fbpx

Skip to Content

By

in

Üldine, Üldine, Üldine, Üldine

Posted

märts 12, 2021 at 15:40

Uus Riigikohtu praktika: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu

Ilmselt ei tule ühelegi ettevõtjale ega juhatuse liikmele üllatusena, et äriühingu juhatuse liige peab seadusest ja juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning olema äriühingule lojaalne. Kui juhatuse liige neid kohustusi tahtlikult rikub, vastutab ta isiklikult kogu äriühingule tekitatud kahju eest.
Muutunud Riigikohtu praktika kohaselt tuleb pahausksel juhatuse liikmel kohustuste rikkumisel karta vastutust senise 5 aasta asemel 10 aastat.
LEXTALi advokaat Ave-Ly Kõuts avab uue kohtupraktika pikemalt ERR uudisteportaalis, mis on loetav siin.

 

0 Loe edasi →

By

in

Tehingud, Tehingud, Uudised, Uudised, Uudised, Uudised, Uudised

Posted

märts 3, 2021 at 11:17

TEHING: Taastuvenergia ettevõtte omandamine Eestis

2023. aastal alustavad Ida-Virumaa Purtse tuulepargis elektri tootmist 5 Enefit Green elektrituulikut. Selleks, et projekt jõustuks, aitasid LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Ants Karu nõustada tehingut, mille käigus omandas Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tuuleenergia arendajale Raunistal kuulunud aktsiad. Üle 10 aasta väldanud arendustööde tulemusel valmiv tuulepark katab oma toodanguga tulevikus ära terve Lüganuse valla elektrivajaduse.

Loe lähemalt: https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2021/03/03/enefit-green-ehitab-valmis-purtse-tuulepargi

 

 

0 Loe edasi →

By

in

Kriminaalmenetlus

Posted

veebruar 26, 2021 at 16:02

Rauno Kinkar: intellektuaalse võltsingu ehk pabereerimise eest pole keegi täielikult kaitstud

Jah, dokument võib-olla ongi võltsitud, kuid sellele vaatamata on see kehtiv. Kuidas see on võimalik?

Nimelt ei välista kohtu hinnangul ainuüksi dokumendi tagantjärele koostamine selle tsiviilõiguslikke mõjusid.

Meie partner ja vandeadvokaat Rauno Kinkar kirjutas Äripäevas võltsimisest, millest pikemalt saab lugeda siin.

 

0 Loe edasi →

By

in

Ühinemised ja omandamised

Posted

veebruar 15, 2021 at 09:13

LEXTAL nõustas TB Grupp OÜ-d tehingus Michelin grupiga

Ants Karu

LEXTAL nõustas TB Grupp OÜ-d konveieriteenuse, -hoolduse ja -komponentide pakkuja Technobalt Eesti OÜ müümisel Michelin grupile.

Pooled on lepingu allkirjastanud ning lõplik omandamine sõltub konkurentsiameti nõusolekust. Eeldatavasti viiakse tehing lõpule aprillis. LEXTALi meeskonda juhtis partner Ants Karu.

Loe pikemalt Äripäeva veebist siin.

 

0 Loe edasi →

By

in

Uncategorized @et, Uncategorized @et

Posted

veebruar 1, 2021 at 10:15

LEXTAL laieneb Baltikumis – uue rahvusvahelise keti nimeks saab LEXTAL Legal

Baltikumi kümne suurima advokaadibüroo hulka kuuluv LEXTAL alustab tänasest (01.02.2021) tööd LEXTAL Legal nime kandvas koostööketis Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks LEXTALile (Eesti) liituvad LEXTAL Legal võrgustikuga kaks uut bürood – ILAW LEXTAL (Leedu) ja RER LEXTAL (Läti). Uus võrgustik ühendab enam kui 60 oma ala tippspetsialisti, mis võimaldab kõikides riikides enam kliendibaasi kasvatada ja tegevust laiendada. Sõlmitud partnerlus annab kõikidele büroodele samuti parema võimaluse koostööks ja rahvusvahelise haardega kaasuste nõustamiseks.

LEXTALi tegevjuhi Marge Männiko sõnul on turul selge nõudlus juriidilise nõustamise teenusele, mis oleks võrdselt kõrge kvaliteediga kättesaadav kõikides Balti riikides. „Laienemise eesmärgiks on saada integreeritud advokaadibürooks, mis on oma klientidele väärtuslik, kuna tagab kogu piirkonnas hõlpsa juurdepääsu kvaliteetsetele õigusteenustele. Võti on järjepidev koostöö, infovahetus ja meie kvaliteedistandardite, teenuseprotsesside, hinnapõhimõtete, IT- ja ärijuhtimisvahendite ning oskusteabe ühtlustamine.” Männiko lisas, et kindlasti on LEXTALi tugevuseks pikaajaline kogemus erinevate tsiviil-, haldus-, ja kriminaalvaidluste praktikas. Samuti tugev tehingu- ja tehnoloogiasektori nõustamise kogemus.

