Blog Archives

Suitsetamise eest tuleb trahvi maksta, kui teed seda valel ajal ja vales kohas. Eesti tahab trahvi maksta ka selle eest, et ta ei suuda suitsetamist oma riigis korralda nii, nagu Euroopa Liit, sh Eesti, on ühiselt kokku leppinud.

Tänaseks on Eesti hilinenud direktiivi ülevõtmisega lausa kahes teemas. Esiteks on siiani üle võtmata uudsete suitsuvabade tubakatoodete regulatsioon, mille eesmärk oli lubada siseturule sigarettidest vähem kahjulikud alternatiivid, neid karmilt reguleerides. Teiseks on üle võtmata jälgimissüsteemi nõuded, mille eesmärk on ohjata piiri- ja salakaubandust ning mis osas Euroopa Komisjon mitu korda rõhutas, et tähtaegne üle võtmine on väga tähtis. Kuid mõlemad teemad on endiselt riigikogus ooteasendis. Pärast 2019. aasta juunit pole nendega midagi juhtunud. Tubakaseaduse eelnõu seisab ja teise lugemise aeg on teadmata.

Euroopa Liidus kokkulepitud regulatsioonide ülevõtmisega viilijatele rakendub rikkumismenetlus. Ei maksa loota, et praegune rikkumine jääb Euroopa Komisjonil märkamata ja trahve ei järgne. Eriti kui venitamine jätkub. Riigile määratav trahv koosneb põhisummast ja päevasest karistusmaksest. Põhisumma suurusjärk võib arvatavasti jääda 258 000–400 000 euro ning igapäevase makse ühik 3000–4000 euro kanti. Miks Eesti ei suuda selles küsimuses täita endale võetud kohustusi ja ootab trahviarvet?

„Minu piip kui pigi piirakas, temas ikka puudub tubakas,“ laulsid mehed legendaarses filmis „Suvi.“ Selles vana laulu viisijupis kajastub praegune olukord, mitte küll täielikult, sest filmis proovis laulja sammalt suitsetada. Toona oli ajendiks suitsetaja rahapuudus, mitte soov asendada tervisele kahjulik toode vähemkahjulikuga. Euroopa Liidu loogika on see, et sigarettide piirangutele keeratakse vinti juurde, kuid samas lubatakse kõrvale uudsed suitsuvabad tubakatooted, mis on endiselt karmilt reguleeritud, kuid mille tervisekahjud võivad olla kuni 95% väiksemad kui sigarettidel. „Piibus“ on tubakas, aga see ei põle.

Eesti on ümbritsetud riikidest (sh Läti, Leedu), kus uudsed suitsuvabad tubakatooted on turule lubatud. Tegu on väga kiiresti kasvava piirikaubanduse artikliga, nagu ka Läti SuperAlko juht hiljuti teavitas. Venitamine toob kaasa musta turu kasvu ning riigieelarveliste laekumiste jätmise naaberriikidele. Tundub, et sissetuleku asemel meeldib riigile hoopis trahve maksta.

Nende teemadega edasine venitamine ei ole enam võimalik. Aastal 2020 peaks riik tegelema hoopis aktuaalsemate küsimustega sektoris, mitte sellega, mis pidi olema reguleeritud juba üle kolme aasta tagasi. Loodetavasti riigikogu mõistab, et probleem tuleb kiiresti ära lahendada ning viimased tubakaregulatsiooni küsimused saavad ka Eestis korda.

Vandeadvokaat ja partner Margus Reiland on nõustanud mitmeid tubakatööstuse äriühinguid seoses tubakaregulatsioonidega.

Advokaadibüroo LEXTAL partner Kristi Sild astub üles 3. detsembril toimuval tööõigusele põhendatud konverentsil Tööõiguse Treff 2019.

Tööõiguse Treff 2019 toimub Coca-Cola Plazas ning konverentsil käsitletakse põnevamaid aktuaalseid tööõiguse teemasid. Kristi räägib konverentsil töösuhete lõpetamisel levinud vigadest ning annab praktilisi soovitusi nende vältimiseks. Päev pakub uusi teadmisi, mõnusat meelelahutust ning lõpeb ühise filmivaatamisega. Täiendav info ürituse kohta on leitav siit:  https://addenda.ee/too-treff.

LEXTAL-i klientidel ja sõpradel on võimalik registreerida üritusele soodushinnaga 194 € +km (tavahind 229€ +km) kasutades koodi: Lextal.

Kohtumiseni!

LEXTAL teeb igapäevaselt koostööd väga paljude klientidega erinevatest valdkondadest. Anname endast parima, et meie poole pöördunud inimene saaks parima lahenduse temal tekkinud küsimusele. Palusime mõnel kliendil anda tagasisidet koostööle LEXTALiga ning koostasime sellest videod, millest esimene on vaadatav siit.

