidates neil oluliselt paremini hakkama saada uue reaalsusega.

0 Loe edasi →

LEXTAL oli Eestis kohalikuks nõustajaks AS-i IuteCredit Europe tütarettevõtja IuteCredit Finance SA poolt tagatud senior võlakirjade emissioonil kogusummas 40 miljonit EUR

LEXTAL oli Eestis kohalikuks nõustajaks AS-i IuteCredit Europe ainuomanduses oleva, Luksemburgis asutatud ja tegutseva tütarettevõtja, IuteCredit Finance SA poolt tagatud senior võlakirjade emissioonil kogusummas 40 miljonit EUR, tähtajaga 2023. Võlakirjade tagatiseks on grupi laenuportfellidest tulenevad nõuded ja tütarühingute garantiid või samaväärsed tagatised. Võlakirjad (ISIN: XS2033386603) noteeritakse Frankfurdi börsil.

LEXTALi ülesandeks oli aidata koostada võlakirjaemissiooniks vajalikud Eesti õigusdokumendid (tagatislepingud, õiguslikud arvamused jms). Kuna emissiooniga seoses lõpetati eelnev kohalik võlakirjaprogramm, siis nõustas LEXTAL klienti ka sellega seotud küsimustes. AS-i IuteCredit Europe nõustajateks oli partner Ants Karu, partner Kristi Sild ja advokaat Henri Ratnik.

IuteCredit Europe on 2008.a. asutatud rahvusvaheline tarbimislaenude ettevõte, mille peakontor on Eestis. Läbi tütarühingute tegutsetakse Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia ja Herzegovinas.

0 Loe edasi →

Millised on liikluses osalenud kannatanute õigused saada kahjuhüvitist? Olavi-Jüri Luik kommenteeris olukorda Õhtulehe veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik andis Õhtulehele kommentaari liikluses osalenud kannatanute õigustest saada kahjuhüvitist.

Artikkel on leitav siit: https://www.ohtuleht.ee/965840/palju-voivad-bussionnetuses-vigastada-saanud-inimesed-kahjutasu-nouda?fbclid=IwAR1VChzh6pwM-1xU81oP3X75op1edhb1HLQ9HbUtcjmJRfeSJUk_BwAj5Bk

Olavi-Jüri kommentaar täies pikkuses.

04.06.2019 Nõmmel toimunud liiklusõnnetuses põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto. Vigastada sai 14 inimest. Olavi sõnul on konkreetset liiklusõnnetust raske kommenteerida, kuivõrd ta ei tea inimeste vigastuste raskusastet. Samas märgib ta, et teoreetiliselt on sellise liiklusõnnetuse puhul võimalik süüdlase kindlustusseltsilt hüvitist nõuda kõigil füüsiliselt viga saanud inimestel. Need inimesed, kes pole füüsiliselt viga saanud, võivad hüvitist nõuda näiteks kahjustatud riiete ja isiklike asjade, näiteks mobiiltelefoni eest.

Kui inimene peab liiklusõnnetuse tagajärjel jääma haiguslehele, peab süüdlase kindlustusselts maksma talle kinni tegeliku palga ja haiguslehe alusel saadud vahe. Kui inimene jääb püsivalt töövõimetuks, makstakse talle kinni eelneva palga ja saadavate toetuste vahe, arvestades tema töövõime vähenemise ulatust. Kui juhtub kõige hullem ja inimene saab surma, makstakse kinni tema matusekulud, kaasaarvatud hauaplatsi kulud. Samuti makstakse hüvitist hukkunu ülalpeetavale. Näiteks kui lapsevanem sureb liiklusõnnetuses, maksab kindlustus kinni hukkunu osa lapse ülalpidamises.

Tihtipeale ei tea liiklusõnnetustes füüsiliselt kannatanud seda, et kindlustusseltsilt võib küsida ka mittevaralist hüvitist ehk teisisõnu võib küsida ka valu ja vaeva hüvitamist. Liikluskindlustuse seaduses on ära toodud suisa sellekohane hinnakiri. Nii näiteks võib kannatanu kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral saada 100 eurot, eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral aga 3200 eurot. Samas märgib ta, et tegelikkuses makstakse kindlustuspraktikas ka oluliselt suuremaid summasid. Tuleb ette ka kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid valu ja vaeva hüvitisi. Olavi ise on esindanud inimesi, kellele kindlustusandjad on maksnud mittevaralise kahju eest ka 30 000 – 40 000 eurot. Sellist hüvitist saavad küsida ka liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse saanud ning seejärel surnud inimese pärijad.
______________________________________________________________________________________________

Olavi-Jüri on pikaaegse kogemusega kindlustusõiguse spetsialist. Ta on LEXTALi partner ja tunnustatud kindlustusõiguses lektor. Paljud suurimad kindlustusvaidlused on lahendatud tema osavõtul. Ta on esindanud advokaadina mitmeid kindlustusseltse, muuhulgas koostanud ka neile kümneid kindlustuse tüüptingimusi. Ainsana Eestis on Olavi-Jüri kaitsnud kindlustusõiguse alal doktoritöö. Lisaks on tal suur kogemus klientide nõustamisel ja esindamisel seoses keeruliste majanduskuritegude uurimisega ja tagasivõitmistega.

0 Loe edasi →

Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmine Eestis. Vandeadvokaat Margus Reiland kommenteeris hetkeolukorda ERR-i veergudel

LEXTAL-i vandeadvokaat Margus Reiland andis ERR-ile kommentaari Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmise protsessist Eestis.

Artikkel on leitav siit: https://www.err.ee/938346/margus-reiland-riigikogu-saaks-lopetada-vastuolu-euroopa-liidu-oigusega

Margus Reilandi kommentaar täies pikkuses. 