“Ka praegu on töös mitmeid kaasuseid, kus näiteks Eesti klient vajab Lätis juriidilist tuge või on vaidluse osaks mitut riiki hõlmav tegevus ja seepärast nõustab klienti vastavate kompetentsidega komplekteeritud advokaatide tiim üle Baltikumi,” ütles Männiko.

LEXTAL Legali meeskond Lätis on advokaadibüroo Rasa, Ešenvalds un Radziņš LEXTAL ning Leedus ILAW LEXTAL. ILAW LEXTAL on advokaadibüroo, mis äsja loodi LEXTALi Leedu kontori ja ILAW ühinemisel. Eestis jätkab LEXTAL tööd senises koosseisus. Kolmel bürool on regionaalne juhatus, mis koosneb kuuest esindajast kõigist kolmest riigist.

LEXTALl on 2003. aastal asutatud advokaadibüroo, mis teenindab kliente kõigis olulisemates õigusvaldkondades. LEXTALi fookuses on eelkõige tehingud, vaidlused, IT/IP ja kindlustus. LEXTAL on Meritase, Unilaw ja TELFA liige.

Lisaküsimuste korral:

Marge Männiko

LEXTALi juhtivpartner

E-post: marge.manniko@lextal.ee

https://lextal.legal/

0 Loe edasi →

By

in

Määratlemata

Posted

jaanuar 28, 2021 at 11:20

Ei saa oma lapsega suhelda? Sul on alus nõuda 5000 € moraalse kahju hüvitist

Sassi läinud peresuhted põhjustavad kannatusi kõigile osalistele. Olukord, kus sa ei saa enda lapsega suhelda, võib sulle põhjustada tõsist moraalset kahju, seega on sul õigus selle eest ka hüvitist taotleda.

Me kõik oleme kuulnud juhtumitest, kus lapsevanemad ei saa pärast lahutust kokkuleppele, kui tihti ja kui kaua lahus elav vanem lapsega suhelda saab. Tihti lõppevad sellised vaidlused kohtulahendiga, milles kohus määrab, kui kaua ja millal lahus olev vanem võib lapsega suhelda.

Aga ka kohtulahendist ei pruugi abi olla ning asja ei pruugi parandada ka kohtutäitur (või sunniraha, mille kohtutäitur lapsega koos elavale vanemale määrab). Lapsega koos elav vanem võib peituda vabanduse taha, et laps ei taha suhelda, või siis hoiab lihtsalt kohtulahendi täitmisest kõrvale.

Kui lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit on rikutud, on lahendusena ette kohtulik lepitusmenetlus, kuid sellestki pole sageli kasu. Lapsega elavat vanemat saab isegi kriminaalkorras karistada (seoses kohtulahendi mittetäitmisega), aga seegi ei pruugi viia resultaadini ehk siis olukorrani, kus lapsest lahus elav vanem lapsega suhelda saaks.

Enamasti on kirjeldatud juhtudel tegemist olukorraga, kus lapsega koos elav vanem kasutab last relvana, et peresuhte purunemise eest kätte maksta. Kui lapsega ei võimaldata suhelda, võib laps lahus elavast vanemast võõrduda. Nii võibki juhtuda, et kui lahusolek on veninud väga pikaks, ei soovi laps enam võõraks jäänud vanemaga suhelda isegi juhul, kui algselt oli nende suhe lähedane. Lahus oleva vanema jaoks on tegemist rikutud perekonna- ja eraelu puutumatusega ning kahtlemata toob see olukord lapsevanema jaoks kaasa moraalse kahju.

Värskes Riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitamise analüüsis tuuakse esile kaks kohtulahendit, kus leiti, et Eesti Vabariik peab lapse isale maksma 5000 eurot moraalse kahju põhjustamise eest seoses sellega, et riik pole siiani loonud tõhusat süsteemi, kuidas tagada see, et lapsevanematele lapsega suhtlemiseks kehtestatud korda ka täidetaks.

Seega, kui sina oled samasuguses olukorras (kohtulahend lapsega suhtlemiseks on olemas, lepitusmenetlus läbitud ning kohtutäitur kaasatud, aga lapsega suhelda ikka ei saa), siis võib sul samuti olla õigus nõuda Eesti Vabariigilt 5000 euro suurust moraalse kahju hüvitist.

Minu arvates ei ole moraalse kahju hüvitis sellisel juhul tegelikult muidugi lahenduseks, mis olukorda kõigi asjaosaliste jaoks õiglust tooks. Arvan, et kohtutel võiks olla rohkem julgust! Tegelikult võiks kohus hoopis muuta kohtulahendit ning võtta sellega suhtlust takistavalt lapsevanemalt võimalus iga päev lapsega koos olla, andes selle võimaluse teisele lapsevanemale, keda „kiusati“ ehk kel seni lapsega suhelda ei võimaldatud.

Tallinna Ringkonnakohus põhjendas enda lahendites nr 3-18-334 ja nr 3-18-1636 riigi vastutust järgnevalt:

„Euroopa Inimõiguste Kohus on olnud järjepidev oma Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 8 tõlgenduses, mille kohaselt on ametivõimudel kohustus efektiivselt ja tõhusalt tagada sobivate meetmetega vanemale lapse külastusõiguse täitmine. Suhted vanemate ja laste vahel on konventsiooni kaitsealas ning ametiisikud peavad tegutsema kiirelt ja hoolsalt, kasutamaks kõiki mõistlikke võimalusi külastusõiguse tagamiseks.

