Category Archives: Kindlustus

LEXTAL toetab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna korraldatavat rahvusvahelist konverentsi „Eesti ja Euroopa kindlustusõiguse aktuaalsed väljakutsed”, kus üheks esinejaks on ka Olavi-Jüri Luik.

Konverentsil esinevad ettekannetega mitmed Euroopa tunnustatumad kindlustusõiguse asjatundjad. Lisaks astuvad konverentsil ettekannetega üles Eesti õigusteadlased ja kindlustuspraktikud. Ürituse muudab eriliseks asjaolu, et tegemist on esimese ainuüksi kindlustusõigusele fokusseeritud rahvusvahelise konverentsiga Eestis.

Kindlustusõiguse advokaat Olavi-Jüri Luik ja kindlustusõiguse advokaat Alar Urm avaldasid teadusajakirjas Juridica kindlustusõiguse alase artikli “Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm“

Kehtiva kindlustustegevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt võib Eesti kindlustusandja tegutseda ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna (SE). Kuni 1995. aastani kehtinud kindlustus­seaduse § 25 lõige 1 samas võimaldas kindlustusandjana tegutseda kindlustus­aktsia­seltsil või vastastikusel kindlustusseltsil (kindlustusühistul). Ühistuline kindlustuse pakkumine maailmas kasvab. Nii tuuakse välja, et Euroopas kasvas kindlustus­ühistute osakaal  (kindlustusühistud vs kindlustusaktsiaseltsid) 2007. aasta 23,3%-lt 2014. aastaks 31,2%-ni ja Põhja-Ameerikas 28,8%-lt 35,5%-ni. Sealjuures on kindlustusühistute turuosa USA-s 37,1%, Jaapanis 40,8%, Prantsusmaal 47,4% ja Saksamaal 44,4%.

Kindlustuses on suurima ühistulise turuosaga Euroopa riik Austria, kus see ulatub üle 60%, teisel kohal on Rootsi 47,6%-ga. Statistikas tuuakse välja, et aastal 2004 tegutses Euroopa Liidus 7180 litsentseeritud kindlustusandjat, kellest 70% tegutses ühistulise kindlustusandja vormis. Suure turuosaga ühistulised kindlustusandjad on näiteks Soomes LähiTapiola ja Fennia, Norras Gjensidige ning Rootsis Länförsäkringar ja Folksam. Seejuures on Gjensidige Norras ja Länförsäkringar Rootsis suurim kindlustus­andja, Soomes on LähiTapiola suuruselt teise turuosaga.

Samal ajal kui enamikus Euroopa Liidu riikides saavad kindlustusvõtjad valida otseselt kasumit mitte­taotleva ühistulise kindlustusandja teenused, on Eesti üks väheseid riike, kus see ei ole võimalik. 28. augustil 2018 saatis Rahandusministeerium kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lubab Eestis kindlustus­andjana tegutseda ka tulundusühistul. Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm leiavad vastavat eelnõud ja kindlustusühistu teoreetilisi aluseid analüüsides järeldustele, et: kindlustusühistu ja kindlustusaktsiaseltsi kontseptuaalne erinevus tuleneb nende eesmärkidest: kindlustus­aktsia­seltsi eesmärgiks on aktsionärile tulu teenimine ja kindlustustegevus on vaid vahend selle eesmärgi saavutamiseks, samas kindlustusühistu puhul ongi kindlustamine põhi­eesmärk (saavutada kindlustusvõtjale maksimaalselt optimaalne ja soodne kindlustusleping). Kindlustus­aktsia­seltsis jaguneb vastutus tulenevalt piiratud vastutusest aktsionäride ja kindlustus­võtjate vahel, samas kapitali olemasolu tagamise kohustus lasub aktsionäril, kes saab ka võimaliku kasumi. Samas kindlustusühistus jagatakse riske sisuliselt kindlustusvõtjate puuli alusel, kindlustus­võtjad koguvad ise kapitali ja jagavad ise omavahel kasumit. Kindlustusühistut kontrollivad ja omavad tema liikmed (samas ei ole välistatud kindlustusteenuse müük ka mitte­liikmetele) ning kindlustusühistu lähtub solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

Kindlustusühistute asutamise võimaldamisega kõrvaldatakse põhiseaduse võimalik rikkumine, sest puudub alus, miks alates 1996. aastast on Eestis olnud keelatud kindlustusühistu loomine. Eelnõu on Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm arvates esimene samm ühistulise kindlustuse legaliseerimisel. Kuivõrd ühistulisel kindlustusel on Euroopa Liidu liikmesriikides ja eelkõige Põhjamaades suur roll, samuti oli ühistuline kindlustus väga levinud Eestis enne 1940. aastat, siis annab eelnõu võimaluse ka Eestis omamaiste ja eestlastele kuuluvate kindlustusühistute tekkeks. Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm peavad eelnõu mõistlikuks ja nõustuvad sellega suuremas osas. Küll leiavad Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm, et tulevikus peaks legaliseerima ka mikrokindlustusandjad. Sealjuures ei tohiks mikrokindlustusandjate reguleerimisel teha vahet kindlustusühistutel ja kindlustusaktsiaseltsidel.