Eesti on jõudnud Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ülevõtmisega punkti, kus tuleb kiirelt ja otsustavalt tegutseda, et vältida Euroopa Liidu poolseid sanktsioone ning sala- ja piirikaubanduse olulist tõusu. Lahendusena on olemas eelmise riigikogu koosseisu ajal toppama jäänud seaduseelnõu, mis tuleks kiiresti vastu võtta. Kui Eesti võttis 2016. aastal üle tubakadirektiivi, siis jäid mitmed valdkonnad siseriiklikku tubakaseadusesse üle võtmata.

Üheks selliseks valdkonnaks on kuumutatavad tubakatooted, mis on kõikjal mujal Euroopas reguleeritud ja turule lubatud, kuid Eestis mitte. Käesolevaks hetkeks on kuumutatavate tubakatoodete reguleerimata jätmine tekitanud Eesti õiguse vastuolu Euroopa Liidu õigusega, sest vastavad sätted oleks pidanud olema üle võetud juba 20. mail 2016, kuid seda pole siiani tehtud.

Teine valdkond on üle-euroopaline tubakatoodete tuvastamis- ja jälgimissüsteem, mille kohaselt peavad turuosalised asuma tubakatooteid skaneerima ja jälgima kogu tarneahela teekonna jooksul.

Peaks vähendama salakaubandust

Tegemist on väga ambitsioonika Euroopa Liidu ettevõtmisega, mis peaks oluliselt vähendama salakaubandust. See regulatsioon peaks hakkama kehtima juba loetud päevade pärast ehk 20. mail, mis hetkeks peab Eesti riik olema vastu võtnud hädavajaliku õigusraamistiku. Arvestades, et maikuu on juba käes, siis on Eesti jäänud õigusloomega päris viimasele hetkele. Tuvastamis- ja jälgimissüsteemi praktilise rakendatavuse tagamisega on aga juba hilinetud, sest ettevõtetelt ei ole võimalik nõuda tubakatoodete tuvastamist alates 20. maist, kui sellist nõuet Eesti seadustes ei eksisteeri, rääkimata mõistliku aja andmisest regulatsiooni vastuvõtmise ja jõustumise vahel.

Teema teeb markantseks asjaolu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega hilinemine ei ole ootamatu, vaid näib olevat teadlik. Nimelt oli samasisuline eelnõu juba eelmise riigikogu menetluses 2019. aasta alguses. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhitud sotsiaalministeerium otsustas aga 2019. aasta veebruaris vastava eelnõu riigikogust tagasi võtta, kuigi eelnõu oli läbinud riigikogus teise lugemise ning saanud suure häälteenamuse. Sotsiaalministeerium käitus nõnda arvatavasti põhjusel, et teised erakonnad hääletasid eelnõusse mitu tubakapoliitikat puudutavat muudatusettepanekut, mis neile ei sobinud. Eeltoodud segaduse tulemusena jäi toona üle võtmata nii tuvastamis- ja jälgimissüsteemi kui ka kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon. See omakorda süvendab vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mille tagajärjeks on sala- ja piirikaubanduse tõus.

Tuleb arvestada, et kuumutatavad tooted on Euroopa Liidus lubatud, sealhulgas müüakse neid juba ka Soomes ja Lätis. Alles hiljuti kinnitas SuperAlko Läti äride juht, et kuumutatavad tubakatooted on kiiresti kasvav piirikaubanduse artikkel.

Oluline valdkond jäi välja

Läinud esmaspäeval esitati riigikogule uus eelnõu, millega tehakse uus katse võtta üle tubakadirektiiv. Arusaamatul põhjusel on aga kuumutatavate toodete regulatsioon jäetud uude eelnõusse lisamata, mistõttu on uus riigikogu koosseis pandud olukorda, kus direktiivi üle võtvast eelnõust on välja jäetud oluline valdkond. Näib, et kuskil ametiasutuste tasandil on tekkinud soov kuumutatavate toodete regulatsiooni järjekordselt ja teadmata ajaks edasi lükata – ja seda juba kolmandat aastat. “On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.” Selline seadusloomega mängimine on riigi ressursside raiskamine ja Euroopa Liidu poolsete sanktsioonidega riskeerimine. Milleks teha mitu eelnõud ühe direktiivi artiklite ülevõtmiseks, kui eelnevalt valminud eelnõu sai juba riigikogu teisel lugemisel suure häälteenamuse? On selge, et kuumutatavate tubakatoodete regulatsioon tuleb üle võtta. Tegemist ei ole poliitiliste diskussioonide objektiga, vaid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tekib vägisi mulje, et vastavaid teemasid eri eelnõudeks tükeldades soovitakse jätkuvalt venitada tubakadirektiivi korrektse ülevõtmisega ja mitte tegeleda piirikaubanduse probleemiga. Tuvastamis- ja jälgimissüsteem peab hakkama kehtima 20. mail, mistõttu oleme Eestis raamistiku kehtestamise jätnud viimasele minutile. Kuumutatavate tubakatoodete regulatsiooniga oleme aga juba kolm aastat hiljaks jäänud.

Tekkinud olukorra lahendamiseks peaks riigikogu lisama uude eelnõusse ka juba riigikogu häälteenamuse saanud vana eelnõu täiendused. Selline lahendus ei vaja ka mingit Euroopa Liidu asutuste kaasamist, sest tegemist on puhtalt direktiivi ülevõtmise küsimustega. Katsed viivitada Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, tükeldades regulatsioone eri eelnõudesse ning mõeldes Euroopa Liidu regulatsioonidele juurde täiendavaid nüansse süvendab ainult vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning tõstab sala- ja piirikaubanduse osakaalu.

0 Loe edasi →