Võimudele ei saa siiski panna absoluutset kohustust külastusõiguse tagamiseks, kui see ei ole asjaolusid arvestades võimalik. Oluline on, kas riigi poolt tagatud meetmed on konkreetsel juhul osutunud asjakohasteks ja piisavateks. Kiire tegutsemise kohustus tuleneb sellest, et lapse ja vanemate suhetes mängib aeg sageli otsustavat rolli. Aja möödumine võib omada pöördumatut mõju lapse ja temaga mitte koos elava vanema suhetele. Kui lastevanemate vahelt on kadunud omavaheline kiindumus, ei ole realistlik oodata, et riik suudaks sundida ühte vanemat omaks võtma positiivset meelestatust teise vanema suhtes.

Suhtluskorra kindlaksmääramise vaidlused on oma olemuselt äärmiselt tundlikud kõigile osapooltele ja siseriiklikel ametiasutustel ei ole kerge ülesanne tagada kohtulahendite täitmist olukorras, kus ühe või mõlema vanema käitumine ei ole konstruktiivne. Kuid vanemate vahelise koostöö puudumine ei saa olla argument ametivõimude tegevusetuse õigustamisel. Pigem paneb see ametivõimudele kohustuse võtta kasutusele meetmeid, mis lepitaks konfliktsete osapoolte huvisid, pidades kõige olulisemana silmas lapse huvisid. Meetme asjakohasuse hindamisel on kõige olulisem meetme rakendamise kiirus. Oluline on ka, kas vanemate vaheline konflikt iseenesest on mõjutanud täitemenetluse kiirust ja käiku või on viivituse põhjuseks menetluse madal efektiivsus.

Hinnata tuleb süsteemi toimimise (rahalised sanktsioonid, lastekaitsega seotud menetlused, kriminaalmenetlus, tsiviiltäitemenetlus, sotsiaalteenused) efektiivsust tervikuna. Lapse ja vanema suhete vaidlustes lasub riigil kohustus toimida erakordse hoolsusega (exceptional diligence), sest esineb risk, et aja möödumine iseenesest võib de facto määratleda vaidluse lõpptulemuse. Viivitused kohtu- ja täitemenetluses ei ole kooskõlas sellise erakordse hoolsuskohustusega. Iga liikmesriik peab varustama end adekvaatse ja piisava õigusraamistikuga, et tagada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikliga 8 võetud kohustuste täitmine.“

Olavi-Jüri teisi huvitavaid teemasid saad lugeda siin
0 Loe edasi →

By

in

Määratlemata

Posted

november 2, 2020 at 10:08

Sind vallandati diskrimineerival põhjusel? Sul on õigus esitada moraalse kahju nõue!

Diskrimineerivaid põhjuseid, miks töölepinguid lõpetatakse, on tohutult erinevaid – vanus, välimus, lapsepuhkus või ametiühingusse kuulumine on vaid mõned näited. Loomulikult ei ole sellistel põhjustel vallandamine seaduslik. Kui Sind on diskrimineerival põhjusel ebaõiglaselt vallandatud ning oled seepärast kandnud moraalset kahju, on sul õigus nõuda kahju hüvitamist.

Paljud meist on kuulnud juhtumitest, kus lapsehoolduspuhkuselt naasvale naisele ei anta tagasi vana tööd. Näiteks pannakse ta istuma üksiku laua taha suitsunurga lähedusse, et ta ebamugavate tingimuste tõttu ise lahkuma sundida, või kui ta siis vabatahtlikult ei lahku, leitakse vallandamiseks mõni ettekääne. Samuti on inimesi vallandatud seepärast, et nad kuuluvad ametiühingusse või omavad ülemusega „mittesobivaid“ poliitilisi vaateid.

Kõik sellised juhud liigituvad töödiskrimineerimise alla. Võrdse kohtlemise seadus püüab tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiseks loetakse seaduse järgi seda, kui mingite selliste tunnuste alusel koheldakse üht isikut halvemini kui teist isikut, kuigi olukord on samalaadne.

Kui töötajat tööl diskrimineeritakse, diskrimineerimine on toimunud perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu vms tõttu ning ta seetõttu ebaõiglaselt vallandatakse, võimaldab võrdse kohtlemise seadus esitada diskrimineerija suhtes nõudeid. Kui töötajat on diskrimineeritud töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise tõttu, võimaldab hüvitist nõuda ametiühingute seadus.

Töödiskrimineerimise tõttu vallandatul on õigus esitada moraalse kahju hüvitamise nõue

Kui sind on diskrimineerival põhjusel vallandatud, see on põhjustanud sulle mittevaralist ehk moraalset kahju ning sa soovid, et see moraalne kahju hüvitatakse, on oluline silmas pidada kaht järgmist asjaolu.