LEXTALi vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar avaldasid teadusajakirjas Juridica artikli kindlustusõigusest: “Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus”.

Mis on ühist hasartmängul ja kindlustusel?

Kindlustusel ja hasartmängudel on samad juured. Siiski erineb kindlustus hasartmängust, kus väikese panuse eest ihaldatakse olla üks tuhandest ja saada suur võit. Kindlustuslepingu sõlminud isik loodab vastupidi hasartmängijale, et tema ei ole üks tuhandest, kelle suhtes statistiline võimalus teoks saab. Samas põhinevad mõlemad ühtviisi teatava sündmuse toimumise statistilisel võimalusel ning sündmuse toimumise korral saab üks isik paljude panused. Just kindlustushuvi on see, mille kaudu eristatakse kindlustust hasart­mängust.

Kindlustuse ja hasartmängu vahel vahetegemine on õiguse ja kultuuri tagajärg ning see ei ole aksiomaatiline. Lääne kindlustussüsteem on islamimaades keelatud just seetõttu, et see sisaldab hasartmängu (õnnemängu) elemente. Kindlustushuvi põhimõte kasvas ajalooliselt välja vajadusest eristada kindlustust loteriist. Ilma kindlustushuvi olemasolu nõudeta saaksid isikud sõlmida kindlustuslepinguid selliste riskide kindlustamiseks, mis ei ole nendega kuidagi seotud (kuninga surm, naabri maja põleng, tuttava auto vargus) ja kindlustuspoliis oleks sisuliselt loteriipilet: kui saabub teatav sündmus, saab isik kokkulepitud rahasumma. Sellist olukorda välistava kindlustushuvi sisuks peaks olema, et isikul on isiklik huvi kindlustusjuhtumit ära hoida põhjusel, et tal tekiks otsene või kaudne kahju või muu ebasoovitav tagajärg. Juhul kui isikud võiksid sõlmida kindlustus­lepinguid loterii põhimõttel, tekib potentsiaalne risk, et isikute huvi kindlustus­juhtumi suhtes on vastupidine, s.t mitte naabri maja põlengut ära hoida, vaid just seda esile kutsuda. Selliste ilmingute vältimiseks on eri õigussüsteemides kehtestatud nõue, et kindlustus­lepingu saab sõlmida ainult isik, kellel on kindlustusjuhtumi ärahoidmise vastu huvi ehk teisisõnu kindlustushuvi. Tänapäeval diskuteeritakse õiguskirjanduses, kas kindlustus­huvil on enam kohta 21. sajandi kindlustusõiguses.

Kindlustushuvi Eesti õiguses

Eesti õiguses on kindlustushuvi kaudselt realiseerunud elukindlustus­lepingute sõlmimisel (lepingu kehtivuseks on vajalik isiku nõusolek, kelle surm on kindlustusjuhtumiks) ja liiklus­kindlustuse lepingute sõlmimisel. Kahjukindlustuse puhul selle kitsas mõttes (kindlustusandja hüvitab ainult tekkinud kahju, mida reguleerib VÕS 24. ptk) võib välistada loterii­riski teoreetiliselt VÕS § 476, mille kohaselt peab kindlustusandja hüvitama ainult kindlustatud isikule tekkinud kahju. Praegu kehtiv seadus annab mitu tõlgendamisvõimalust ega anna selget vastust küsimusele, kas seadusandja on soovinud kindlustushuvi printsiipi Eesti õiguses realiseerida või mitte. Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar arvates oleks kõigi turuosaliste huvides, kui seadusandja täpsemalt sõnastaks:

• kas kindlustushuvi olemasolu on kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalik või ei;
• kui jah, siis mida konkreetselt kindlustushuvi all silmas peetakse ja kuidas seda kindlaks teha – kas kindlustusvõtjale peab kindlustusjuhtumist tulenema otsene varaline kahju või piisab ka kaudsemast seosest, nt mul oleks kahju (kurb), kui mu naabri/õe ilus auto ära varastatakse;
• võlaõigusseaduse ja kindlustustegevuse seaduse kindlustushuvi mõiste erinevuse, sest nende seaduste teksti järgi ei ole tegemist sünonüümidega.