Täname kõiki videos osalenuid oma panuse eest!

Varade planeerimine (ingl. k. estate planning) võib esmapilgul tunduda tuttavana üksnes Ameerika seriaalidest, kus rikkad ja ilusad mitte üksnes ei nuta, vaid vahelduva eduga stsenaristi sulge mööda meie hulgast ka lahkuvad. Sellele järgneb kümneid ja sadu osi läbiv võitlus, kired ja intriigid, millest võitjana väljuvad emotsionaalset küllust kogenud televaataja, seriaali tootja ja kõrgepalgalised näitlejad, mitte aga nende tegelaskujud.

Ka Eestis tuleb järjest enam ette olukordi, kus parematele jahimaadele suundunu ei ole oma varadest koostanud adekvaatset ülevaadet ega mõelnud läbi nende edasist haldamist ja jagunemist pärijate vahel. Harvem esineb olukordi, kus eelnimetatule on küll tähelepanu pööratud, ent on seda tehtud hea nõustaja abita, mille tulemuseks on õiguslikult kohmakas või sootuks plaanitule vastupidist efekti andev tagajärg.

Nõnda kaasnebki siit ilmast lahkunu järglaste jaoks nii lühikeses kui pikas perspektiivis lisaks isiklikule üleelamisele ka õiguslik ahastus – kadunukese äriasjad ning ülevaade varadest oli mingiski süsteemis vaid kadunukese enda peas ning mahajäänutel pole aimugi reaalsest vara- ja kohustuste olukorrast. Tulemuseks võib olla lahkunu varade väärtuse oluline vähenemine või lausa kontrolli kaotus nende üle. Samuti leiavad pärijad end olukorrast, kus nad on sunnitud tegelema võõraste või põgusalt kokku puututud valdkondade ja küsimustega, mis omakorda suurendab varade ebaefektiivse majandamise riski.

Elu pärast elu võib mõistetavalt tunduda ebamugav mõtlemisaine ning seega miski, millega ei soovita või osata tegeleda.

Koos üldise heaolutaseme tõusuga muutub varade planeerimine üha enam oluliseks – taasiseseisvumisaeg on olnud piisavalt pikk, et paljudel inimestel tekiks erinevaid varapositsioone. Seejuures pole olulised vara kogumi suurus või selle omaniku sugu (kuigi praktilises võtmes tuleb arvestada, et eesti mehe keskmine eluiga jääb endiselt eesti naise elueale tublisti alla).

Lisaks on mitmekesised inimeste vahelised suhted – kärgperendus on sage nähtus ning laste olemasolu mitmest abielust või suhtest on pigem reegel kui  erand. Lähisuhete mitmekesisus tingib omakorda võimalike konfliktsituatsioonide ning soovimatu segaduse tekke. Oluline polegi, kellel on surres rohkem asju – olukordade võimalik keerukus pärimissituatsioonis ei küsi, kas kinnisasju on rohkem kui üks või kas äriühingul, milles olulist osalust omatakse, on parasjagu kasvu- või stabiilsusfaas.

Osalt on selline olukord mõistetav – nn tänases majanduslikus korralduses on ühiskond noor ning vaid vaevu mõne põlvkonna jagu kestnud.  Enda eksistentsile järgnevale otsa vaadata on pelutav ja harjumatu. Arenenud ühiskondades on see aga endastmõistetav osa elust. Korda püütakse luua ja oma arusaama kohaselt mahajääjate vahelisi varalisi suhteid reguleerida oma eluajal. Põhjused selleks on lihtsad – esiteks tahavad ja julgevad inimesed võtta vastutust oma järglaste ees ning reguleerida vastavaid suhteid oma õiglusetundest ja teadmistest/kogemustest johtuvalt; ja teiseks saadakse aru, et oma varade eest hoolt kandmine ei ole mitte egoism, vaid seeläbi kindlustatakse parem elujärg endast mahajääjatele.

Tegevuskava seejuures on lihtne ning eeldab vaid head ja usaldusväärset õigusnõustajat ning otsast peale hakkamist: (i) koosta varade ja kohustuste ülevaade; (ii) koosta plaan; (iii) vii plaan ellu; (iv) kaasajasta regulaarselt.

Loomulikult tuleb õigusnõustajal teha nii plaani väljatöötamisel kui elluviimisel  koostööd notariga, ent siin ongi tegemist koostöö, mitte konkurentsiga.

Seega on oma varade planeerimine olulisem ja lihtsam,  kui esmapilgul tundub, ning kindlasti pööratakse tulevikus nendele küsimustele enam tähelepanu. Pärijatele on aga siit ilmast lahkumise järgselt tehtud väga suur teene, aidates neil oluliselt paremini hakkama saada uue reaalsusega.