  1. Moraalse kahju hüvitamise nõue tuleb esitada koos töölepingu lõpetamise vaidlustamisega.
  2. Selleks et saaksid nõuda moraalse kahju hüvitamist, peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kujutama endast töölepingu rikkumist ning just lepingu rikkumine peab olema töötajale tekkinud kahju põhjuseks.

Seega tuleb diskrimineerimisel põhinev moraalse kahju nõue esitada kohe, kui töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise vaidlustad. Töövaidluskomisjon toob õiguse majja töölepingu lõpetamise tingimuste suhtes, aga sulle põhjustatud närvipinge, stressist tekkinud tervisekahjustuse jm mittevaralise kahju hüvitamine otsustatakse kohtus.

Kuidas see toimib ja mida on siin oluline arvestada, on riigikohus selgitanud järgmiselt.

Kuivõrd töötaja õigus saada töölepingu ülesütlemisega tekitatud kahju eest rahalist hüvitist, mh diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise ehk moraalse kahju eest, tuleneb võrdse kohtlemise seaduse ja töölepingu seaduse koostoimest, siis see tähendab, et töölepingu seaduse alusel väljamõistetav kahjuhüvitis hõlmab mh töölepingu ülesütlemisel töötaja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitist. Sellest tulenevalt, kui töötaja leiab nt seda, et tööandja ütles töölepingu üles näiteks tema ametiühingutegevuse (sh nt ametiühingusse kuulumise või töötajate esindajaks olemise) tõttu, peab ta diskrimineerimisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks esitama töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel töövaidlusorganile faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et tööandja on teda diskrimineerinud. Kui töötaja ei ole töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel diskrimineerimise asjaolusid esitanud, ei ole töövaidlusorganil alust tööandjalt diskrimineerimisega tekitatud kahju eest töötaja kasuks hüvitist välja mõista. Kuna tegemist on töölepinguseaduse alusel väljamõistetava hüvitisega, ei saa töötaja pärast seda, kui nende sätete alusel on talle töövaidlusorgani lahendiga hüvitis välja mõistetud ja see lahend on jõustunud, esitada tööandja vastu sama töölepingu sama ülesütlemise tõttu uut kahju hüvitamise nõuet.

Hüvitiste suurus Eesti kohtupraktikas

Tartu Ringkonnakohus käsitles juhtumit, kus töötaja kasuks mõisteti välja moraalse kahju hüvitis summas 3000 eurot, seoses tema vallandamisega, mille põhjuseks oli töötaja kuulumine ametiühingusse.

Samuti on riigikohus kohtupraktika analüüsis kajastanud kinnise kohtumenetluse tulemust, kus lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajale pakuti tööle naasmisel teistsugust tööd, kui enne lapsehoolduspuhkusele jäämist, ja samuti madalamat palka, kui said teised samal ametikohal töötanud töötajad. Hiljem lõpetas tööandja selle töötajaga töölepingu seoses väidetava usalduse kaotusega.

Esimese astme kohus mõistis antud juhul moraalse kahju hüvitisena välja 50 000 eurot seoses sellega, et tööandja ei pakkunud lapsehoolduspuhkuselt naasjale tema endist töökohta, kuigi töökoht oli endiselt olemas. Samuti toonitati, et tööandja kohaldas töötajale ebaseaduslikku katseaega. Lisaks maksis tööandja töötajale teiste töötajatega võrreldes 45–70% väiksemat töötasu, võrreldes lapsehoolduspuhkusel mitte viibinud töötajatega, mistõttu võttis kohus arvesse ka saamata jäänud tulu ja tulevikus saamata jäävat tulu. Ringkonnakohus aga muutis väljamõistetava moraalse kahju hüvitise antud juhul siiski vaid 5000 euro suuruseks. Välja mõistetud hüvitise märkimisväärset vähendamist põhjendati asjaoluga, et hüvitise suuruse määramisel ei saa tähtis olla see, et sama tööandja on käitunud sarnaselt ka teiste lapsehoolduspuhkuselt tulnutega. Moraalse kahju hüvitise väljamõistmise eesmärk ei ole tööandja karistamine (sama tööandja käitus samal viisil ka teiste lapsehoolduspuhkuselt naasjatega), vaid konkreetsele isikule tekkinud kahju hüvitamine.

Olavi-Jüri teisi huvitatavid kahjuhüvitamise teemasid saad lugeda siit.

0 Loe edasi →

By

in

Vaidlused, Vaidlused

Posted

oktoober 21, 2020 at 10:06

Kas teadsid, et liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäija saab autojuhi vastu kahjunõude esitada?

Üsna sageli põhjustab liiklusõnnetuse teele jooksnud laps, jalgrattur või siis elektritõukeratta juht. Kuigi õnnetuses süüdi on sellisel juhul teele jooksja, on tal ikkagi õigus autojuhi või tema kindlustusandja vastu kahjunõue esitada. Miks see nii on?