Ilma nende küsimuste lahendamiseta on kindlustushuvi printsiip meie õigussüsteemis üsna hägune ja on kaudselt sätestatud ainult elukindlustus­lepingute sõlmimise kohta. Muude kindlustus­lepingute puhul ei ole see printsiip selgelt Eesti õiguses realiseerunud ja kehtib pigem lepingu­vabaduse printsiip.

Juhtus õnnetus – kindlustus ei ole nõus õiget summat hüvitama

Kui mul oli sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustus ei maksnud välja kahju sellises suuruses nagu lootsin? Mida peaksin tegema? Kas esimese asjana advokaadi palkamine on hädavajalik?

See ei ole ainus võimalus. On mitmed erinevad lahendused, mida inimene saab ise proovida, et kindlustuselt õiglane summa kätte saada. Erinevad arusaamad ja erinevad inimeste ootused on normaalne osa elust. Kui tekib vaidlus kindlustusseltsiga kahju suuruse üle, siis ei pea esimese asjana tormama advokaati palkama. Näiteks juhtus mul liiklusõnnetus, milles ma jäin vastutavaks ning ma taotlen kaskokindlustuses mahakandmisele kuuluva auto väärtuse hüvitamist. Mina arvan, et auto maksis 15 000 eurot, kindlustusselts aga, et auto väärtus oli 10 000 eurot. Vaadates erinevaid automüügikuulutusi, leiab pakutavaid samasuguseid autosid mõlemas hinnas. Kellel on siis õigus? Väga paljud sellised vaidlused tekivad möödarääkimistest ja need vaidlused on võimalik lahendada lihtsalt ning odavamalt kui advokaadi kohesel palkamisel.

Vaidlus kindlustusega kahju suuruse üle

Üks põhilisemaid vaidlusi kindlustusseltsidega on vaidlused kahju suuruse üle, näiteks, kas minu põlenud korter maksis nii või naa palju või kui palju maksis minu liiklusõnnetuse tagajärjel mahakandmisele kuuluv auto. Selle lahendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, mis ei ole liiga kulukad või keerulised.

Esimene võimalus on valida riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ise ekspert ja lasta tellida ekspertiis. Selleks tuleb minna Eesti Kohtuekspertiisi büroo kodulehele, leida sealt riiklikult tunnustatud ekspert, kes on spetsialiseerunud sõidukite hindade määramisele ja tellida temalt ekspertiis. Selline ekspertiis on kindlasti väga tugev tõend ka võimalikus kohtumenetluses. Samas see ekspertiis ei ole tõendina kindlustusseltsi jaoks siduv – kindlustusselts ei pruugi seda aktsepteerida. Kuidas aga saavutada olukord, et kindlustusseltsi jaoks oleks tehtav ekspertiis siduv?

Teine võimalus on selleks, ekspertmenetlus. Nimelt tuleneb võlaõigusseadusest, et kindlustusandja ning kindlustusvõtja võivad leppida kokku ekspertiisi korraldamise tuvastamaks pooltele siduvalt kahju suuruse. Sellise kokkuleppe puhul peab eksperdi nimetama keegi kolmas isik (näiteks võivad pooled kokku leppida, et eksperdi nimetab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond) või siis nimetatakse poolte poolt võrdne arv eksperte, kes teostavad ühisekspertiisi. Eksperdi nimetamine kolmanda isiku poolt (või ekspertide nimetamine võrdsel arvul osapoolte poolt) kannab endas ekspertiisi sõltumatuse põhimõtet. Pooled ei saa tugineda kahju suuruse kindlaksmääramisele eksperdi poolt, kui see erineb ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest – selliseks olukorraks võib näiteks olla, kus ekspert hindab võrdlusena tavapärases keskmises seisundis sõidukit aga konkreetne sõiduk omas enne kindlustusjuhtumit tõsiseid tehnilisi puuduseid.
Juhul, kui esineb olukord, kus eksperdi järeldused erinevad oluliselt tegelikest asjaoludest või kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või viivitab sellega, võivad pooled nõuda, et kahju suuruse määraks kohus.
Seega kätkeb VÕS §-iga 490 lg 1 sätestatud ekspertmenetlus pooltele võimalust määrata vaidluse korral kahju suurus pooltele siduvalt eeldusel, et ekspertiisi tulemus ei erine ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest. Seega on kahju suuruse vaidluse lahendamise heaks võimaluseks ekspertmenetlus.