LEXTAL oli Eestis kohalikuks nõustajaks AS-i IuteCredit Europe ainuomanduses oleva, Luksemburgis asutatud ja tegutseva tütarettevõtja, IuteCredit Finance SA poolt tagatud senior võlakirjade emissioonil kogusummas 40 miljonit EUR, tähtajaga 2023. Võlakirjade tagatiseks on grupi laenuportfellidest tulenevad nõuded ja tütarühingute garantiid või samaväärsed tagatised. Võlakirjad (ISIN: XS2033386603) noteeritakse Frankfurdi börsil.

LEXTALi ülesandeks oli aidata koostada võlakirjaemissiooniks vajalikud Eesti õigusdokumendid (tagatislepingud, õiguslikud arvamused jms). Kuna emissiooniga seoses lõpetati eelnev kohalik võlakirjaprogramm, siis nõustas LEXTAL klienti ka sellega seotud küsimustes. AS-i IuteCredit Europe nõustajateks oli partner Ants Karu, partner Kristi Sild ja advokaat Henri Ratnik.

IuteCredit Europe on 2008.a. asutatud rahvusvaheline tarbimislaenude ettevõte, mille peakontor on Eestis. Läbi tütarühingute tegutsetakse Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Kosovos ning Bosnia ja Herzegovinas.

LEXTAL-i vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik andis Õhtulehele kommentaari liikluses osalenud kannatanute õigustest saada kahjuhüvitist.

Artikkel on leitav siit: https://www.ohtuleht.ee/965840/palju-voivad-bussionnetuses-vigastada-saanud-inimesed-kahjutasu-nouda?fbclid=IwAR1VChzh6pwM-1xU81oP3X75op1edhb1HLQ9HbUtcjmJRfeSJUk_BwAj5Bk

Olavi-Jüri kommentaar täies pikkuses.

04.06.2019 Nõmmel toimunud liiklusõnnetuses põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto. Vigastada sai 14 inimest. Olavi sõnul on konkreetset liiklusõnnetust raske kommenteerida, kuivõrd ta ei tea inimeste vigastuste raskusastet. Samas märgib ta, et teoreetiliselt on sellise liiklusõnnetuse puhul võimalik süüdlase kindlustusseltsilt hüvitist nõuda kõigil füüsiliselt viga saanud inimestel. Need inimesed, kes pole füüsiliselt viga saanud, võivad hüvitist nõuda näiteks kahjustatud riiete ja isiklike asjade, näiteks mobiiltelefoni eest.

Kui inimene peab liiklusõnnetuse tagajärjel jääma haiguslehele, peab süüdlase kindlustusselts maksma talle kinni tegeliku palga ja haiguslehe alusel saadud vahe. Kui inimene jääb püsivalt töövõimetuks, makstakse talle kinni eelneva palga ja saadavate toetuste vahe, arvestades tema töövõime vähenemise ulatust. Kui juhtub kõige hullem ja inimene saab surma, makstakse kinni tema matusekulud, kaasaarvatud hauaplatsi kulud. Samuti makstakse hüvitist hukkunu ülalpeetavale. Näiteks kui lapsevanem sureb liiklusõnnetuses, maksab kindlustus kinni hukkunu osa lapse ülalpidamises.

Tihtipeale ei tea liiklusõnnetustes füüsiliselt kannatanud seda, et kindlustusseltsilt võib küsida ka mittevaralist hüvitist ehk teisisõnu võib küsida ka valu ja vaeva hüvitamist. Liikluskindlustuse seaduses on ära toodud suisa sellekohane hinnakiri. Nii näiteks võib kannatanu kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral saada 100 eurot, eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral aga 3200 eurot. Samas märgib ta, et tegelikkuses makstakse kindlustuspraktikas ka oluliselt suuremaid summasid. Tuleb ette ka kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid valu ja vaeva hüvitisi. Olavi ise on esindanud inimesi, kellele kindlustusandjad on maksnud mittevaralise kahju eest ka 30 000 – 40 000 eurot. Sellist hüvitist saavad küsida ka liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse saanud ning seejärel surnud inimese pärijad.
______________________________________________________________________________________________

Olavi-Jüri on pikaaegse kogemusega kindlustusõiguse spetsialist. Ta on LEXTALi partner ja tunnustatud kindlustusõiguses lektor. Paljud suurimad kindlustusvaidlused on lahendatud tema osavõtul. Ta on esindanud advokaadina mitmeid kindlustusseltse, muuhulgas koostanud ka neile kümneid kindlustuse tüüptingimusi. Ainsana Eestis on Olavi-Jüri kaitsnud kindlustusõiguse alal doktoritöö. Lisaks on tal suur kogemus klientide nõustamisel ja esindamisel seoses keeruliste majanduskuritegude uurimisega ja tagasivõitmistega.