Ajakirjanduses kajastatakse tihti juhtumeid, kus liiklusõnnetuse põhjustab teele jooksnud laps, jalgrattur või siis elektritõukeratta juht. Ühe näite leiad siit. Iseenesest tundub loogiline, et sellise liiklusõnnetuse tagajärgede, mh endale tekkinud varalise (riided, telefon jne) ja moraalse kahju eest vastutab jalakäija, jalgrattur või elektritõukeratta juht ise. Aga seaduse silmis see päris nii ei ole. Nimelt peetakse enamiku õnnetuste puhul vastutavaks õnnetuse tugevamat osapoolt ehk antud juhul mootorsõiduki (auto, veoauto jne) valdajat (nn suurema ohu allika valdajat).

Seadus sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat (antud juhul autot) valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

Millised on autojuhi võimalused vastutusest pääseda?

Seega, mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Ainsad erandid, kus tugevamat osapoolt õnnetuses vastutajaks ei loeta, on üles tähendatud võlaõigusseaduse mootorsõiduki valdaja vastutuse sätetes ja need on järgmised:

  1. kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas;
  2. kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja;
  3. kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel;
  4. kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel;
  5. kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust.

Nõrgema ja tugevama osapoole ehk auto ning jalakäija, jalgratturi või elektritõukeratturi vahel juhtunud õnnetuste kontekstis on oluliseks välistuseks p 3 ehk siis olukorrad, kus kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu.

Vääramatuks jõuks ei ole see, kui liiklusõnnetuse toimumise ajal on udu või lumesadu. Vääramatuks jõuks võiks olla see, kui juht põhjustab liiklusõnnetuse, kuna näiteks torm kukutab puu tema autole. Kannatanu tahtlikuks teoks saab olla ainult see, kui jalakäija, jalgrattur või elektritõukerattur üritab ennast tahtlikult vigastada, näiteks kui tegemist on enesetapukatsega.

Muudel juhtudel on nõrgemale osapoolele tekkinud kahju eest alati vastutav auto valdaja (juht). Seega liiklusõnnetuse puhul peab tema hüvitama nõrgemale osapoolele tekkinud varalise ja moraalse kahju.

Kui suures ulatuses on jalakäijal lootust hüvitisele?

Enne kui kahjunõuet esitama hakata, tasub aga teada, et kahju hüvitamine ei pruugi olla absoluutne. Kui õnnetus on nõrgema osapoole enda põhjustatud, võib tema hüvitis kuuluda vähendamisele või siis võidakse kahju hüvitada ainult osaliselt.

Võlaõigusseaduse § 139 ja 140 annavad kohtule õiguse piirata hüvitise maksmist. Näiteks on VÕS § 139 lg 1 sätestatud, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutas, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Samuti sätestab VÕS § 140 lg 1, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Üldreeglit, millises ulatuses kohus hüvitist vähendab, anda ei saa – see oleneb juhtumist ja muidugi ka jalakäija/jalgratturi/elektritõukeratturi rikkumise olulisusest. Otsuse juures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Hüvitise vähendamine võib olla väike, mõnikümmend protsenti, aga ka 100% ehk siis liiklusõnnetuse nõrgem pool jääb hüvitisest täiesti ilma.

Näide kohtupraktikast

Kohtupraktikast saab tuua näite, kus purjus inimene istus pimedal ajal keset Laagna teed (70 km/h ala) tumedates riietes ja ilma helkurita ning auto sõitis ta surnuks. Nimetatud juhul esitas hagi hukkunu ema ja selles juhtumis vähendas Tallinna Ringkonnakohus hüvitist 100% ehk nullini. Arvestades juhtumi asjaolusid tundub see ka mõistlik.

Aga milliseks kujuneks kohtuniku otsus, kui laps astub kogemata sõiduteele autole ette ja saab vigastada? Sellisel juhul kohtunik suure tõenäosusega hüvitist nullini ei vähendaks ning autojuhi liikluskindlustuse kindlustusandja peaks lapsele hüvitama suures ulatuses nii vara- kui moraalse kahju – ja seda vaatamata asjaolule, et autojuhile ei saa liiklusõnnetuse toimumise seisukohast midagi ette heita.

Seega, kas ja mil määral nõrgem osapool ehk jalakäija/jalgrattur/elektritõukerattur avarii põhjustaja hüvitist peab maksma, on kohtuniku kaalutlusotsus (diskretsioon). Moraalse kahju puhul VÕS § 139 ei kohaldu, samas saab kohtunik mittevaralise kahju suurust määrates siiski arvestada kannatanu osaga kahju tekkimisel, nii et kahjunõue tasub igal juhul esitada.

Kes aga hüvitab autoomanikule tekkinud kahju?

Kuigi nõrgemast osapoolest liiklusõnnetuse põhjustajale ehk jalakäijale/jalgratturile/elektritõukeratturile tekkinud varalise ja moraalse kahju peab süüta vastutuse eelduse alusel hüvitama mootorsõiduki valdaja (või tema kindlustus), ei vabasta see nõrgemat osapoolt kohustusest hüvitada autoomanikule tekkinud kahju (näiteks jalgratta löögist tekkinud mõlgid autol).