Kolmas võimalus on lahendada küsimus eeltõendamismenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kahjustada saanud korter või maja kahju suuruse tuvastamine võib muutuda raskeks – on ju loomulik, et inimene tahab enda korteri või auto korda teha. Eeltõendamismenetluse (kui menetluslikult kiirema ja rahaliselt pooli vähem koormava menetluse) valiku kriteeriumiteks on seega poolte kokkulepe või olukord, kus tõendite hilisem kogumine võib osutuda raskemaks. Tõendite hilisem kogumine võib muutuda raskemaks juhul, kui näiteks liiklusõnnetuses kahjustatud asi on seisukorras, mille seisund ajas kiiresti muutub halvemaks. Eeltõendamismenetlust tasub kaaluda pooltel ka kokkuleppel – tegemist võib olla olukorraga, kus näiteks kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei saavuta VÕS § 490 lg 1 nimetatud kokkulepet eksperdi määramise osas – sellisel juhul määrab eeltõendamismenetluses eksperdi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast kohus. Eeltõendamismenetlus on võrreldes hagimenetlusega oluliselt odavam (riigilõiv 50 eurot) ja kiirem.

Täiendavate küsimuste korral võta julgesti ühendust Olavi-Jüri Luigega: Olavi-Jyri.Luik@lextal.ee.

Vaata nõuannet ka meie videoblogist:

Meil on au teatada, et rahvusvaheline õigusväljaanne Legal 500 on hinnanud LEXTALi meeskonda kõrgelt mitmetes meie võtmevaldkondades ning nimetanud Eesti parimate seas meid vaidluste lahendamise, maksuõiguse, IT/IP ja äriõiguse ning M&A valdkonnas.

Legal 500 tõi erilise rõhutusena välja alljärgneva klientidelt saadud tagasiside põhjal.*

Äriõigus ja M&A

“Järjekindel ja kiiresti reageeriv” Ants Karu “kombineerib head teadmised maksuõigusest ja ühinguõigusest olles samal ajal väga tugeva fookusega sellel, mis on oluline ja mis mitte”.

Vaidluste lahendamine

LEXTALi “hiilgav ja kiire meeskond” on kogenud nii kohtuvaidlustes kui arbitraažis. “Põhjalik” Olavi-Jüri Luik evib “põhjalikku arusaama kindlustuslepingutega seonduvais teemades” ja Urmas Ustav juhib vaidluste lahendamise meeskonda.

IP/IT

LEXTALi “kiire ja professionaalne” meeskond on tundud oma kogemuse poolest autonoomsete sõidukite ja küberkuritegevuse vallas. Advokaat Rauno Kinkar on “kogenud ja asjatundlik”.

Maksuõigus

LEXTALi “efektiivne” meeskond on “proaktiivne ja pühendub enda klientide tundmaõppimisele”. Ants Karu annab “väga detailset ja rätsepmeistri tööna valminud nõu vastavalt kliendi individuaalsetele eripäradele” ja Margus Reiland paistab silma “kastist välja mõtlemise võimega”.

Rohkem infot leiad Legal 500 väljaande veebist.

* Jutumärkides toodu on Legal 500 vahendatud klientide antud tagasiside.

Võtsime 2017. aasta valitud põnevamad projektid kokku ka videopildis.

Oli ütlemata inspireeriv aasta – seda ennekõike tänu meie headele klientidele. Täname teid!

Vaata, millised olid meie 2017. aasta erilisemad ja silma jäänud projektid!

Ka kindlustatud asjaga peab käima ringi hoolsalt

Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar avaldasid õigusajakirjas Juridica, kuidas peab inimene kindlustuslepingu puhul kindlustusjuhtumi järgselt käituma. Kindlustusvõtja peab käituma kindlustuslepingu olemasolu korral täpselt samamoodi, kui tal ei oleks kindlustuslepingut, s.o kindlustusvõtja ei tohi käituda kindlustatud eseme suhtes hooletult hoolimata sellest, et see ese on kindlustatud. Kindlustuslepingu sõlmimine ei vabasta kindlustusvõtjat kohustusest käituda nii, nagu mõistlik inimene harilikult ohu tekkimisel või pärast kahju kaasa toonud sündmust käituks. Nii nagu ilma kindlustuslepinguta peab kindlustusvõtja ka kindlustuslepingu olemasolu korral võtma elementaarsed meetmed tekkinud ohu tõrjumiseks ning kahju piiramiseks ja vähendamiseks.

Kindlustusjuhtum – kas alati on kindlustusandjal absoluutne kohustus maksta?

Kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustushüvitist ei ole absoluutne ja teatavatel juhtudel vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult täitmiskohustusest. Sellisteks juhtumiteks võivad olla näiteks olukorrad, kus kindlustusvõtja ei ole kohaselt tasunud kindlustusmakset, kindlustusvõtja on rikkunud lepingueelset teavitamiskohustust, kindlustusrisk suureneb või kindlustusvõtja rikub ohutusnõudeid (ohutusmeetmeid). Üheks selliseks juhtumiks on ka olukord, kus kindlustusvõtja on rikkunud kindlustusjuhtumi järgseid kohustusi. Artiklis analüüsitakse, millised on kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi järgsed kohustused. Autorid piiravad analüüsi kahjukindlustuse ühe osaga – varakindlustusega (asja kindlustus) –, kuivõrd just varakindlustus on inimesi enim igapäevaselt mõjutav.

Mistahes rikkumise puhul, mis on toimunud pärast kindlustusjuhtumit, tuleb silmas pidada võlaõigusseaduse § 452 lõike 2 punkte 3 ja 4, millega on piiratud kindlustusandja õigust tugineda kindlustusvõtja kohustuste rikkumisele. Artiklis selgitatakse, mida ja kuidas saab kindlustusandja nõuda või eeldada kindlustusvõtjalt, kui on toimunud kindlustusjuhtum, samuti milline on õiguslik tagajärg olukorras, kus kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi järgsed kohustusi rikub.

Loe pikemalt Juridicast.

LEXTALis toimus rahvusvaheline seminar ärikatkemise kindlustusest, mis on kindlustustootena Eestis seni küllaltki vähe kasutust seni leidnud.

Ärikatkemise kindlustus on aga oluline. Näiteks Fukushima katastroof kahjustas Jaapanis mikrokiipide tootjat, mis mõjutas oluliselt omakorda Jaapani suuri autotootjaid – suur kahju tekkisi nii Hondale, Toyotale, Nissanile kui teistele. Just selliste olukordade tarvis on ärikatkemise kindlustus oluline.

Seminaril juhtisid arutelu Olavi-Jüri Luik, Gerald Netal Austriast (Risk Experts Risiko Engineering GMBH) ja Kaido Konsap (IIZI Kindlustusmaakler).

Arutletust tegi pikema kokkuvõtte Äripäev.

Äripäev võttis mh artiklis kokku seminaril arutletu, et peamiselt kaitseb ärikatkemise kindlustus tulekahju, plahvatuse, loodusõnnetuse puhul. Kui hävineb kindlustatud kinnisvara või äritegevuseks oluline masin, hüvitatakse lisaks nende taastamisele või asendamisele ka sel perioodil teenimata jäänud kasum. Näiteks kui tootmishoones plahvatab 5 miljoni eurone masin, mille tõttu ei saa tehas aasta aega toota ja saamata jääb 50 miljonit eurot, siis hüvitatakse ettevõttele 55 miljonit eurot.

Seega omab ärikatkemise kindlustus olulist tähendust väga erinevatele ettevõtjatele, kes soovivad enda ja oma partnerite tegevusega seotud riske maandada.

LEXTAL ja IIZI Kindlustusmaakler kutsub ehitusettevõtjaid praktilisele seminarile, mille teemaks on ehituskindlustus. Seminaril arutatakse juhtumeid elust enesest ja selgitatakse, et kas, kuidas ja milline kindlustusleping toimivad.

Ehituskindlustuse kohta praktilisi näpunäiteid jagavad:

Olavi-Jüri Luik, LEXTALi partner ja vandeadvokaat, kes on tunnustatud kindlustusõiguse spetsialist.

Marge Männiko, LEXTALi partner ja vandeadvokaat, ehitusõiguse spetsialist.

Kaido Konsap, IIZI Kindlustusmaakleri otsemüügi- ja ärikliendi osakona juht

Priit Levertand, PZU kindlustuse ehituskindlustuse riskijuht.

Millal ja kus seminar toimub?

Seminar toimub 27.04.2017 kell 10.00 LEXTALi büroos Rävala 4, Tallinn (8. korrus).

Üritus on tasuta ja registreeruda saab kuni 23.04.2017. Kohtade arv on piiratud!

Info ja registreerumine: kadri.andresson@iizi.ee

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik kaitses 07.09.2016 Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal: The application of principles of European insurance contract law to policyholders of the Baltic States: A measure for the protection of policyholders ja talle omistati doktorikraad (PhD (õigusteadus)). Tegemist on esimese kindlustusõiguse alase doktoritööga Eestis viimase 70 aasta jooksul.