Nii võib tekkida omapärane olukord: jalakäija astub kogemata sõiduteele autole ette ja saab vigastada, temale tekkinud varalise ja moraalse kahju hüvitab autojuhi liikluskindlustuse kindlustusandja, aga samal ajal peab jalakäia ise hüvitama autoomanikule auto mõlkide kõrvaldamisest tekkinud kahju. Igal juhul tasub nn nõrgemal poolel sellisel juhul nõue esitada, mis siis, et praktikas võivad vastastikused nõuded teineteist tasaarvestada.

0 Loe edasi →

By

in

Määratlemata

Posted

august 27, 2020 at 15:01

Kas ennast kaitstes tekitatud vigastus annab pätile alust kahjunõudeks?

Üldine reegel on see, et kui tekitad kellelegi kannatusi või kahju, pead need ka hüvitama. Aga nagu igal reeglil, leidub siingi erandeid – näiteks kui kahju on tekitatud enese või enda vara kaitsmisel. Selliseid erandeid on veelgi ja neid nüüd lähemalt vaatlemegi. Kujutlege näiteks olukorda, kus keegi satub rünnaku alla ning tekitab ennast kaitstes kahju pätile, kes teda ründab. Kas algne ohver peab kahju katma? Või mõelge situatsioonile, kus üks poksija lööb teist poksijat ning sel puruneb hoobist mõni luu. Kas esimene peab teisele tekitatud kahju hüvitama? Aga mis juhtub siis, kui naabri maja põleb ja sa lõhud naabri ukse, et tema väärtuslik mööbel välja tuua – kas lõhutud uks tuleb pärast hüvitada?

Just sellised on näited olukordadest, kus kahju tekitaja võib kannatanule kahju hüvitamisest pääseda. Juhtumid, mis kahju tekitaja tegevust ei peeta õigusvastaseks, on loetletud võlaõigusseaduses. Sellised olukorrad on näiteks järgmised:

  • kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (nt politseinik kasutab jõudu päti kinnipidamisel);
  • kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis või kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi;
  • kannatanu nõustus kahju tekitamisega, nt spordis (samas, nõusolek ei kehti, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega).

Kui neist esimese punktiga pole tavainimesel üldiselt midagi peale hakata, siis kaks viimast väärivad pikemat selgitust.

Mis on hädakaitse?

Hädakaitset võib nimetada sisuliselt ründaja vasturündamiseks selliselt, et rünnet ebaproportsionaalselt ei ületata – ehk siis kaitseks ei kasutada jõudu rohkem, kui endale tekitatud kahju vältimiseks vaja. Seaduse järgi on hädakaitse kaitse, mis on vajalik iseenda või teise inimese vastase ründe tõrjumiseks juhul, kui ei ületata hädakaitse piire. Hädakaitse piirid ületatakse siis, kui inimene teadlikult teostab hädakaitset selliselt, et see ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale ilmselgelt liigset kahju tekitab.

Hädakaitsega on tegu näiteks juhul, kui sattud koju tulles vargale, kes ründab sind noaga. Kui sellisele vargale vastu hakkad (mh enda kaitseks) ja selle käigus vargale kahju tekitad, ei saa varas sinult kahju hüvitamist nõuda. Teisalt jälle, kui tegemist on olukorraga, kus sattud koju tulles vargale, kes sind sõnadega ähvardab, aga sina teda selle peale noaga ründad, ületaksid sa hädakaitse piire ning vargal tekkiks õigus sinult kahju hüvitamist nõuda.

Mis on hädaseisund?

Lihtsustatult seisneb hädakaitse ja hädaseisundi erinevus selles, et hädakaitse puhul lähtub oht teisest inimesest, hädaseisundi puhul mitte. Hädaseisundi puhul ohustab inimest ennast või teist inimest (sh omandit) mingi olukord. Kahju tekitamine on lubatav, et sellist ohustavat olukorda kõrvaldada, aga ainult juhul, kui see on ohu tõrjumiseks tõesti vajalik ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.

Hädaseisund on näiteks olukord, kui ma näen, et naabri maja põleb ja naabri koer on majas. Sellisel juhul võin koera ning naabri vara päästmiseks tema maja ukse lõhkuda, sest tegu on hädaseisundiga, ning ma ei pea hiljem ukse lõhkumisega tekitatud kahju hüvitama.

Siiski peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui ohtlik olukord tulenes temast endast (ehk siis kahju tekitaja on ise põhjustanud ohtliku olukorra). Samuti võib kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati, kui see on asjaolude kohaselt mõistlik. Näiteks, kui ma päästan naabri koera ja tekitan sellega teisele naabrile kahju, siis võib koera omanikul olla kohustus kannatada saanud naabrile kahju hüvitada.

Mis on omaabi?

Enamasti on omaabi juhtumid seotud mingi eseme või kinnisvara valdamisega: näiteks varastatakse kelleltki midagi või kasutatakse kellegi omandit omavoliliselt, aga omanik saab sellest teada ning võtab varastatud eseme tagasi või omanik võtab võla katteks enda valdusse võlgniku esemeid.

Täpsemalt saab omaabiga seoses välja tuua kaks olukorda: valdaja omaabi valduse omavoli vastu ning üürileandja pandiõiguse teostamine.

Valdaja omaabi tähendab, et valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta, tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Näiteks kui tabad varga enda jalgratast varastamas või leiad ta hiljem üles koos varastatud rattaga, siis võid omaabi raames vargalt enda jalgratta tagasi võtta. Küll aga ei tohi selle käigus vargale mingit lisakahju põhjustada.

Omaabiks loetakse ka olukorda, kus üürileandja üürnikult võla katteks vara endale jätab. Juriidilises keeles loetakse seda pandiõiguse teostamiseks ning seda võib teha näiteks juhul, kui üürnik on üürileandjale võlgu, kuid tahab salaja ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia. Sel juhul võib üürileandja tema asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik selleks, et tagada võlanõude täitmine.

Kahju tekkib kannatanu nõusolekul

Pealkiri kõlab kummaliselt, aga juhtumeid, kus inimesed annavad nõusoleku endale kahju tekitada, esineb tavaelus suhteliselt palju. Just sellised on lood näiteks mis tahes füüsiliste spordialade (karate, poks, vabavõitlus jne) puhul, kus lepitakse kokku, et võistlusreegleid järgides võib kahju tekitada. Aga analoogne olukord tekib ka näiteks operatsioonile minnes, kus sisuliselt antakse nõusolek end vigastada; samuti elundidoonoriks minnes. Kui kahju tekkib pärast sellise kokkuleppe sõlmimist, ei saa kahju saanud inimene kahju tekitajalt hüvitist nõuda.

Aga isegi juhul, kus kahju kannataja on andnud nõusoleku endale kahju tekitada, ei ole see nõusolek absoluutne. Näiteks peab selline nõusolek olema kooskõlas seadustega ja heade kommetega. Nõusolek enda tahtlikuks vigastamiseks või eutanaasiaks hetkel veel seaduse ja heade kommetega kooskõlas ei ole.

0 Loe edasi →

By

in

Kindlustus

Posted

juuli 22, 2020 at 10:55

Kes hüvitab looma põhjustatud liikluskahju?

Auto või mootorrattaga sõites juhtub vahel liiklusõnnetusi, mille on põhjustanud loomad. Kuidas käituda, kui selline õnnetus juhtub? Kes vastutab mets- või kodulooma tekitatud kahju eest?

Suvel, kui loomapojad on suureks sirgunud, juhtub metsloomadega õnnetusi eriti tihti. Aga loomi kohtab Eesti teedel tegelikult aasta läbi ning liiklusõnnetusi juhtub ka koduloomadega – olgu selleks siis loomale otsasõit või õnnetus, mille põhjustab juhi katse loomale otsasõitu vältida.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt juhtus 2019. aastal 4800 kokkupõrget metsloomaga, mille kaskokindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot. Aga nimetatud numbrid katavad vaid neid juhtumeid, kus autol oli kaskokindlustus. Juhtumeid, kus loomaga kokku põrganud autol ei olnud kaskokindlustust, on kindlasti palju-palju rohkem.

Kuidas käituda looma põhjustatud liiklusõnnetuse korral?

Juhul kui sellises liiklusõnnetuses saab viga inimene, tuleb õnnetusest kohe teavitada politseid (numbril 112) ja vajadusel kutsuda kiirabi. Samuti tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel konsulteerides häirekeskusega. Kohe tuleb teha ka kõik endast olenev, et sündmuskoht oleks ohutu – nii tuleb sõiduk peatada ja lülitada sisse ohutuled, halva nähtavuse puhul välja panna ohukolmnurk, et teised juhid saaksid aimu eksisteerivast ohust.

Vigastatud või hukkunud loom tuleks võimalusel tõsta teepervele, et tagada teiste liiklejate ohutus. Kui seda ei tehta (näiteks hiljuti Pärnu maanteel juhtunud õnnetuse puhul just seda kahtlustatakse), ei ole liiklusohutus tagatud ning võib tekkida olukord, kus õnnetusse sattuja vastutab ise järgmise liiklusõnnetuse eest. Seega, kui sõidad otsa loomale ja jätad ta märgistamata keset teed, võib järgmine autojuht taas sellele otsa sõita ja selles õnnetuses võid süüdi olla juba sina (mis ühtlasi tähendab, et sina vastutad ka järgmise õnnetuse kahjude eest).

Vigastatud või hukkunud suurulukist (põder, metskits, karu, ilves, hunt, metssiga, punahirv) tuleb teatada Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. Nemad kaasavad vajadusel kohaliku jahiseltsi, mis edasistes toimingutes õnnetusse sattunud suurulukiga appi tuleb. Kui sai vigastada või hukkus väikeuluk, siis tuleb helistada maanteeinfokeskuse telefonil 1510. Kui selline liiklusõnnetus juhtub linna või asula piirides, tuleb vigastatud või hukkunud loomast teavitada kohalikku omavalitsust.

Mis tahes liiklusõnnetuse toimumisel, sealhulgas loomadega liiklusõnnetuste puhul, on mõistlik, et autojuht fikseerib sündmuskoha, tehes sündmuskohast mobiiltelefoniga pildid või videod. Sellised tõendid võivad olla vajalikud suhtluses politsei ja kindlustusega (näiteks võib kindlustusandja küsida tõendeid otsasõidust metsloomale).

Kui kõik siin kirjeldatu on tehtud ning politsei (või maanteeinfokeskus / kohalik omavalitsus, kui inimvigastusi ei tekkinud) annab loa, võib sündmuskohalt lahkuda.

Kindlasti tuleb toimunust esimesel võimalusel teavitada enda kaskokindlustuse kindlustusandjat, sest enamiku kaskokindlustuste puhul kuulub looma tekitatud kahju hüvitamisele. Tavapärase liikluskindlustuse alusel looma tekitatud kahju ei hüvitata. 

Kes hüvitab kodulooma tekitatud liikluskahju?

Liikluses tuleb tihti ette olukordi, kus õnnetuse põhjustab teele jooksnud koer, kass või ka näiteks lehm või hobune. Reeglina on sellistel loomadel omanik või valdaja või isik, kes looma eest hoolitseb. Võlaõigusseaduse § 1060 sätestab selgelt, et loomapidaja vastutab enda looma tekitatud kahju eest. Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

Riigikohus on selgitanud „loomapidaja“ mõistet järgmiselt: „Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust.“

Oluline on ka meeles pidada, et loomapidamine (ning sellest tulenevalt vastutus) on võimalik vaid selliste loomade suhtes, keda on üldse võimalik pidada ehk käituda looma peremehena.  Näiteks metsloomad siia alla reeglina ei kuulu, samuti mis tahes putukad.

Seega vastutab kodulooma tekitatud kahju eest ka isik, kes pole looma omanik, aga on kas looma valdaja või hoolitseb looma eest. Näiteks kui sinu vanaema hoolitseb sinu puhkuse ajal su koera eest ning koer jookseb vanaema hoovist välja ja põhjustab liiklusõnnetuse, vastutab tekitatud liiklusõnnetuse eest vanaema. Samamoodi võib õnnetuse eest vastutada ka looma talitaja (karjus, lüpsja vms).

Kodulooma tekitatud liiklusõnnetuse puhul tuleb seega esimesena selgeks saada, kellele loom kuulus, kes looma eest hoolitses või kelle valduses loom oli. Juhul kui sellist isikut ei ole võimalik kohapeal tuvastada, siis näiteks koerad ja kassid peavad olema kiibistatud (vt näiteks Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja) ehk siis vigastatud või hukkunud koera ja kassi kiibi järgi peaks olema võimalik tuvastada looma omanik.

Hulkuma läinud looma eest vastutab loomapidaja seni, kuni keegi teine ei ole looma üle uuesti võimu teostama asunud (loe: ei ole avaldanud soovi hulkuma läinud looma endale saada). Juhul kui koduloom ära kaob või ära jookseb, siis tema endine pidaja jääb ikkagi tema omanikuks ehk looma põhjustatud kahju eest vastutavaks. See muutub ainult juhul, kui keegi teine inimene võtab looma enda valdusesse sooviga ise seda looma pidama hakata. Varastatud looma puhul on see juhtunud ning siis vastutab looma varastanud inimene. Kui ühte looma peavad mitu inimest (näiteks mees ja naine), siis vastutavad nad solidaarselt.

Kodulooma põhjustatud varakahju (nt autoremont) katab reeglina kaskokindlustus ehk kahjud korvab sulle kindlustusandja. Võimalusel nõuab kindlustusfirma kahjud regressi korras loomapidajalt tagasi. Isikukahju ja moraalset kahju kaskokindlustus reeglina ei korva, s.o sellise kahju hüvitamist tuleb nõuda loomapidajalt, kelle loom liiklusõnnetuse põhjustas.

Seega kokkuvõtteks, kodulooma tekitatud kahju hüvitab looma pidaja. Juhul kui inimene saab looma tekitatud liiklusõnnetuses ka kehavigastuse, kuulub loomapidaja poolt hüvitamisele ka moraalne kahju. Juhul kui hulkuva looma omanikku ei õnnestu tuvastada ehk looma pidajat ei ole võimalik kindlaks teha, ei ole kahjuks võimalik kelleltki kahju hüvitamist nõuda.

Kes hüvitab metslooma tekitatud liikluskahju?

Paljudes riikides maksab metslooma tekitatud kahju kinni riik, nii on see näiteks Itaalias ja Suurbritannias.

Eestis aga jääb metslooma tekitatud liikluskahju hüvitamata. Riigikohus on Eestis jõudnud lahendile, milles on leidnud, et metsloomad ei kuulu jahipiirkonna kasutajatele, mistõttu ei ole ka jahipiirkonna kasutaja vastutus seetõttu võrdsustatav loomapidaja vastutusega looma tekitatud kahju eest VÕS § 1060 mõttes.

Seega, põdra või kitsega kokkupõrkel jääb loota ainult kaskokindlustusele, mis hüvitab plekimõlkimise kahju. Moraalse kahju hüvitamisele aga lootust ei ole.

0 Loe edasi →
«←56789→ »